Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lauri Laasi, Ain Seppiku, Nelli Privalova, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Jaak Aabi, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase 1. septembril esitatud arupärimisele tööhõive kohta (nr 313).

 

Ansip selgitas, et valitsus on rakendanud juba eelmisest aastast alates mitmeid täiendavaid meetmeid töötusega toimetulekuks ja tööhõive suurendamiseks. Töötute paremaks teenindamiseks ühendati tänavu 30. aprillist tööturuamet töötukassaga, kelle ülesandeks on muuhulgas aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamine. Ansipi hinnangul paranes asutuste ülesannete liitmisega oluliselt töötute teenindamine. Töö kaotanud inimene saab nüüd kogu tööotsinguteks vajaliku abi ühest kohast. Peaministri sõnul toimusid sotsiaalministri juhtimisel märtsikuus arutelud sotsiaalpartneritega, et arutada läbi esialgsed ideed majanduskriisi mõjude vähendamiseks ning tööturu stabiliseerimiseks. Arutelude tulemusel lepiti edasiseks tegevuseks kokku 14-s punktis. 10. septembril arutati valitsuskabineti istungil tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning töötute tööleaitamiseks 2009–2010. aastal. Ansip märkis, et aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud. Oluline on panustada just ettevõtluse toetamisse, mille kaudu suureneb ka töökohtade loomine ja tööhõive. „Riigi ülesandeks on jätkuvalt luua tingimused ettevõtluse arenguks, mitte aga ise tegelda ettevõtlusega. Riik ei saa otseselt tagada kõikidele inimestele tööd, kuid ta saab toetada ettevõtteid, luues sellega tingimused majanduse edendamiseks ja seda iseäranis kriisiaegadel,“ selgitas peaminister. Praeguses majanduslanguse olukorras, mille üheks põhjuseks on ekspordivõimaluste oluline vähendamine, on valitsus teinud mitmeid algatusi ettevõtete toetamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Näiteks on välja töötatud tugipakett eksportivate ettevõtete toetamiseks kogumahus 6,1 miljardit krooni. Lisaks ettevõtjatele antavale abile, on uute töökohtade loomise toetamiseks väljatöötatud tervikpakett töötute ettevõtlusega alustamise toetamiseks. See sisaldab toetuse taotleja koolitamist ja nõustamist, kuni 70 tuhande kroonise toetuse maksmist, toetusega loodud ettevõtte järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täiendkoolitust kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist.

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele: Riigikogu liikme Hannes Rummi 1. septembril esitatud arupärimisele pensionikassa IT-süsteemi väidetava eurokõlbmatuse kohta (nr 314); Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi ja Ester Tuiksoo 23. septembri esitatud arupärimisele AS-i Eesti Telekom aktsiate müügi kohta (nr 319); Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Kadri Simsoni, Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Arvo Sarapuu ja Karel Rüütli  24. septembril esitatud arupärimisele olukorra kohta Eesti põllumajanduses (nr 323).

Siseminister Marko Pomerants vastas .Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 24. septembril esitatud arupärimisele väidetava valimisvabaduse piiramise kohta (nr 324).

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Nelli Privalova ja Vladimir Velmani 17. septembril esitatud arupärimisele lubatud joobeastme tõstmise kohta liiklusseaduses (nr 317).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Evelyn Sepa, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Rein Ratase, Nelli Privalova ja Olga Sõtniku 1. septembril esitatud arupärimisele soojuse piirhinna kohta (nr 311) ning Riigikogu liikmete Hannes Rummi, Kalvi Kõva, Sven Mikseri ja Heljo Pikhofi 17. septembril esitatud arupärimisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavate asutuste väidetava politiseerimise kohta (nr 318).

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Evelyn Sepa, Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Nelli Privalova, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku ja Arvo Sarapuu 24. septembril esitatud arupärimisele väidetavalt korruptantide töötamise kohta välisministeeriumis (nr 322) ning Riigikogu liikmete Inara Luigase, Toivo Tootseni, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi ja Georg Pelisaare 1. oktoobril esitatud arupärimisele piiriületusproblemaatika kohta Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal (nr 328).

 

Justiitsminister Rein Lang ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Toivo Tootseni ja Tiit Kuusmiku 18. juunil esitatud arupärimisele Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni töö kohta (nr 305), sest algatajad võtsid selle menetlusest tagasi.

 

 

Riigikogu otsustas määrata julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmeks Kalvi Kõva ja asendusliikmeks Eiki Nestori. Otsuse (569 OE) poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

 

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni liikmeks nimetati Kadri Simsoni asemel Aivar Riisalu ja asendusliikmeks Aivar Riisalu asemel Arvo Sarapuu. Otsuse (571 OE) poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

 

 

 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (466 SE), mis võtab Eesti õigusesse Euroopa Liidu aktsionäri õiguste direktiivi. See lihtsustab aktsionäridel hääleõiguse kasutamist. Aktsionärid,  kes ei ole liikmesriigis, kus on äriühingu registreeritud asukoht, saavad kasutada oma õigusi seoses üldkoosolekuga sama hõlpsasti kui äriühingu registreeritud asukohas olevad aktsionärid. Seaduse kohaselt saavad Eesti aktsiaseltsid ja osaühingud võimaldada soovi korral oma aktsionäridele ja osanikele üldkoosolekul või osanike koosolekul hääletamist elektrooniliste vahendite abil, kui see on turvaline ja võimaldab isikute identifitseerimist.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (535 SE), mis annab võimaluse paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldatavatel ametikohtadel. Samuti lahendab kaitseväe korralduse seaduse jõustumisega seoses tekkinud probleemid kaitseväelaste teenistuse korraldamisega kaitseliidus, kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri ametikohale määramise ja vabastamisega ning kaitseväelaste puhkusele lubamise ja lähetamisega.

 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab õiguslikku regulatsiooni, mis puudutab kaitseväelaste lähetamist rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde ning nende kaitseväelaste osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis selle peakorteri koosseisus.

 

 

Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) võimaldab alustada teadus- ja arendustegevuse uut evalveerimistsüklit.

 

Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (587 SE). Tuleva aasta riigieelarve kulude tase on võrreldav käesoleva aasta kuludega, mis on mahus 89,6 miljardit krooni. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. Valitsussektori tuleva aasta eelarve puudujääk on planeeritud 3-protsendi piirides SKP-st. Tulevaks aastaks prognoositakse miinus 0,1%list majanduskasvu ja 0,7%-list inflatsiooni. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendatakse kulusid haridusele, kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Majanduse elavdamiseks on eelarves kasvatatud investeeringute mahtu 14 protsenti. Eelarve ei vähenda pensione ega muuda ka vanemahüvitise süsteemi.

 

Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Jaak Aabi esitatud küsimusele tervishoiupoliitika, Olga Sõtniku esitatud küsimusele sotsiaalsete töökohtade ja Inara Luigase esitatud küsimusele pensionikassa olukorra kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Mailis Repsi, Mark Soosaare ja Kalvi Kõva esitatud küsimustele muuseumide reformi kohta.

 

 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada metsade bioloogilise mitmekesisuse tõhus kaitse kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel. Seadus kaotaks võimaluse teostada kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel elurikkust ohustavat lageraiet. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikogu pressitalitus