Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Rein Ratase, Lembit Kaljuvee, Georg Pelisaare, Evelyn Sepa, Lauri Laasi ja Jaak Aabi 1. septembril esitatud arupärimisele Mereakadeemia rektori Jüri Kannu ametist vabastamise kohta (nr 312).

 

Lukas selgitas, et töölepingu lõpetamise põhjuseks olid Mereakadeemia rektori töökohustuste rikkumised, mis seotud rahaliste vahendite mitteõiguspärase ja ebaotstarbeka kasutamisega. „Mereakadeemia on mitmete toimingutega sattunud vastuollu riigihangete seadusega ja riigieelarve seadusega samamoodi,“ märkis Lukas. „Näiteks on õppeasutus teinud eelarves kulutusi, milleks seal vahendeid ette nähtud ei ole, mis on lisaks riigieelarve seaduse rikkumisele, tekitanud olukorra, kus Mereakadeemia oli augusti lõpuks kulutanud ca kolmveerandi käesoleva aasta tegevuskulude eelarve kogumahust. Samuti ei ole Mereakadeemia taganud talle kasutusse antud riigivara kasutamist vastavalt riigivara seadusele, andes seda ilma vastavate volitusteta kolmandate isikute kasutusse,“ lisas minister. Rektori töölepingu ülesütlemise ettepaneku tegi haridus- ja teadusministeeriumi kantsler tuginedes rikkumistele, mille tuvastas ministeeriumi siseauditi osakond.

 

Lukas kinnitas, et nimetatud rikkumised ei puudutanud aga õppetöö sisu, vaid olid seotud rahaliste vahendite mitteõiguspärase ja ebaotstarbeka kasutamisega.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (466 SE) kolmas lugemine.

 

 

 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (530 SE) teise lugemise.

 

Eelnõu täpsustab vastutust lennuohutusvastase ründe eest ning sätestab kuriteona teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. Kuritegu on lennuohutusvastane rünne, kus vabalt kasutuses olevate laseritega sihitakse maanduvaid või lennuväljal ruleerivaid õhusõidukeid ning pimestatakse sellega õhusõidukeid juhtivaid piloote. Karistatavaks muutub teise isiku identiteedi kasutamine, kui sellega on tekitatud kahju selle isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Kuritegu on ka eespool nimetatud eesmärgil identiteeti puudutavate andmete edastamine ja nendele juurdepääsu võimaldamine.

 

 

 

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

 

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse (416 UA)  teistkordne menetlemine. Uues redaktsioonis on täpsustatud nn valeandmete esitamise sätet, mille kohaselt tunnistatakse kuriteoks Eesti Vabariigi vastane võltsimine. Täpsustatud on massiliste korratuste organiseerimise sätet, mille kohaselt on kriminaliseeritud ka nimetatud teo ettevalmistamine ja üleskutsumine selles osalemisele. Karistus on nimetatud kuritegude eest kolmest kuni kaheksa aastani. Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti seadusest välja kodakondsuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatused. Õiguskomisjon pöördub nende küsimuste juurde tulevikus tagasi iseseisvate seadusemuudatustena.

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 20 poolt, 46 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) eesmärk on täiendada riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muuta õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õigus sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest, vähendada võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimalus omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga. Samuti on eesmärgiks võimaldada Eesti riigile mittevajaliku riigivara võõrandamine või kasutusse andmine seadust kohaldamata, kui valitsusdelegatsioonid või muud pädevad institutsioonid on sõlminud sellekohase rahvusvahelise kokkuleppe.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (535 SE) eesmärgiks on muuta seadust tulenevalt vajadusest paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldavatel ametikohtadel. Samuti lahendatakse kaitseväe korralduse seaduse jõustumisega tekkinud probleemid kaitseliidus seoses kaitseväelaste teenistuse korraldamisega, kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri ametikohale määramise ja vabastamisega ning kaitseväelaste puhkusele lubamise ja lähetamisega.

 

 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõul (562 SE) on kaks eesmärki: esiteks võimaldada väärtegude puhul asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine ning teiseks elektroonilise valve rakendamise võimaluste suurendamine.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu (513 SE) mille põhisisuks on reguleerida füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustusi, õigusi ja vastutust tuleohutuse tagamisel. Samuti riikliku järelevalve teostamine.

Valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu (514 SE) reguleerib päästeasutuste ülesandeid ja korraldust ning päästetegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate abipäästjate, kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja õigusi ja kohustusi. Eraldi peatükis on käsitletud meetmeid, millega muudetakse täpsemaks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine päästeasutuse ülesannete täitmisel ja isikute ohutuse tagamisel.

 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE) eesmärgiks on eelkõige suurem õigusselgus. Seaduse struktuuri korrastamine ja regulatsiooni süstematiseerimine võimaldab suurema selguse ja süsteemsuse saavutamist, muutes vajamineva regulatsiooni leidmise nii õiguse adressaadile kui ka õiguse rakendajale lihtsamaks ja andes samas kehtivast õigusest ülevaatlikuma pildi. Tulenevalt asjaolust, et kehtivat seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimub välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses eelnõuga ei kavandata.

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang Karel Rüütli esitatud küsimusele tsiviilkontrolli ja Eiki Nestori esitatud küsimusele avaliku teenistuse seaduse kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Mailis Repsi esitatud küsimusele hariduspoliitika kohta. Sotsiaalminister põllumajandusministri ülesannetes Hanno Pevkur vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajandustoetuste ja Ester Tuiksoo esitatud küsimusele põllumajanduse olukorra kohta.

 

 

 

Riigikogu võttis teistkordsel menetlemisel 54 poolthäälega vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse (416 UA). Käesoleva seadusega muudetakse karistusseadustikus paragrahve, mis sätestavad karistused Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse, riigireetmise, välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuse, Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise, Eesti Vabariigi vastase vandenõu, Eesti Vabariigi vastase võltsimise, politseiametniku ja tegevteenistuja riigivastase mõjutamise ja massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning selles osalemise üleskutse eest. Seaduse vastu hääletas13 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus (568 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täiendada riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkivat ostueesõigust reguleerivaid õigusnorme ja muuta õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õigus sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest. Seadusesse lisatud regulatsioon peaks vähendama ka võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimaluse omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (530 SE). Seadusmuudatused muudavad kuriteoks lennuohutusvastased ründed nagu relva, lõhkeseadeldise, süttimist põhjustava seadme või õhusõiduki lennuohutust kahjustava muu seadme, vahendi või aine ebaseaduslik toimetamine õhusõidukisse või paigaldamine õhusõiduki külge: Samuti õhusõiduki pardal viibivate inimeste tervist kahjustava aine õhusõidukisse toimetamine, õhusõiduki tulistamine või muu tegu õhusõiduki hävitamise või kahjustamise eesmärgil või kui sellega on põhjustatud lennuõnnetuse või lennuintsidendi toimumise oht.  

Teise muudatusena sätestab seadus kuriteona identiteedivarguse. Karistatavaks muutub teise isiku identiteedi kasutamine, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui see on toime pandud kuriteo varjamise eesmärgil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu pressitalitsus