Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikme Jüri Tamme 14. septembril esitatud arupärimisele tasuta üleantud riigivara müügi kohta (nr 315). Arupärija väitel sai Eesti Põllumajandusülikool riigilt tasuta vara Harku vallas, kuid ei asunud saadud vara kasutama neil eesmärkidel, millega põhjendati vara taotlemist. Nimetatud hooned ja umbes 52 ha maad on pandud müüki. Arupärija soovis saada hinnangut antud tehingute järelevalve ja õiguslikkuse kohta.

 

Oviir selgitas, et riigikontroll ei oska anda hinnangut sellele kui sageli mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik taotleb riigilt tasuta vara väljamõeldud põhjustel, küll on riigikontroll viimastel aastatel täheldanud valitsuse tegevuse kurssi, kus keeldutakse kohalikule omavalitsusele tasuta võõrandamast riigimaad, kui seda pole selgelt tarvis kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Oviiri sõnul on avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara õigusrežiim ning küsimus, kas ja millises ulatuses saab riik sellesse sekkuda eelkõige poliitilise otsustuse ja sellest tuleneva õigusliku regulatsiooni küsimus.

 

Riigikontrolör viitas Riigikogu menetluses juba esimese lugemise läbinud riigivara seaduse eelnõule, mis  käsitleb ka riigivara tasuta võõrandamist. Selle eelnõu viimase redaktsiooni järgi võib kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik riigilt eelnõus loetletud ülesannete täitmiseks tasuta saadud vara võõrandada, kui seda pole enam nende ülesannete täitmiseks tarvis või vara on muutunud kasutuskõlbmatuks. Kui tasuta saadud vara võõrandatakse kümne aasta jooksul pärast selle omandamist, tuleb riigile hüvitada 65% vara omandamise hetke maksumusest. Sihipärase kasutamise tagamiseks võib riigivara tasuta võõrandamise lepingus ette näha ka leppetrahvid. Nende nõuete täitmise kontroll on pandud eelkõige riigivara valitsejatele. „Kuna maareformiseadus kohustab juba kohalikku omavalitsust riigilt tasuta saadud maa võõrandamise korral kandma riigile üle 65% saadud rahast, võib tõepoolest arutada ja kaaluda sarnaste kohustuste panemist ehk tarvidust ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,“ märkis Oviir.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Aadu Musta, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku ja Heimar Lengi 15. septembril esitatud arupärimisele põllumajandustootjate tulupuudujäägi kohta (nr 316).

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Toomas Vareki, Kalle Laaneti, Ain Seppiku ja Arvo Sarapuu 30. septembril esitatud arupärimisele metsamaa müügi kohta kirjaliku enampakkumise teel (nr 327).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Eiki Nestori ja Hannes Rummi 23. septembril esitatud arupärimisele planeeritavate muudatuste kohta parvlaevade graafikus Rohuküla–Heltermaa liinil (nr 320) ning Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Nelli Privalova, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi ja Georg Pelisaare 30. septembril esitatud arupärimisele raskeveokite piiriületuse kohta (nr 326).

 

Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi Riigikogu otsuse „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ täiendamise eelnõu (544 OE).

 

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riiklikku küsimust - Läänemerre kavandatud gaasijuhtmega seotud keskkonnariske. Ettekannetega esinesid Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi ning Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, Eesti Teaduste Akadeemia liige Tarmo Soomere.

Mart Jüssiandis ülevaate Läänemere merekeskkonnast, aga ka sellest, millised lepped on Läänemerega seotud ja millised on põhilised probleemid käesoleva teema käsitlemisel. Jüssi juhtis tähelepanu asjaolule, et Venemaa ei ole liitunud looduse ja inimese tervist ohustavate püsivate orgaaniliste saasteainete 2001. aasta Stockholmi konventsiooniga, millega riigid on sõlminud leppe avatud merekeskkonna kaitseks ohtlike orgaaniliste mürkainete reostuse eest. Samuti ei ole Venemaa ratifitseerinud Espoo piiriülese keskkonnahindamise konventsiooni, mille alusel toimub arutelu all oleva mastaapse infrastruktuuri keskkonnamõjude hindamine. Jüssi ütles kokkuvõtteks: „Tänaseks ei ole Läänemere ruumis kujunenud ühist arusaamist selle keskkonna seisundist, seda ohustavatest teguritest ja vastutusest, mida puudulikult kaalutud või kallutatud otsuste tagajärjed võivad kaasa tuua.” Keskkonnakomisjoni esimees kutsus kõiki üles selle gaasitrassi arenguga seotud keskkonnaaspekte täie tähelepanuga käsitlema ja mitte tegema otsuseid, mis on kahjuks meie elukeskkonnale ja võivad pöördumatult rikkuda meie tuleviku.

Tarmo Soomere tutvustas Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju hindamiseks keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud riikliku töörühma analüüsi torujuhtme merepõhja paigaldamisest tulenevate ohtude kohta. Soomere väitel sisaldus ekspertidele möödunud aastal Hamburgis tutvustatud Nord Streami töörühma keskkonnamõju hindamise dokumentatsioonis olulisi lünki nii andmestikus kui metoodikas. Muuhulgas märkis ta, et ei ole selge, kui täpselt on hinnatud toru avariikindlust. Samuti juhtis ta tähelepanu, et nõrgalt on käsitletud merepõhja setete häirimisest ning laevaliiklusest tulenevaid ohte. Teadlased hoiatavad, et pole välistatud ka ökokatastroof sõjamürkide veesambasse paiskumise tõttu. Soomere sõnul ei ole viiteid paljudele uuringuaruannetele ja rahvuslikele keskkonnamõju hindamise andmetele võimalik kontrollida, kuna Venemaa on keeldunud andmast välja oma keskkonnamõju hinnangu ametlikku versiooni. Soomere hinnangul tähendab see seda, et üht viiendikku päritoluriikidest tulevast mõjust ei ole võimalik vaadelda.

Paljud Riigikogu liikmed esinesid antud küsimuses ka sõnavõttudega.

 

Riigikogu võttis 64 poolthäälega vastu avalduse Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest (607 AE). Vastuvõetud avalduses väljendatakse muret seoses Nord Stream AG kavandatava gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjudega. Riigikogu märgib, et piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni alusel algatatud rahvusvahelise keskkonnamõju hindamise käigus ei ole piisavalt arvestatud kõigi projektist tulenevate riskidega ning seetõttu ei saa rahvusvahelises keskkonnaõiguses üldtunnustatud ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käesoleval ajal projekti teostamiseks vajalikke lubasid väljastada. Samuti peetakse hädavajalikuks, et Läänemere-äärsete riikide pädevad asutused kaaluksid tõsiselt projekti kõiki keskkonnariske, arvestades seejuures parimat kättesaadavat teaduslikku andmestikku, ega piirduks otsuse langetamisel arendaja pakutava puuduliku teabega. Avalduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

56 poolthäälega võeti vastu Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadus (528 SE). Seaduse eesmärk on tagada metsade bioloogilise mitmekesisuse tõhus kaitse kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel. Seadus kaotaks võimaluse teostada kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel elurikkust ohustavat lageraiet. Seaduse kohaselt on enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE) esimene lugemine. Muudatuse kohaselt lisatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemiseseaduses riigi poolt aktsiate ja osade omandamise viiside hulka võimalus, kus riik võib omandada sellise äriühingu aktsiaid või osa, kus riik ise aktsionäriks või osanikuks ei ole. Seadusmuudatus on vajalik OÜ Eleringi võimalikult kiireks eraldamiseks Eesti Energia AS kontsernist tagamaks elektribörsi tõrgeteta käivitamine ning elektrituru efektiivne toimimine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on üleminek erakondade avatud nimekirjadele Euroopa Parlamendi valimistel. Avatud nimekirjade puhul reastatakse pärast valimisi kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate poolt antud häälte arvule. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (525 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

 

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) sisuks on Riigikogu raportisüsteemi loomine. Samuti menetluses olevate eelnõude teiseks lugemiseks komisjoni seletuskirja koostamise kohustuslikuks muutmine. Eelnõuga nähakse ette ka valitsusliikmete Riigikogu infotunnis osalemise korra muudatused. Fraktsioonidele antakse võimalus algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummi ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seaduse eelnõuga (521 SE) muudetakse piirang, mis ei luba riigiametnikul pärast ametist vabastamist töötada riigiametnikuna mõnes teises riigiametis või omavalitsuses, mille üle ta riigiametnikuna varem järelvalvet teostas.              

 

Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (567 SE) pikendatakse puude raskusastme tuvastamise tähtaega ning rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aega. Samuti ühtlustatakse puude raskuastme ja püsiva töövõime kaotuse tuvastamise ning rehabilitatsiooniplaani kestuse tähtajad. Eelnõuga pikendatakse ka terviseseisundi kirjelduse täitmise aega. Samuti reguleeritakse psüühikahäirega inimeste erihoolekandeteenuste osutamise korda.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (540 SE) sätestatakse seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.

 

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (550 SE) piiratakse residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi, kaotades õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude tulust mahaarvamise õiguse.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) võetakse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi käibemaksudirektiivi muudatused, mis puudutavad teenuse käibe tekkimise koha määratlemist, mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korda ja ühendusesisese käibe aruandlust. Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise eesmärgil maksustatakse sarnaselt tollilao ja maksulaoga aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise määra asemel. Maksupettuste vältimise eesmärgil lisatakse seadusesse maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata. Eelnõuga täiendatakse käibe mõistet, lisades kauba sundvõõrandamise.

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (565 SE) sätestab kehtiva seadusega võrreldes eksporditehingute riikliku tagamise täiesti uued alused, sh ekspordigarantiide asemel eksporditagatiste väljastamise, eksporditagatiste väljastamise äriühingu poolt, uued põhimõtted riigi osalemisel tagatisevõtja nõude täitmisel, samuti võimaldab eelnõu olulisel määral suurendada riiklikult tagatavate eksporditehingute kogumahtu. Edaspidi hakkab riiklike eksporditagatiste andmisega tegelema sihtasutuse asemel riigi osalusega ekspordi tagamiseks loodav krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja, millele kohaldub kindlustustegevuse seadus, ning uus seadus reguleerib edaspidi ainult ekspordi riikliku tagamisega seotud erisusi.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) muudetakse raamatupidamise seadust, äriseadustikku, ametiühingute seadust, erakonnaseadust, kirikute ja koguduste seadust, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust, korteriühistuseadust, maaparandusseadust, mittetulundusühingute seadust, notariaadiseadust, sihtasutuste seadust, tarbijakaitseseadust ja tulundusühistuseadust. Eelnõu täpsustab äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ning sätestab aluse majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu (437 SE). Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Uue riigivaraseaduse eelnõu kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika kujundamiseks. Järelevalve teostamiseks ning ettepanekute tegemiseks vajab rahandusministeerium objektiivset infot riigi kinnisvara koguse, seisukorra ning tehingute kohta. Riigiasutused vara kasutajatena vajavad ülevaadet oma vara kasutamise ja sellega sõlmitud lepingute üle. Samuti on oluline, et riigivara valitsejatel oleks võimalik edastada pakkumisi ja teateid teistele riigivara valitsejatele elektroonilist kanalit pidi, et lõpetada töömahukas ringkirjade saatmine.

 

Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõuga (588 SE) tehakse muudatused akadeemia liikmete staatuses ning juhtimise korraldamises. Muudatused jagunevad kolmeks: täpsustatakse liikmeskonna koosseisu; muudetakse akadeemikutasu määramise korraldust ning muudetakse akadeemia asutuste asutamise korraldust.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) muudab isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda selliselt, et menetlus oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne.      

Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (566 SE). Konventsiooni eesmärk on tõhusalt võidelda korruptsiooniga kõigis selle ilmingutes, nii avalikus kui ka erasektoris. Seejuures lähenetakse probleemile mitte kitsalt korruptiivsete tegude kriminaliseerimisega, vaid suurt tähelepanu on pööratud ka korruptsiooni ennetamisele, kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu vältimisele, vara tagastamisele selle päritoluriiki, läbipaistvale ja ausale avalike asjade haldamisele ning riikide koostööle nii õiguse kui ka muude korruptsioonivastaste meetmete arendamise vallas. Kohustuslike sätete kõrval sisaldab konventsioon suuresti soovitusliku iseloomuga meetmeid, mis annab riikidele enam võimalusi seda järgida. 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2008. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (577 OE). Koondaruande koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (589 SE) olulisemaks mõjuks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõus seoses regulatsiooni rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimisega ning rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni tegevuse suurema õiguskindluse tagamisega.                       

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE) eesmärk on alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmine. Valitsus teeb ettepaneku tõsta alates järgmise aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi 10 % ning alates 1. jaanuarist 2011 tubakaaktsiisi 20 %.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõuga (586 SE) jäetakse ära kehtivas seaduses ette nähtud tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu tõus. Seega fikseeritakse tulumaksu määr 2009. aastal kehtivale 21%-le ning maksuvaba tulu 27 000 kroonile.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (563 SE) täiendatakse seaduse sõnastust organisatsiooni nimetusega „Kaitseliit“. Täpsustus on vajalik, kuna kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole võimalik kaitselennunduse õhusõidukite registris pidada arvestust ja töödelda andmeid kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle. Lisaks kaitselennunduse õhusõidukite registrile eksisteerib ka õhusõidukite register, kuhu ei kanta kaitseväe (ja uue sõnastuse kohaselt ka kaitseliidu) ülesannete täitmiseks kasutatavaid õhusõidukeid.

 

Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu (545 SE) käsitleb eru- ja reservkaitseväelastele pensioni arvutamise aluseid.

 

Riigikontrolör Mihkel Oviir andis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal.

           

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Toomas Vareki esitatud küsimusele maade oksjoni, Valdur Lahtvee esitatud küsimusele Nabala maardla varude ja Mark Soosaare esitatud küsimusele seoses Riigikogu avaldusega Nord Streami poolt rajatava gaasijuhtme kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Kalle Laaneti esitatud küsimusele Äripäeva kuriteokahtluse teate kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Enn Eesmaa esitatud küsimusele välisministeeriumi tuleva aasta eelarve kohta.

 

Istung lõppes kell 18.20.

 

 

Ametivande andis Riigikogu liige Nikolai Põdramägi, kes asus asendusliikmena Riigikogu liikme kohalt tagasi astunud Aadu Musta asemele.

 

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse (453 SE). Seadusmuudatuste kohaselt luuakse Riigikogu raportisüsteem ning muudetakse kohustuslikuks komisjoni seletuskirja koostamine menetluses olevate eelnõude teiseks lugemiseks. Seadusega muudetakse ka valitsusliikmete Riigikogu infotunnis osalemise korda ning fraktsioonidele antakse võimalus algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval Riigikogu täiskogu töönädalal. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

72 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummi ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seadus (521 SE). Seadusega muudetakse paragrahvi, mis sätestab piirangud teenistusse või liikmeks astumisel. Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet.      Ta ei või ka kolme aasta jooksul saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tulu. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 5 Riigikogu liiget.

 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (567 SE). Muudatustega pikendatakse puude raskusastme tuvastamise tähtaega ning rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aega. Samuti ühtlustatakse puude raskuastme ja püsiva töövõime kaotuse tuvastamise ning rehabilitatsiooniplaani kestuse tähtajad. Seadusega pikendatakse ka terviseseisundi kirjelduse täitmise aega ning reguleeritakse psüühikahäirega inimeste erihoolekandeteenuste osutamise korda. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punkt 2 ja § 2 punkt 2 jõustuvad üldises korras, § 3 punkt 3 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

44 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (550 SE), millega piiratakse residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi. Muudatusega kaotatakse õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude tulust mahaarvamise õigus. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 11 jõustuvad 2009. aasta 1. detsembril ning neid koheldakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. augustist. Seaduse vastu hääletas 40 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

 

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seadus (565 SE). Seadus sätestab ekspordi riikliku tagamise alused ja põhimõtted Eestis ning selle eesmärk on luua ekspordi riikliku tagamise kaudu lisavõimalusi Eesti ekspordi arenguks ning kaitsta Eestis tegutsevaid ettevõtjaid eksporditehingutest tuleneva võimaliku kahju eest. Seadus sätestab võrreldes kehtiva seadusega eksporditehingute riikliku tagamise täiesti uued alused, sh ekspordigarantiide asemel eksporditagatiste väljastamise, eksporditagatiste väljastamise äriühingu poolt, uued põhimõtted riigi osalemisel tagatisevõtja nõude täitmisel, samuti võimaldab seadus olulisel määral suurendada riiklikult tagatavate eksporditehingute kogumahtu. Seaduse kohaselt korraldab ekspordi riiklikku tagamist konkurentsiseaduses sätestatud eriõiguse alusel riikliku eksporditagatise andja, kelleks on riigi osalusega asutatud krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja. Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks ekspordi riikliku garanteerimise seadus. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

86 poolthäälega võeti vastu Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (517 SE). Käesoleva seadusega muudetakse raamatupidamise seadust, äriseadustikku, ametiühingute seadust, erakonnaseadust, kirikute ja koguduste seadust, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust, korteriühistuseadust, maaparandusseadust, mittetulundusühingute seadust, notariaadiseadust, sihtasutuste seadust, tarbijakaitseseadust ja tulundusühistuseadust. Seadus täpsustab äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ning sätestab aluse majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu (553 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatusega soovitakse tulumaksumäära 2010. aastal fikseerida 21 %-le ja maksuvaba tulu määra fikseerida 27 000 kroonini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused puudutavad riigilõivu maksmist Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuste vaidlustamisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Riigikogu pressitalitus