Riigikogu liikme ametivande andis asendusliige Liisa-Ly Pakosta.

 

Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Tiit Kuusmiku ja Olga Sõtniku 24. septembri esitatud arupärimisele riikliku relvatööstuse müügi kohta (nr 321).

 

Aaviksoo selgitas , et E-Arsenali, mille aktsionäri õigusi teostab kaitseminister, müüki ei ole riik otsustanud. „Küll ei saa kaitseministeerium välistada täna AS-i E-Arsenal ümberkujundamise käigus kujunevate ettevõtete võimalikku, täielikku või osalist erastamist. Seetõttu ei saa ma ka välistada, et selle protsessi tulemusena moodustuvaid äriühinguid võidaks võõrandada, sealhulgas ka mõnele Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmele,“ lisas kaitseminister. Aaviksoo avaldas heameelt, et käesoleva aasta alguses 22 väärikat Eesti ettevõtjat otsustasid moodustada mittetulundusühingu Eesti Kaitsetööstuse Liit. Tema sõnul on selline ettevõtjate organisatsioon kaitseministeeriumile ja teistele riigiasutustele väga heaks partneriks, kes on suuteline esindama Eesti kaitsetööstusettevõtete huve nii nende ettevõtlusvaldkonnas kui ka partnerluses riigiga. Selle koostöö süvendamiseks, tugevdamiseks, arendamiseks ja igatepidi sellele koostööle kaasaaitamiseks sõlmis kaitseministeerium 21. aprillil mittetulundusühinguga Eesti Kaitsetööstuse Liit koostöömemorandumi, mis on avalik dokument ja loodetavasti sellisena aitab kaasa kõikidele kaitsetööstuse arendamisest huvitatud Eesti ettevõtjatele, aga ka süvendab valitsuse koostööd ettevõtlussektoriga, millest loodame kasu kaitsetööstuse arendamisele laiemalt Eesti Vabariigis. Kaitseminister selgitas lähemalt ka eesseisvaid muudatusi kõne all olevate äriühingute tegevuses.

Kultuuriminister Laine Jänes vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Jaanus Marrandi, Villu Reiljani, Tarmo Männi, Kadri Simsoni, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Georg Pelisaare, Tiit Kuusmiku, Kalvi Kõva, Kalev Kotkase ja Indrek Saare 14. oktoobril esitatud arupärimisele maakonnamuuseumide olukorra kohta (nr 332).

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE).

 

 

Riigikogu ei võtnud majanduskomisjoni ettepanekul vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi majanduse elavdamise strateegia ja tegevusprogrammi välja töötamiseks aastateks 2009 – 2013“ eelnõu (555 OE). Otsuse vastuvõtmist toetas 38, vastu oli 44 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi (42 poolt, 30 vastu, 2 erapooletut) Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine parvlaev Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks rahvusvaheliseks parlamentaarseks koostööks“ eelnõu (552 OE).

 

Riigikogu lükkas Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul tagasi (44 poolt, 35 vastu) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (546 SE).

 

 

 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seadus (523 SE), mis täpsustab õiguslikku regulatsiooni, mis puudutab kaitseväelaste lähetamist rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde ning nende kaitseväelaste osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis selle peakorteri koosseisus.

82 poolthäälega võeti vastu  valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (540 SE), mis sätestab seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (551 SE), mis võtab üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi käibemaksudirektiivi muudatused teenuse käibe tekkimise koha määratlemise, mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korra ja ühendusesisese käibe aruandluse kohta. Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise eesmärgil maksustati sarnaselt tollilao ja maksulaoga aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise määra asemel. Maksupettuste vältimise eesmärgil lisati seadusesse maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata. Seadus täiendab käibe mõistet, lisades kauba sundvõõrandamise.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigivaraseadus (437 SE). Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Uue riigivaraseaduse kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika kujundamiseks. Järelevalve teostamiseks ning ettepanekute tegemiseks vajab rahandusministeerium objektiivset infot riigi kinnisvara koguse, seisukorra ning tehingute kohta. Riigiasutused vara kasutajatena vajavad ülevaadet oma vara kasutamise ja sellega sõlmitud lepingute üle. Samuti on oluline, et riigivara valitsejatel oleks võimalik edastada pakkumisi ja teateid teistele riigivara valitsejatele elektroonilist kanalit pidi, et lõpetada töömahukas ringkirjade saatmine.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

 

Valitsuse algatatud lepitusseaduse eelnõu (487 SE) reguleerib lepitusmenetluse läbiviimise põhimõtteid nii füüsilisest isikutest lepitajate kui alalises institutsionaalses vormis tegutsevate riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganite puhul. Eelnõuga reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades.

 

Majanduskomisjoni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE) on tingitud Euroopa Liidu uuest elektri siseturu direktiivist, mille kohaselt peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Eesti kontekstis tuleb direktiivi põhimõtete rakendamiseks OÜ Elering tuua Eesti Energia AS omandist riigi otseomandisse.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu (519 SE) teine lugemine.

 

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE);

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (608 SE);

Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE);

 

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE);

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE);

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (602 SE);

 

Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teeb muudatusi riigikohtu, valitsuse ja ministeeriumite valitsemisalas. 2009. riigieelarve maht sellega ei muutu.

Infotunnis vastas rahandusminister Jürgen Ligi Kadri Simsoni ja Eiki Nestori esitatud küsimustele riigieelarve kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Mai Treiali esitatud küsimusele tööhõivepoliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele riigieelarvest põllumeestele makstavate lisatoetuste kohta.

 

 

 

Riigikogu võttis 53 poolthäälega (7 vastu, 1 erapooletu) vastu majanduskomisjoni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse (591 SE), mis on tingitud Euroopa Liidu uuest elektri siseturu direktiivist. Selle kohaselt peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Eesti kontekstis tuleb direktiivi põhimõtete rakendamiseks OÜ Elering tuua Eesti Energia AS omandist riigi otseomandisse. See loob eelduse tagamaks elektribörsi tõrgeteta käivitamine ja elektrituru efektiivne toimimine. Seadus täiendati selliselt, et riik saab omandada sellise äriühingu aktsiaid või osa sellest, kus riik ise aktsionäriks või osanikuks ei ole.

Riigikogu lõpetas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks on vältida jäätmemajanduse ja taaskasutuse muutumist monopoolselt domineerivaks majandusharuks, kus võib kaduda kontroll hindade ning tasude üle. Eelnõuga soovitakse kohendada seadusi sel moel, et hinnakujunduses oleks tagatud arukas tasakaal ja piisav läbipaistvus.

Riigikogu pressitalitus