Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Enn Eesmaa ja Lembit Kaljuvee 15. oktoobril esitatud arupärimisele riigilõivude kohta (nr 334).

 

Lang selgitas, et riigilõivu üheks eesmärgiks on riigi poolt tehtavate kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. „Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva riigilõivuseaduse lisas kehtestatud riigilõivumääradega sooviti muuta riigilõivumäärad tsiviilasjade kui eraõiguslike vaidluste lahendamisel võimalikult kulupõhiseks,“ märkis justiitsminister. Seadusandja on andnud kohtule võimaluse kaaluda kõiki erinevaid huvisid ja menetlusabi andmise kaudu võimaldada kohtusse pöörduda kõigil isikutel, kellel on selleks põhjendatud vajadus. „Isikutel, kelle majanduslik olukord ei võimalda riigilõivu tasumist seaduses sätestatud ulatuses, on võimalik taotleda menetlusabi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule,“ rõhutas Lang. Riigilõivud laekuvad riigikassasse ning on paratamatult üks riigikassa täitumise vahenditest. Samas ei teeni riik riigilõivudelt kasu, selgitas justiitsminister.

           

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijevi, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Helle Kalda ja Toomas Vareki 14. oktoobril esitatud arupärimisele kaevurite suurkoondamise kohta (nr 331) ja  Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Helle Kalda ja Lauri Laasi 15. oktoobril esitatud arupärimisele riigieelarve vahenditest Eesti Omanike Keskliidu toetamise kohta (nr 333).

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi Riigikogu otsuse „ Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (557 OE).

 

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmete nimetamine” muutmine” (622 OE), mis nimetab nõukogu liikmeks Aadu Musta asemel Riigikogu liikme Georg Pelisaare.

 

 

Õiguskomisjoni algatatud perekonnaseaduse eelnõu (543 SE) esitab uue tervikliku perekonnaõiguse regulatsiooni, mis hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid.

 

Rahanduskomisjoni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE). Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon enam samal tasemel esimese astme kohtuga, vaid on tavaline haldusorgan. Vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise puhul on nüüd tegemist tavalise kaebusega haldusakti peale. Varem pöörduti vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks otse teise astme kohtusse - ringkonnakohtusse, nüüd aga esimese astme kohtusse - halduskohtusse. Kui enne nimetatud Riigikohtu lahendi jõustumist tasus hanke vaidlustaja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks riigilõivu 10 000 või 20 000 krooni, siis nüüd on võimalik see otsus edasi kaevata tasudes riigilõivu 250 krooni.

 

Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (542 SE) näeb ette karistuste karmistamise alaealiste ja alaealiste seksuaalse enesemääramise vastu toimepandud kuritegude eest ning ajutise lähenemiskeelu rikkumise kriminaliseerimise.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE) käsitleb eelkõige alkoholi riiklikku alkoholiregistrisse kandmise taotlemise lihtsustamist. Samuti täpsustatakse riikliku alkoholiregistri volitatud ja vastutava töötleja ülesandeid.

 

Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (576 SE) muudetakse teadus- ja arendustegevuse välishindamist puudutavaid sätteid. Eelnõuga luuakse uus evalveerimise mehhanism.

 

 

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga (598 SE) luuakse tingimused uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) rakendamiseks. Esmalt nähakse ette, kuidas toimub üleminek seniselt regulatsioonilt uuele regulatsioonile. Üleminekuregulatsiooni väljatöötamine on vajalik tulenevalt sellest, et uus ATS näeb ette terve hulga põhimõttelisi muudatusi Eesti avaliku teenistuse õiguslikus regulatsioonis. Üks olulisemaid muudatusi on ametniku mõiste sidumine avaliku võimu teostamise ülesandega, mistõttu tuleb senised ametnikud, kes ei teosta avalikku võimu, viia üle töölepingulistele suhetele. Tulenevalt sellest, et tuleb arvesse võtta isikute õiguspärase ootuse põhimõtet, nähakse käesoleva seadusega ette üleminekusätted, mille kohaselt säilitatakse ettenähtud perioodiks senine palk, säilitatakse seni välja teenitud lisapuhkusepäevad ning võimaldatakse viie aasta jooksul seaduse jõustumisest edasi teenida avaliku teenistuse staaži riikliku pensioni suurendamiseks.

 

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (583 SE) võimaldatakse e-toimiku süsteemi rakendamine ning lahendatakse senised maksekäsu kiirmenetlusega ja infosüsteemidega tekkinud küsimused. Eelnõu käsitleb peamiselt nelja teemat: e-toimiku süsteemi rakendamine tsiviil- ja halduskohtumenetluses, maksekäsu kiirmenetluse formaliseerimine ning lihtsustamine, maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendava struktuuriüksuse loomine ja kohtute infosüsteemi juurdepääsuõiguste andmine. Õiguskaitseasutuste ühine integreeritud e-toimiku menetlemise infosüsteem on vastavalt valitsuse otsusele loodav infosüsteem, mis ühendab eneses õiguskaitse valdkonna infosüsteeme ja liidab need ühtselt toimivaks tervikuks. E-toimiku süsteem on menetlussüsteem, mis sisaldab enam kui ühele menetlusprotsessi osalisele vajalikku infot, tagab registrite ja asutuste menetlusinfo standardiseerituse, kiire ja efektiivse infovahetuse ning menetlusega seotud isikute võrdse ligipääsu infole.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul (42 poolt, 33 vastu) Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (575 SE).

 

 

86 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud perekonnaseadus (543 SE), mis esitab uue tervikliku perekonnaõiguse regulatsiooni. See hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid. Uus perekonnaseadus jõustub alates 1. juulist 2010.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lepitusseadus (487 SE), mis reguleerib lepitusmenetluse läbiviimise põhimõtteid nii füüsilisest isikutest lepitajate kui alalises institutsionaalses vormis tegutsevate riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganite puhul. Seadus reguleerib lepitusmenetlust tsiviilasjades.

87 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seadus (604 SE). Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon enam samal tasemel esimese astme kohtuga, vaid on tavaline haldusorgan. Vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise puhul on nüüd tegemist tavalise kaebusega haldusakti peale. Varem pöörduti vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks otse teise astme kohtusse - ringkonnakohtusse, nüüd aga esimese astme kohtusse - halduskohtusse. Kui enne nimetatud Riigikohtu lahendi jõustumist tasus hanke vaidlustaja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks riigilõivu 10 000 või 20 000 krooni, siis nüüd on võimalik see otsus edasi kaevata tasudes riigilõivu 250 krooni.

 

70 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2008. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” (577 OE). Koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

 

Riigikogu otsustas uuesti arutada (68 poolt, 1 erapooletu) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust. Presidendi hinnangul on seaduse sätted, millega reguleeritakse ajateenijate põhiõiguste piiramist, vastuolus põhiseadusega, kuna ajateenija põhiõiguste piiramine delegeeritakse kaitseväele ja jäetakse sellega väljaspoolse seaduse reguleerimisala. Nii riigikaitsekomisjon kui ka põhiseaduskomisjon toetasid seaduse uuesti menetlemist Riigikogus.

 

 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (587 SE) teise lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. novembri kell 18. Eelarve kulude planeeritud maht on 89,6 ja tulude maht 84 miljardit krooni. Eelnõu teiseks lugemiseks tehti 20 muudatusettepanekut, millest ühe esitas rahanduskomisjon ministeeriumide ettepanekute alusel. See koosneb mitmest muudatustest, mis tulenevad struktuurimuudatustest, seadusemuudatustest ja kulude majandusliku sisu muutmisest. Ülejäänud 19 muudatusettepanekut, millega tehti ettepanek suurendada eraldisi kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonna asutustele, ühtseks pindalatoetuseks, täiendavateks otsetoetusteks, siseministeeriumi valdkonna kulude täiendavaks katteks jne – ei leidnud komisjoni toetust. „Rahanduskomisjon on selgelt seda meelt, et eelarve positsiooni tuleks pigem parandada kui halvendada parlamendis, ja seetõttu muudatusettepanekud, mis ühes või teises valdkonnas kulusid suurendasid, ei leidnud toetust,“ ütles selgituseks rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Teise lugemise käigus toimusid läbirääkimised, millest võtsid arvukalt osa opositsiooni saadikud.

 

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seaduse eelnõu (560 SE);

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (561 SE);

 

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu (610 SE);

 

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE);

 

Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (581 SE). Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 10 poolt, 48 vastu.

 

Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE);

 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus” eelnõu (612 OE);

 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas” eelnõu (613 OE);

 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (614 OE);

 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis” eelnõu (615 OE);

 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis” eelnõu (616 OE).

 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Toomas Vareki esitatud küsimusele Eesti majanduse olukorra kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele Eesti kultuuripärandi saatuse kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Toivo Tootseni esitatud küsimusele Vabadussõja võidusamba ja Ester Tuiksoo esitatud küsimusele kaitseministeeriumi hangete kohta.

 

Istung lõppes kell 21.22.

 

 

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (542 SE). Seadusmuudatustega karmistatakse karistusi alaealiste ja alaealiste seksuaalse enesemääramise vastu toimepandud kuritegude eest, samuti kriminaliseeritakse ajutise lähenemiskeelu rikkumine. Alaealise (noorema kui kaheksateistaastase) vägistamise eest näeb eelnõu ette kuni kümneaastase vabadusekaotuse senise kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotuse asemel. Inimese kaasamise eest tema tahte vastaselt sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil, kui selleks on kasutatud vägivalda, karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest saab karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse (491 SE). Seadusmuudatustega lihtsustatakse eelkõige alkoholi riiklikku alkoholiregistrisse kandmise taotlemist. Muu hulgas täpsustatakse veel volitatud labori mõistet ning võimaldatakse Eestis toimuval näitusel ja messil tutvustada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki. Siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ei kohaldata ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab ühendusevälise riigi nõuetele. Samuti täpsustatakse riikliku alkoholiregistri volitatud ja vastutava töötleja ülesandeid. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse teha muudatusi riigikohtu, valitsuse ja ministeeriumite valitsemisalas. 2009. riigieelarve mahtu eelnõu ei muuda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikogu pressitalitus