Riigikogu aseesimeeste valimistel esitas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase. Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt esitas Paul-Eerik Rummo Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Keit Pentuse.

 

Salajasest hääletamisest võttis osa 100 Riigikogu liiget. Keit Pentuse poolt hääletas 51 Riigikogu liiget ja Jüri Ratase poolt 49 Riigikogu liiget. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Keit Pentus ning teiseks aseesimeheks Jüri Ratas.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE) teine lugemine.

 

Vabas mikrofonis võttis sõna Heimar Lenk.

 

Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 põhiseaduskomisjoni, majanduskomisjoni ja õiguskomisjoni ettepanekul kokku Riigikogu täiendava istungi Toompea lossi istungisaali 15. juunil pool tundi pärast tänase istungi lõppu. Päevakorras on 12 eelnõu.

 

 

 

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus (382 SE). Seadusega täiendatakse karistusseadustikku kahe uue mittekaristusliku meetmega – karistusjärgse käitumiskontrolliga ja karistusjärgse kinnipidamisega. Neist esimene tähendab võimalust vajaduse korral allutada käitumiskontrollile süüdimõistetu, kes on mõistetud vangistuse kandnud ära täies ulatuses ning karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast aga ohtliku kalduvuskurjategija kinnipidamist ühiskonna turvalisuse tagamiseks pärast karistuse ärakandmist. Mõlema seaduses sätestatud mittekaristusliku mõjutusvahendi eesmärgiks on vähendada korduvkuritegevust, suurendades nii ühiskonna turvalisust. Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul allutatakse süüdimõistetu selleks järelevalvele ja tehakse temaga ühtlasi tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Seadusega muudetakse ka vangistusseaduses sätestatud vanglateenistuse regulatsiooni ning tehakse täiendused sisseostude tegemise ning kinnipeetava vabanemistoetuse maksmise osas. Käesoleva seaduse § 3 punkt 42 jõustub 2009. aasta 1. detsembril. Vastu oli 1 ja erapooletuks jäi samuti 1 Riigikogu liige.

 

 52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (416 SE). Seaduse üheks eesmärgiks on mõistete korrastamine ja ühtlustamine karistusseadustiku 15. peatüki 2. jaos sisalduvate riigivastaste süütegude sätetes. Muudatusega kõrvaldatakse süsteemitus ning ebaselge struktuur kõnealuse jao sätetes. Ühtlasi muudetakse seadusega sama jao süütegude eest ettenähtud sanktsioone, et seeläbi suurendada turvatunnet ja Eesti Vabariigi usaldusväärsust. Muudatuste tulemusel on nimetatud jao sätete sanktsioonid proportsioonis nende tegude ohtlikkusega. Teise eesmärgina tõhustatakse massilise korratuse kohta käivaid sätteid, sest tegemist on ohtliku riigivastase süüteoga. Selleks nähakse lisaks juba kriminaliseeritud massilise korratuse organiseerimisele ette karistusõiguslik vastutus ka sellise teo toimepanemisele üleskutsumise ja massilise korratuse ettevalmistamise eest. Süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal hõlmab seaduse kohaselt ka seadusliku korralduse eiramist. Muudatused aitavad ennetada massiliste korratuste organiseerimist ja massilise korratuse käigus süütegude toimepanemist. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sadamaseadus (393 SE). Seadus sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja sadama operaatorile laevaliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuded, samuti vastutuse nende nõuete rikkumise eest ja reguleerib järelevalvega seonduvaid toiminguid meresadamates ning laevatatavatel sisevetel ja nendega piirnevate veekogude laevatatavates suudemetes asuvates sadamates. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seadus (424 SE). Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) muutmise eesmärk on lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid. Seadusega sätestatakse terminalseadme identifitseerimiskoodi ebaseadusliku muutmise mõiste ning täpsustatakse andmete mittesäilitamise väärteokoosseisu. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seadus (447 SE). Raamseadusena käsitleb hädaolukorra seadus kriisiolukordi üldisemalt, korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikke aluseid. Seadusega muudetakse ja täiendatakse kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korraldust nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib seadus elutähtsate teenuste tagamise toimepidevuse korraldust põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud. Seadus jõustub üldises korras, seaduse §-d 40-41 ja 51-52 jõustuvad 2010. aasta 1. juulil. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud täitma käeoleva seaduse § 37 lõike 3 punktides 1 ja 2 tulenevad kohustused hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (448 SE). Seadusega ajakohastub erakorralise seisukorra seaduse regulatsioon. Seadus käsitleb muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja selle väljakuulutamise aluseid. Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist – varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustavat tegevust. Seaduse kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

80 poolthäälega kinnitati energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (443 OE). Nimetatud arengukava koostamise nõue tuleneb säästva arengu seadusest, kuna antud majandusharu võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Energiamajanduse riikliku arengukava eesmärgiks on siduda omavahel valdkonna spetsiifilised arengukavad ning anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020. Energiamajanduse riikliku arengukava eesmärgiks on energiasektori strateegiliste eesmärkide püstitamine ja tekkinud probleemidele võimalike lahenduste pakkumine, samuti seada üldised pikaajalised arengusuunad, et tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) teine lugemine. Seadust soovitakse täiendada paragrahviga, mis sätestab õppe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (IBO) väljatöötatud õppekava alusel. IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) teine lugemine. Algataja sõnul on valdavalt tegemist kehtiva seaduse sätete tehnilise täpsustusega, et vältida võimalikke probleeme seaduse tõlgendamises. Sisulised muudatused puudutavad loovisikule vajaduse korral makstavaid toetusi ning nende väljamaksmise perioodi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse eelnõu (509 SE) teine lugemine. Käesoleva eelnõuga soovitakse täiendada pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestab 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud reklaamiseaduse eelnõu (471 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse täpsustada regulatsioone, mis on põhjustanud seaduse rakendajate ja järelevalve teostajate poolt erinevaid tõlgendusi. Eelnõu kohaselt ei käsitleta reklaamina majandus- ja kutsetegevuse kohas antavat teavet seal müüdava kaubamärgi ega kaubamärgi müügitingimuste kohta. Eelnõuga soovitakse kaotada ka kaubanduslike loteriidele kehtestatud reklaamikeeld. Algataja selgituse kohaselt on Euroopa Liidu riikides kaubanduslikud loteriid lubatud ja nende praegune keelustamine Eestis ei ole põhjendatud. Samuti soovitatakse kaotada nõue alkoholi kahjulikkuse kohta hoiatava teksti lisamiseks alkoholi tähistamiseks kasutatava kaubamärgi eksponeerimisel alkoholi müügikohas. Algataja sõnul on see probleemiks eriti toitlustusettevõtetele, mis peaks kaubamärgiga õlleklaasile ja viinapitsile lisama ka hoiatava teksti. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (529 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on soov asendada Eesti lipu langetamisel Pika Hermanni tornist praegu kõlav muusikaline signatuur „Mu isamaa armas” Lydia Koidula sõnadele loodud Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ fragmendi baasil loodud signatuuriga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

Riigikogu arutas teisel lugemisel valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE), mille eesmärk on tõsta riigieelarve tulusid ja vähendada kulusid. Selleks tõstetakse sigarettide aktsiisimäära 5% võrra ja erinevate mootorikütuste aktsiisimäära 10%-12% võrra. Samuti soovitakse rakendada meetmeid, mis peavad kaasa aitama aktsiisilaekumiste paranemisele. Teiseks lugemiseks algatas rahanduskomisjon ka muudatusettepaneku, mis tõstab keskkonnatasusid. Samuti ei kompenseerita eelnõu kohaselt tulevikus enam õppelaenu. Õppelaenu kompensatsioon jääb kehtima neile, kes on esitanud avalduse 1. juuli 2009 seisuga. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest ja tehtud otsustest. Samuti vastas küsimustele. Seejärel toimusid läbirääkimised. Eelnõu teine lugemine jäi pooleli seoses istungi tööaja lõppemisega. Jätkatakse homsel istungil.

 

 

 

Riigikogu võttis vastu (53 poolt, 1 erapooletu) kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (506 SE), mis sätestab, et riigi- ja munitsipaalkoolides võib õpe toimuda ka Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (IBO) väljatöötatud õppekava alusel ja reeglistiku kohaselt. IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks. Tegemist on hariduspoliitilise otsustusega, millega võimaldatakse õpilastel, kes vanemate ametikoha tõttu liiguvad ühest riigist teise, läbida üldhariduskool vastavalt IBO õppekavale.

 

 

Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid ja vähendada kulusid. Selleks tõstetakse sigarettide aktsiisimäära 5% võrra ja erinevate mootorikütuste aktsiisimäära 10% võrra. Samuti muutub käibemaks 18%lt 20%le. Tõstetakse ka keskkonnatasusid. Muudetakse haigushüvitiste maksmise korda ja määrasid ning hooldushüvitiste määra. Eelnõu kohaselt ei kompenseerita tulevikus enam õppelaenu. Õppelaenu kompensatsioon jääb kehtima neile, kes on esitanud avalduse 1. juuli 2009 seisuga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 42 poolt, 55 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) vähendab keskmise palgaga seotud kõrgete riigi ametiisikute palku 8% võrra. Täiendatud loetelu hõlmab kõiki keskmise palgaga seotud kõrgeid ametiisikuid alates Vabariigi Presidendist ja peaministrist.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (518 SE) eesmärgiks on tagada töötukassa jätkusuutlikkus. Muudatused hüvitiste skeemides vähendavad koormust töötukassa varadele. Eelnõu muudab töötuskindlustuse regulatsiooni, mis peaksid jõustuma 1. juulil 2009. Eelnõuga lükatakse edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013. Töötuskindlustushüvitis väheneb esimesel sajal päeval võrreldes vastu võetud seadusega 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%-lt 40%-le. Samuti täpsustatakse öötööga seonduvat. Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada erisusi öötöö piirangutes vaid kokkuleppel töötajaga või kollektiivlepinguga. Eelnõu lükkab kuni 1. jaanuarini 2013 edasi riigieelarvevahenditest lapsepuhkuse hüvitamise töötasu alammäära alusel ja isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 41 poolt, 50 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

 

Infotunnis vastas regionaalminister Siim Valmar Kiisler Inara Luigase esitatud küsimusele regioonide töötuse, Mai Treiali esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste toimetulekuvõime ja Kalev Kotkase esitatud küsimusele haldusreformi kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele koduvägivallaga seotud karistusseadustiku muutmise kohta.

 

Istung lõppes kell 22.43.

 

 

Riigikogu V istungjärgu viimasel korralisel istungil oli kolmandal lugemisel riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (510 SE). Pärast 35 muudatusettepaneku läbivaatamist eelnõu kolmas lugemine katkestati. Uute muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna 14.10.

 

Arutelu käigus pani Riigikogu aseesimees Jüri Ratas hääletamisele ühe juhatuse liikme ettepaneku katkestada eelnõu kolmas lugemine pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Katkestamise poolt hääletas 95 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Lisaeelarve eelnõu kohaselt vähenevad riigieelarve tulud täiendavalt 3,93 mld krooni ning kulud 2,56 mld krooni.

 

 

 

88 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduseseaduse muutmise seadus (522 SE), mis vähendab keskmise palgaga seotud kõrgete riigi ametiisikute palku 8% võrra. Täiendatud loetelu hõlmab kõiki keskmise palgaga seotud kõrgeid ametiisikuid alates Vabariigi Presidendist ja peaministrist.

 

56 poolthäälega (36 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (511 SE), mille eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid ja vähendada kulusid. Selleks tõstetakse sigarettide aktsiisimäära 5% võrra ja erinevate mootorikütuste aktsiisimäära 10% võrra. Samuti muutub käibemaks 18%lt 20%le. Tõstetakse ka keskkonnatasusid. Muudetakse haigushüvitiste maksmise korda ja määrasid ning hooldushüvitiste määra. Seaduse kohaselt ei kompenseerita tulevikus enam õppelaenu. Õppelaenu kompensatsioon jääb kehtima neile, kes on esitanud avalduse 1. juuli 2009 seisuga.

 

87 poolthäälega võeti vastu majanduskomisjoni algatatud reklaamiseaduse muutmise seadus (471 SE), mille kohaselt ei käsitleta reklaamina majandus- ja kutsetegevuse kohas antavat teavet seal müüdava kaubamärgi ega kaubamärgi müügitingimuste kohta. Seadus kaotab ka kaubanduslikele loteriidele kehtestatud reklaamikeelu.

 

73 poolthäälega (6 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus (509 SE), mis sätestab 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana.

 

59 poolthäälega (20 vastu) võeti vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks” (541 OE). Otsusega nähakse ette esialgu 10 miljardi krooni ulatuses tagatiste kasutamist energiasäästliku renoveerimise või ehitamise toetamiseks. Otsuse eeldab ka erinevate tugimehhanismide käivitamist tagatiste rakendamiseks.

Riigikogu lõpetas põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (529 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärgiks on soov asendada Eesti lipu langetamisel Pika Hermanni tornist praegu kõlav muusikaline signatuur „Mu isamaa armas” Lydia Koidula sõnadele loodud Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ fragmendi baasil loodud signatuuriga.

 

 

 

51 poolthäälega (32 vastu) leidis Riigikogu heakskiidu valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (518 SE), millega lükatakse edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013. Ka väheneb töötuskindlustushüvitis esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%-lt 40-le%. Samuti täpsustatakse öötööga seonduvat. Muudatuse kohaselt on võimalik kehtestada erisusi öötöö piirangutes vaid kokkuleppel töötajaga või kollektiivlepinguga. Lisaks lükatakse kuni 1. jaanuarini 2013 edasi riigieelarvevahenditest lapsepuhkuse hüvitamise töötasu alammäära alusel ja isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel.

 

55 poolthäälega (31 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadus (510 SE), mis parandab eelarvepositsiooni ligikaudu 6 miljardi võrra.

 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seadus (502 SE), mis täpsustab loometoetuste maksmise korda. Seadus muudab loometoetuse määramise paindlikumaks ja võimaldab taotlust toetuse saamiseks esitada nendel vabakutselistel loovisikutel, kes seda vajavad, kuid kehtiva jäiga regulatsiooni tõttu seda teha ei saanud. Ka luuakse võimalus pikendada loometoetuse maksmise perioodi, andes loomeinimestele kriisiperioodidel oma loometööd jätkata või katta hädavajalikke kulutusi.

57 poolthäälega (3 vastu) leidis heakskiidu põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seadus (529 SE), mis sätestab, et Eesti lipu langetamisel Pika Hermanni tornist kasutatakse Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm” fragmendi baasil loodud signatuuri.

 

54 poolthäälega võeti vastu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ (526 OE), millega tehakse valitsusele ettepanek peatada lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi seni kasutamata maardlate uuringulubade menetlemine kuni looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava valmimiseni. Algataja hinnangul ohustab uute uuringulubade menetlemine paljude kohalike kogukondade elukeskkonda, ja seda olukorras, kus viimastel puudub sisuline võimalus oma kodukandi loodust tõhusalt kaitsta. Valmiv arengukava loob algataja kinnitusel eeldused looduslike ehitusmaterjalide kaevandamisele senisest süsteemsemaks lähenemiseks.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE) teise lugemise.

 

Riigikogu pressitalitus