Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Hannes Rummi 21. mail esitatud arupärimisele Eesti Töötukassa reservide kohta (nr 300). Arupärija viitas Andrus Ansipi juhitud valitsuse 24. novembri 2005 tehtud otsusele langetada töötuskindlustuse maksemäärasid 40% võrra, kuna valitsuse hinnangul oli paisunud reserv ebamõistlikult suureks. Arupärija tunneb huvi, kas peaminister tunneb endal vastutust Eesti Töötukassa reservide tänase ebapiisavuse pärast?

 

Ansip selgitas, et töötukassa reservid on täiesti piisavad, et finantseerida oma kohustusi nii käesoleval aastal kui ka edaspidi. Kui 2009. aasta alguses oli töötukassa neto-varade suuruseks üle 2,8 miljardi krooni, siis juuli lõpuks oli reservi järel ligi 2 miljardit krooni. Peaminister märkis, et üleilmne majanduskriis ja meie kinnisvaramulli lõhkemine on viinud Eesti töötuse tasemele, mida viimati nähti 2000. aasta alguses. Niisamuti on suurenenud töötukassa toetuste väljamaksed ja vähenenud töötuskindlustusmaksete baas. „Töötukassa puudujääk rebenes 2009. a veebruarist maini kiirusega 200 miljonit krooni kuus, jõudes esimese viie kuuga 840 miljoni kroonini. Selline olukord nõudis töötukassa nõukogult, valitsuselt ja Riigikogultki raskeid otsuseid nii maksemäära tõstmise kui töötukassale täiendavate kohustuste panemisest loobumise näol,“ ütles Ansip. Tema sõnul on tänaseks töötukassa finantsolukord stabiliseerumas. „Näiteks juuli lõpu seisuga oli puudujääk 850 miljonit krooni ehk vaid pisut rohkem mai lõpuks saavutatust. Sellegipoolest ulatub rahandusministeeriumi värske prognoosi kohaselt töötukassa puudujääk käesoleva aasta lõpuks kuni 1,25 miljardi kroonini. See on samas suurusjärgus kõigi kohalike omavalitsuste oodatava defitsiidiga kokku. Kuna eelarvedefitsiiti arvestatakse valitsemissektori kohta tervikuna, siis saab riigieelarve samavõrra vähem panustada teistesse valdkondadesse,“ leidis peaminister. Ansipi sõnul on töötukassa headel aegadel kogunud piisavalt reserve, et oma tänaste kohustustega rahuldavalt toime tulla. Töötukassa kuludest on käesoleval aastal tuludega katmata ligi kolmandik. Sellises olukorras oleks olnud vastutustundetu lisada töötukassale täiendavaid kohustusi. Töötuskindlustuse maksemäär on hetkel kehtestatud maksimaalsel tasemel, 4,2 %-le. „Mida varem õnnestub seda taas vähendama hakata, seda konkurentsivõimelisemaks muutub meie ettevõtluskeskkond,“ selgitas peaminister.

 

Ansip vastas veel Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Toomas Vareki ja Enn Eesmaa 21. mail esitatud arupärimisele vanemahüvitise elektroonilise taotluse esitamise reklaami kohta (nr 298).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Ain Seppiku ja Kalle Laaneti 3. augustil esitatud arupärimisele maapiirkondi diskrimineeriva ministri määruse kohta (nr 306).

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (535 SE).

 

 

 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (497 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse kehtestada lapsehooldustasu üle kaheksa-aastast last kasvatavatele vanematele juhul, kui nad on jäänud töötuks. Eelnõu kohaselt saaksid nad lapsehooldustasu kogu töötukassas töötuna arveloleku perioodi. Eelnõu eesmärgiks on leevendada töötuks jäänud lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada neile tingimused majanduslikuks toimetulekuks vähenenud sissetulekute tingimustes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse piirata kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel teostatavat uuendusraiet ja lageraiet. Seaduse eesmärgiks on tagada kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel metsade bioloogilise mitmekesisuse tõhus kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu (478 SE). Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Rahanduskomisjon kui juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (520 SE). Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

 

 

 

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (532 SE). Kokkulepe loob dünaamilise ja tõhusa rahvusvaheline koostöö Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel.

 

Riigikogu lõpetas Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse (317 UA) teistkordse menetlemise käigus teise lugemise. Seadust muudetakse ja täiendatakse nii, et see järgib Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muudatustega lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus. Isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine.

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE). Üleminekuhindamist puudutava muudatuse tulemusena on tagatud üliõpilaste õigused – õigus saada haridust tõendavat dokumenti ning õigus saada riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Sätted, mis puudutavad teadustöötajate valimist, on omavahel kooskõlas ning võimaldavad teadustöötajate valimisel arvestada ka teadus- ja arendusasutuse väliselt toimunud kõrgetasemelisi teadustöötajate konkursse. Rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega on võimalus prorektoritega sõlmida tähtajalisi töölepinguid kooskõlas nende töö iseloomuga. Seaduse täiendamisega muutub võimalikuks eraülikoolide tegutsemine teadus- ja arendusasutustena. Teaduskollektsioonide rahastamiseks ühtsete aluste kehtestamine võimaldab teaduskollektsioone finantseerida kõigile haldajatele võrdsetel tingimustel. Riigiabi raamistiku nõuete sätestamine väldib vaidlusi nende isikute või asutustega, kes kehtiva korra kohaselt saaksid riigieelarvelistest finantseerimismeetmetest riigiabi. Seoses evalveerimise lükkumisega aasta võrra edasi on võimalik ka sel aastal teadus- ja arendusasutustel taotleda nii siht- kui baasfinantseerimist.

 

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (534 SE) luuakse võimalused kutseõppeasutuses ühtsete aluste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel (edaspidi VÕTA) kehtestamiseks, samuti kutseõppe liikide ja õppekavade sidumiseks kutseseaduse lisas kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga. Lisaks kõrvaldatakse seadustest puudused, mis on seotud riiklike õppekavade kehtestamise ja kutseõppeasutustes õppetoetuste erifondi moodustamisega.

 

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) põhisisuks on sätestada, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle rahandusministeeriumile. Eelnõu tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist.

 

 

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE) eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi käibemaksudirektiivi muudatused, mis puudutavad teenuse käibe tekkimise koha määratlemist, mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korda ja ühendusesisese käibe aruandlust. Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise eesmärgil maksustatakse sarnaselt tollilao ja maksulaoga aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise määra asemel. Maksupettuste vältimise eesmärgil lisatakse seadusesse maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata. Eelnõuga täiendatakse käibe mõistet, lisades kauba sundvõõrandamise.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (540 SE) sätestatakse seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.

 

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Toomas Vareki esitatud küsimusele Eesti majandusolukorra kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele Eesti kaitseväe välismissioonide võimekuse kohta. Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Mai Treiali esitatud küsimusele elanike toimetulekuvõime kohta.

 

 

 

Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse (317 UA). Seadusmuudatuste eesmärk on järgida Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Seaduse kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

 

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus (533 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kõrgharidust ja teadust puudutavate seaduste kooskõlla viimine k.a juulis jõustunud uue töölepingu seadusega ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kooskõlla viimine „Ühenduse raamistikuga teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta”. Lisaks lahendatakse kõrghariduse ja teaduse valdkonna õigusaktide rakendamisel ilmnenud probleemid. Üleminekuhindamist puudutava muudatuse tulemusena on tagatud üliõpilaste õigused – õigus saada haridust tõendavat dokumenti ning õigus saada riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Teadustöötajate valimisel on edaspidi võimalik arvestada ka teadus- ja arendusasutuse väliselt toimunud kõrgetasemelisi teadustöötajate konkursse. Rakenduskõrgkooli seaduse muudatuse kohaselt on võimalus prorektoritega sõlmida tähtajalisi töölepinguid kooskõlas nende töö iseloomuga. Eraülikoolid saavad võimaluse tegutseda teadus- ja arendusasutustena. Teaduskollektsioonide rahastamiseks ühtsete aluste kehtestamine võimaldab teaduskollektsioone finantseerida kõigile haldajatele võrdsetel tingimustel. Riigiabi raamistiku nõuete sätestamine aitab edaspidi vältida vaidlusi riigiabi saavate isikute või asutustega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

58 poolthäälega võeti vastu kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus (534 SE). Seadusmuudatuste kohaselt luuakse kutseõppeasutuses võimalused ühtsete aluste kehtestamiseks varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel. Sellega tagatakse paremad tingimused elukestvaks õppeks, kuna edaspidi võetakse arvesse ka mitteformaalne ja informaalne õpe. Samuti tekib võimalus kutseõppe liikide ja õppekavade sidumiseks kutseseaduse lisas kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga. Lisaks kõrvaldatakse seadustest puudused, mis on seotud riiklike õppekavade kehtestamise ja kutseõppeasutustes õppetoetuste erifondi moodustamisega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

58 poolthäälega võeti vastu NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise otsuse muutmise otsus (574 OE). Muudatuse kohaselt arvati delegatsiooni koosseisust välja endine delegatsiooni juht Jürgen Ligi ning nimetati delegatsiooni uueks juhiks Riigikogu liige Mati Raidma. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu pressitalitus