Eesti Asutava Kogu valimised toimusid 1919. aasta aprillis. Valimistel osales 10 parteid ja rühma, neist olulisimad olid neli: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid.

Asutav Kogu tuli kokku 23. aprillil 1919 Tallinnas Estonia kontserdisaalis ning valis oma esimeheks sotsiaaldemokraadi August Rei. Asutav Kogu moodustas valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.

Valimisaktiivsus oli kõrge: osales 80% valimisõiguslikest kodanikest.

Ülekaaluka võidu saavutasid sotsiaaldemokraadid, teiseks jäi Tööerakond. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt.

Paljudest Asutava Kogu liikmetest said Eesti Vabariigi riigitegelased: Karl Eenpalu, Jüri Jaakson, Johan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson ja Jüri Uluots.

Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku ja 2 üliõpilast.

Saadikute hulgas oli 7 naist.

Keskmine Asutava Kogu liige oli meesterahvas, u. 40-aastane (sündinud 1880ndate alguses), haritlane, vasakpoolsete vaadetega.

Asutava Kogu liikmed ei jäänud hiljem puutumata pöördeliste aegade sündmustest. 26 endist Asutava Kogu saadikut oli surnud ajavahemikul 1920-1939, ülejäänutest vähemalt 26 emigreerusid Eestist Teise maailmasõja aastatel. Eestisse jäänud endistest Asutava Kogu liikmetest tabasid teadaolevalt vähemalt 32 inimest okupatsioonivõimude repressioonid.

Asutav Kogu pidas oma viimase istungi 20. detsembril 1920. Järgmise kuu alguses asus juba tööle Riigikogu I koosseis.

Asutava Kogu kaks peamist ülesannet olid põhiseaduse ja maaseaduse väljatöötamine.

Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, kinnitas riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu nagu parlament.

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli tolle aja Euroopas üks radikaalsemaid. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda (28. november 1918 – 2. veebruar 1920) oli nüüd tõepoolest sõda oma maa pärast.

15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul.

1920. aasta põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandja rahvas, kes sai oma tahet teostada parlamendivalimiste, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse kaudu. Riigi esinduskogu nimetati Riigikoguks. Riigikogu oli ühekojaline ning tal oli 100 liiget.

Asutava Kogu istungid toimusid 23. aprillist kuni 24. maini 1919 Estonia kontserdisaalis, 27. maist 1919 Toompea lossi valges saalis.

• 19. mail 1919 avaldati Eesti iseseisvuse deklaratsioon, mis sisuliselt seadustas kõik seni avalikustatud riigiehituslikud aktid;
• 4. juunil 1919 võttis Asutav Kogu vastu ajutise põhiseaduse nimetuse all “Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord”, mis kuulutas kõrgeimaks võimuks rahva ja selle teostajaks Asutava Kogu. Selle aktiga muudeti Asutav Kogu kõikvõimsaks riigiorganiks, valitsus aga viidi temale alluva ametkonna seisundisse;
• 10. oktoobril 1919 võeti vastu maaseadus, üks radikaalseim tollases Euroopas, millega võõrandati 2 310 000 ha erasuurmaavaldusi;
• 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti Tartu rahuleping;
• 7. mail 1920 vastuvõetud algkooliseadus pani aluse radikaalsele haridusreformile, mis demokratiseeris ja moderniseeris ajapikku kogu haridussüsteemi;
• 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse, mille järgi kujundati kogu vabariigi elu järgneva 14 aasta vältel.