Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas Hendrik Ilves.

 

Riigikogu esimees käsitles oma kõnes kõigepealt riigi majanduslikku olukorda. „Inimeste mure on kasvanud ning nad vaatavad poliitikute poole, kelle kätte nad on usaldanud meie riigi tulevikku kujundavate otsuste tegemise. Kõik see nõuab meilt tõsiseid otsuseid rahanduspoliitikas, et viia riigi kulu ja tulu tasakaalu,“ märkis Ergma. Ta soovitas kõigile enne valimisi: „Lubagem vähem, tehkem rohkem.“

 

President ütles, et tema tänast kõnet kannab sügav mure Eesti demokraatia, selle toimimise ja hetkeseisu pärast. „Teisalt aga kannab seda usk, et keerulisel ajal suudame end kokku võtta ja alustada justkui puhtalt lehelt. Hooga, kirega, ennastsalgavalt ja – mis peaasi – lootusrikkalt,“ rõhutas Ilves.

 

Riigikogu sügisistungjärgu avamise järel vastas õiguskantsler Indrek Teder Riigikogu liikmete Indrek Saare, Ain Seppiku ja Karel Rüütli 31. augustil esitatud arupärimisele politseiametnike kandideerimisvabaduse kohta (nr 307).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas ja Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Tiit Kuusmiku, Eldar Efendijevi ja Kadri Simsoni 11. juunil esitatud arupärimisele keskkonnatasude kohta (nr 302).

 

Parts ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Tiit Kuusmiku, Jüri Ratase ja Ain Seppiku 11. mail esitatud arupärimisele Saaremaa rannamaantee kohta (nr 294), sest algatajad võtsid arupärimise menetlusest tagasi.

 

Riigikogu liikme ametivande andis Elle Kull.

 

Vabas mikrofonis võttis sõna Rein Ratas.

 

 

 

83 poolthäälega võeti vastu väliskomisjoni algatatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni moodustamise otsuse muutmise otsus (547 OE). Otsuse kohaselt arvatakse ENPA Eesti delegatsiooni liikmeks Europarlamenti valitud Kristiina Ojulandi asemel Riigikogu liige Silver Meikar. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on viia kiirgusseadus kooskõlla Euroopa Liidu nõukogu Euratom-direktiivis sätestatud nõuetega, mis puudutavad radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbivedude järelevalvet ja kontrolli. Peamine muudatus arvestades kehtivat seadust on kasutatud tuumkütuse mõiste kasutuselevõtmine. Kasutatud tuumkütuse vedudele laienevad kõik need nõuded, mis varem kehtisid vaid radioaktiivsetele jäätmetele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on tagada isikute kuulumine ainult ühte Eestis registreeritud erakonda ja võimaldada saada aktuaalset ülevaadet erakondade nimekirjadest. Eelnõu kohaselt lihtsustub erakonnast välja astumine: välja astumise avalduse võib isik esitada otse kohtu registriosakonnale. Ka peavad erakonnad esitama kohtu registriosakonnale erakonna terviknimekirjad senisest sagedamini juhul, kui nimekirjades on tehtud muudatusi. Muudatuste tegemise järel peab erakond saatma registrile uue aktuaalse nimekirja järgmise kuu viiendaks kuupäevaks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud spordiseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (479 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärk on taastada spordiseaduses säte, mis kohustab valdu ja linnu toetama oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada tulumaksutagastust laenudele, mida võimaldavad lisaks pankadele ka teised finantseerimisasutused. Algataja kinnitusel ei kehti nimetatud soodustus laenudele, mida väljastavad krediteerimisega tegelevad ühistud ja sihtasutused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (542 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta rangemaks karistused alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Muudatuste kohaselt saab noorema kui 18-aastase isiku suhtes sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest karistada kuni kümneaastase vangistusega. Noorema kui 14-aastase isiku seksuaalse ahvatlemise eest (nt pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise eest) saab karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud perekonnaseaduse eelnõu (543 SE) esimene lugemine. Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava regulatiivsusega normistiku loomine. Uus seadus sätestab mitmed eraõiguslikud nõudealused, mis võimaldavad isikul paremini taotleda oma huvide ja õiguste kohtulikku kaitset. Need puudutavad eriti varaliste õiguste regulatsiooni, ülalpidamiskohustuste, samuti vanema õiguste teostamise valdkondi. Oluliselt on täiustatud nt lapsendamist puudutavaid küsimusi. Abiellujatele antakse uue seadusega võimalus valida, kas nad soovivad varaühisust, varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestuslikku varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

92 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (500 SE), mis viib kehtiva seaduse kooskõlla Euroopa Komisjoni vastava direktiiviga, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort ei pea vastama seemnete ja seemnekartuli tootmise ja turustamise üldnõuetele.

83 poolthäälega (3 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seadus (485 SE), mis jõustab osaliselt EL vastava direktiivi Euratom ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid. Osa direktiivi nõuetest sätestatakse kiirgusseaduse alusel kehtestatud rakendusakti ehk valitsuse 8. juuli 2004. määruse “Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist” muutmisega. Nimetatud seaduse ja määruse muutmisega tagatakse Eesti siseriikliku seadusandluse vastavus Euroopa Liidu õigusele. Kasutatud tuumakütuse vedudele laienevad kõik need nõuded, mis varasemalt kehtisid vaid radioaktiivsete jäätmete kohta. Seadusel on positiivne mõju nii inimese tervise-, vara-, kui ka keskkonnakaitsele. Ühtlasi aitab muudatus vähendada ka terrorismiohtu.

82 poolthäälega toetas Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse uuesti arutamist.

 

 

Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) täiendatakse kehtivat nimeseadust normidega, mis on vajalikud seoses perekonnaseisutoimingute seaduse kavandatava vastuvõtmisega. Nimetatud seadusega minnakse üle perekonnaseisutoimingu elektroonilisele süsteemile, mille üheks osaks on ka nimeõigusliku muudatuse tegemine seoses perekonnasündmusega.

 

Valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE) on seotud sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamisega, mille käigus ühendatakse eespool nimetatud asutused ning moodustatakse terviseamet.

 

Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE) ühendab seni Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti – liiklusseaduse ja valitsuse määrusega kehtestatud liikluseeskirjade sätted. Sellega viiakse põhiseadusega vastavusse liikluseeskiri, mis põhiseaduse kohaselt peaks olema sätestatud seadusega. Eelnõu viib uue liiklusseaduse vastavusse ka Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täiendustega, samuti harmoneerib Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõuga võetakse üle ja rakendatakse teistest hea liiklusohutusega riikidest vajalikud kogemused tõhustamaks Eesti liiklusohutust.

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (532 SE). Kokkuleppe eesmärk on luua dünaamiline ja tõhus rahvusvaheline koostöö Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel.

 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (530 SE) täpsustab vastutust lennuohutusvastase ründe eest ning sätestab kuriteona teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise.                       

 

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõuga (538 SE) luuakse selgus avaliku teenistuse õiguslikku süsteemi. Eelnõuga moderniseeritakse Eesti avalikku teenistust ning viiakse see vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega, Euroopa Liidu institutsioonide ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega avaliku teenistuse kohta. Samuti ühtlustatakse töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse regulatsioon. Eelnõu reguleerib üldjuhul ainult ametnike teenistussuhteid, kusjuures ametnike ringi kitsendatakse ning ametniku mõistet muudetakse - asutusepõhiselt ametniku definitsioonilt minnakse üle funktsioonipõhisele ametniku definitsioonile. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 28 poolt, 44 vastu.

 

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõul (539 SE) on laiem mõju korruptsiooni ennetamise seisukohalt kui konkreetsem mõju ametnike tegevusele. Oluliseks mõjuks on ka see, et eelnõuga deklareerib riik, milline käitumine on teatud ametiisikute puhul keelatud, ennetades niiviisi korruptsiooniohtlikke suhteid ning huvide konflikti.

 

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE);

 

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE);

 

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (535 SE);

 

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE);

 

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE);

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu (519 SE);

 

Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE).

 

Infotunnis vastas rahandusminister Jürgen Ligi Kadri Simsoni ja Eiki Nestori esitatud küsimustele riigieelarve kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Mart Jüssi esitatud küsimusele keskkonnajärelevalve õiguste laiendamise kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Indrek Saare esitatud küsimusele kohtutäiturite töö kohta.

 

Istung lõppes kell 20.24.

 

Täna esines Riigikogu ees Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna, kes andis ülevaate Arengufondi tegevusest ning rääkis Eesti majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Pärna sõnul on Arengufond ambitsioonika ettevõtluse eestvedaja ja Eesti majanduse uute kasvuvõimaluste otsija. Ettekandja märkis, et Arengufond on läbi viinud hulga erinevaid seireid nii majanduse olukorra diagnoosimiseks kui ka eri sektorite läbilöögivõime analüüsimiseks. „Rahvusvaheliste trendide taustal oleme vaadanud töötlevat tööstust, teenusemajanduse erinevaid nišše, finantsvahendust, tervishoiuteenuste eksporti ning IT senisest mõjusamat kasutamist tulevikukasu nimel,” lisas Pärna. Ettekandja väitel tuleb meie riiki täna värsket raha kolm korda vähem, kui seda tuli buumiaastatel. Pärna: „90 miljardist on saanud 30 miljardit ehk siis see on raha, mille me värskelt maailmast teenime, laename või mis meile investeeringutena tuleb, mis omakorda aitab sisemajandust turgutada ja ka riigieelarvet kujundada. Need ilmekad numbrid näitavad, et me peame leidma oma majandusele uue hingamise. Me peame leidma majandusele uue olemuse.” Pärna rõhutas välisinvesteeringute hankimise olulisust ning avaldas arvamust, et see on väljakutse Eesti diplomaatidele. Samuti juhtis Arengufondi juht tähelepanu haridussüsteemi suutlikkusele. Pikemalt peatuti IT-valdkonna arenguvõimalustel.

 

Pärna: „Uutmoodi majandus vajab ambitsiooni, raha ja käimatõmbamist. Selleks on Arengufondi investeeringud. Selle eesmärgiga käivitasime rahvusvahelise äriinkubaatori Seedbooster ning lõime riskikapitali assotsiatsiooni koos 25 turuosalisega, mis on täna väga edukalt käima läinud. Viimase 14 kuu jooksul oleme teinud viis investeeringut, neli on lõpuleviimisel ja viis tulevikuprojekti on Seedboosteris kasvamas.”

 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Jüri Tamm Toomas Trapido ning Urmas Klaas.

 

Riigikogu nimetas oma otsusega (558 OE) rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse alates 1. oktoobrist 2009 kuni 31. maini 2010. Ühtlasi tunnistati kehtetuks eelmine samasisuline 2008. aastal vastu võetud otsus. Otsuse poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummi ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seaduse eelnõu (521 SE) esimene lugemine.

Eelnõu eesmärk on kaotada piirang, mis ei luba riigiametnikul pärast ametist vabastamist töötada riigiametnikuna mõnes teises riigiametis või omavalitsuses, mille üle ta riigiametnikuna varem järelvalvet teostas. Selle piirangu kaotamine lubaks teiste hulgas maavanematel asuda juhtima omavalitsusi ka sel juhul, kui nad teostasid varem selle omavalitsuse üle järelvalvet. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Riigikogu pressitalitus