Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Villu Reiljani ja Tarmo Männi 31. augustil esitatud arupärimisele tervishoiu ja arstiabi rahastamise kohta (nr 308). Arupärijad viitasid haigekassa eelarve 1,1 miljardi krooni suurusele kärpele ja selle mõjule.

 

Pevkuri selgitas, et haigekassa eelarve kärped tulenevad sotsiaalmaksu laekumise vähenemisest. Tervishoiuteenuste kulusid vähendati 2009. a eelarves peamiselt eriarstiabi osas – täpsemalt siis 520 miljonit krooni. Eriarstiabis on tervishoiuteenuse osutajal võimalik plaanilise ravi puhul rakendada ooteaegu, tagades kiiremat abi vajavatele patsientidele õigeaegne ravi ja plaaniline ravi vastavalt ravijärjekordade maksimumpiiridele. Pevkuri sõnul ei puuduta otsus vältimatut arstiabi. „Raviasutused peavad ravi kättesaadavuse tagama aasta algul sõlmitud lepingute piires, mis nõuab neilt pingelist lepingute täitmist ja jälgimist ja raha juhtimist eelkõige erialadele, kus seda kõige rohkem on vaja, et võimaldada patsientidele eriarstiabi kättesaadavus lubatud ooteaja piires,“ kinnitas sotsiaalminister.

 

Pevkur märkis, et ravi kättesaadavuse tagamisel on kindlasti oluliseks meie perearstisüsteem, mille rahastamiseks ei ole kärpeid tehtud. „Haigekassa koos kõigi oma partneritega peab arvestama, et lähiaastatel tuleb aktiivselt tegelda sellega, et olemasoleva rahaga tagada ravi parim kättesaadavus,“ ütles Pevkur.

 

Sotsiaalminister vastas veel Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Toomas Vareki, Tiit Kuusmiku, Mailis Repsi, Ain Seppiku, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Inara Luigase, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Lauri Laasi 3. juunil esitatud arupärimisele sotsiaalministeeriumi rahastatud Reformierakonna kampaania kohta (nr 301). Pevkur kinnitas, et sotsiaalministeerium ei ole rahastanud mitte ühtegi Reformierakonna kampaaniat. 

 

Sotsiaalminister vastas ka Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Marika Tuusi, Lauri Laasi, Jaak Aabi, Rein Ratase ja Tiit Kuusmiku 1. septembril esitatud arupärimisele pensionide vähendamise kohta (nr 310). Pevkur selgitas, et valitsusel pole päevakorras pensionide vähendamise plaani ja pensione ei vähendata.

 

Siseminister Marko Pomerants vastas Riigikogu liikmete Indrek Saare, Ain Seppiku ja Karel Rüütli 1. septembril esitatud arupärimisele valimisvabaduse riive kohta (nr 309).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamine. Kolme asutuse liitmine väldib tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendab sihtrühmade halduskoormust ja aitab piiratud ressursside tingimustes leida võimalusi põhiülesannete paremaks täitmiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (505 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse määramisel eluruumi kasutamise õiguslikke aluseid reguleeriv säte põhiseadusega kooskõlla. Lepingute loetelu, mille alusel toimetulekutoetust taotleda, jäetakse lahtiseks, mitte suletuks (sisaldab konkreetseid lepinguliike), nagu kehtivas seaduses. Lahtine loetelu tagab võrdse võimaluse kõigile puudust kannatavatele isikutele toimetulekutoetust saada. Millise lepingu alusel nad eluruumi kasutavad, ei oma tähtsust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) esimene lugemine. Seaduse üheks eesmärgiks on arstidele pikema tähtaja andmine terviseseisundi kirjelduse täitmiseks ning inimestele pikema tähtaja andmine töövõimetuspensioni avalduse esitamiseks. Teiseks eesmärgiks on püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme tuvastamise tähtaegade ühtlustamine ning puude raskusastme tuvastamise võimaliku aja pikendamine tööealistel ja pensioniealistel isikutel. Eelnõu kohaselt on võimalik määrata püsiv töövõimetus ja puude raskusaste samaks tähtajaks, kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat või 5 aastat. Samuti pikendatakse täisealise isiku isikliku rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aega kuni viie aastani. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste algatatud kohaliku rahvahääletuse seaduse eelnõu (477 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt oleksid kohalikule rahvahääletusele pandavad küsimused valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamise algatused. Kohaliku rahvahääletuse algatavad hääleõiguslikud valla- või linnaelanikud piisava toetusallkirjade kogumisega. Algatuse tegemise õigus on vähemalt viiel protsendil kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (569 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt määratakse julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmeks Kalvi Kõva ja asendusliikmeks Eiki Nestor. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (571 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse komisjoni liikmeks Kadri Simsoni asemel Aivar Riisalu ning asendusliikmeks Aivar Riisalu asemel Arvo Sarapuu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses tuleva aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega. Peaminister ütles, et kriisist väljumise eelarveks nimetatud 2010. aasta eelarve kulude tase on võrreldav käesoleva aasta kuludega, mis on mahus 89,6 miljardit krooni. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. Ansip selgitas, et  Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendab valitsus 2010. aastal kulusid haridusele, kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Peaminister ütles, et riik on majanduse elavdamiseks 2010. aasta eelarves kasvatanud investeeringute mahtu 14 protsenti. Ansipi sõnul ei vähenda valitsus pensione. Samuti ei muuda valitsus vanemahüvitise süsteemi. Peaminister märkis: „Usun, et valitsus andis Riigikogule üle „kriisist väljumise“ eelarve. Loodan, et Riigikogu menetleb eelarvet heas koostöös, riigimehelikult ja konstruktiivselt. Õigeid otsuseid langetades suudame tulla sellest kriisist välja kiiremini ja tugevamini kui teised. Konservatiivne eelarvepoliitika on loonud selleks head eeldused.“

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Simson, Eiki Nestor, Tarmo Mänd ja Marek Strandberg.

 

 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus (483 SE), mis sätestab, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle rahandusministeeriumile. Seadus tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist.

85 poolthäälega võeti vastu  valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (536 SE), mis näeb ette sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamise. Eespool nimetatud asutused ühendatakse ning moodustatakse terviseamet.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (466 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette on võtta Eesti õigusesse aktsionäri õiguste direktiiv, mis lihtsustab aktsionäridel hääleõiguse kasutamist. Seaduse vastuvõtmisel saavad Eesti aktsiaseltsid ja osaühingud soovi korral oma aktsionäridele ja osanikele võimaldada üldkoosolekul või osanike koosolekul hääletamist elektrooniliste vahendite abil, kui see on turvaline ja võimaldab isikute identifitseerimist.

 

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (565 SE) täpsustab seni kehtivat eksporditagatise mõistet ja määratleb riigi vastutuse rakendumise mehhanismi.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) täiendab riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muudab õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õiguse sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest.

 

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE) kaotab tulumaksuvabastuse õppelaenu intressidelt ja ametiühingu liikmemaksudelt. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 33 poolt, 48 vastu.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) täpsustab äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ja sätestab aluse majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks.

 

Valitsuse algatatud lepitusseaduse eelnõu (487 SE) käsitleb kohtumenetluse kõrval alternatiivse vabatahtlikkusel põhineva vaidluste lahendamise viisi Eestis.

 

 

Riigikogu arutas täna umbusaldusavalduse nõudeid justiitsminister Rein Langile ja välisminister Urmas Paetile. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleantud umbusaldusavaldusel justiitsminister Rein Langile oli 40 Riigikogu liikme allkiri. Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleantud umbusaldusavaldusel välisminister Urmas Paetile oli 34 Riigikogu liikme allkiri. Umbusalduse avaldamiseks on vaja 51 Riigikogu liikme toetust. Justiitsminister Rein Langi umbusaldushääletus: 34 poolt, 4 erapooletut. Välisminister Urmas Paeti umbusaldushääletus: 35 poolt, 4 erapooletut. Seega Riigikogu ei toetanud ministritele esitatud umbusaldusavaldusi.

 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele tööturu ja Karel Rüütli esitatud küsimusele riigivara müügi kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Eiki Nestori esitatud küsimusele välispoliitika kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele valdade saneerimise kohta.

 

Istung lõppes kell 18.12.

 

 

Riigikogu liige Sven Sester andis Riigikogu ees ametivande. Sester asus alates tänasest Riigikogu liikmeks Järva maavanemaks määratud Tiina Oraste asemel.

 

Riigikogu ees esines ettekandega järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle, õiguskantsleri tegevusest ennetusasutusena ning seadusega pandud muude ülesannete täitmisest õiguskantsler Indrek Teder.

 

Õiguskantsler keskendus oma suulises ettekandes praktilistele teemadele, mis tulenevad põhiseaduses sätestatud õiguskantsleri positsioonist. Tederi sõnul on õiguskantsleri üheks möödunud ja ka käesoleva aasta teemaks eelarve menetlus ning sellega seonduvate seaduste muutmine. Teder püstitas oma ettekandes küsimused: „Kui kaugele võib riik kulude kärpimisega ja tulude suurendamisega minna? Kas riik võib n-ö ära kärpida riigiaparaadi nii, et riik ei ole võimeline osutama avalikku teenust ega täitma riigi delegeerimatuid tuumikfunktsioone?” Õiguskantsler rõhutas, et omariiklus nõuab tegevuskulusid – riigiaparaadi, põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide olemasolu ning kui soovitakse oma riiki, siis on kulutused paratamatud. Tederi arvates lõputult sellelt ei saa kärpida.

Üheks riigi tuumikfunktsiooniks on Tederi sõnul võimekus võimu teostada sõna otseses mõttes, sealhulgas võimekus ennast kehtestada, vajadusel rakendada vahetut sundi. Seega on riigil teatud põhilised või tuumikfunktsioonid, millest ta ei loobu ja mida ta ei delegeeri. Lihtsustatuna tähendab see Tederi arvates seda, et riigil on võõrandamatu ja delegeerimatu õigus jõumonopolile. Teder juhtis tähelepanu korrakaitse seaduse eelnõule. „Teatud riiklust iseloomustavate õiguste, nn riigi tuumikfunktsioonid nagu õigus karistada delegeerimine võib olla põhiseaduse vastane ja ka riikluse säilimise seisukohalt ohtlik,” märkis Teder.

 

Õiguskantsler tõi välja veel põhiseaduspatriotismi mõtte – ühendajana tuleb põhiseadus enne rahvust. Teder: „Kodanike side oma riigiga ja nende poliitiline identiteet peab olema ratsionaalne ja argumenteeritud väärtustel rajanev, mitte enam irratsionaalsetel rahvustunnetel ja kirgedel põhinev.”

 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Evelyn Sepp, Marek Strandberg, Karel Rüütli, Urmas Reinsalu ja Väino Linde.

 

 

Riigikogu võttis 52 poolthäälega vastu sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (505 SE). Seaduse eesmärk on viia sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse määramisel eluruumi kasutamise õiguslikke aluseid reguleeriv säte põhiseadusega kooskõlla. Lepingute loetelu, mille alusel toimetulekutoetust taotleda, jäetakse lahtiseks, mitte suletuks (sisaldab konkreetseid lepinguliike), nagu kehtivas seaduses. Lahtine loetelu tagab võrdse võimaluse kõigile puudust kannatavatele isikutele toimetulekutoetust saada. Millise lepingu alusel nad eluruumi kasutavad, ei oma tähtsust. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu võttis 42 poolthäälega vastu Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikmete nimetamise otsuse muutmise otsuse (580 OE). Tiina Oraste asemel nimetati RMK nõukogu liikmeks Riigikogu liige Valdur Lahtvee. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooltuks jäänud keegi.

 

Riigikogu pressitalitus