Riigikogu liikme ametivande andis Mari-Ann Kelam.

 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Aleksei Lotmani, Toomas Trapido, Marek Strandbergi, Maret Merisaare ja Mart Jüssi 13. mail esitatud arupärimisele riigimetsamaa müügi kohta (nr 296).

 

Tamkivi selgitas, et keskkonnaministeeriumile on riigieelarveseadusega pandud kohustus teenida tulu riigile mittevajaliku vara võõrandamisest. Käesoleva aasta eelarve näeb selles osas ette selle tulu saamise vajaduse 316 miljonit. Keskkonnaministeerium võõrandab riigile mittevajalikku maad vastavalt keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud võõrandamisele kuuluva kinnisvara nimekirjale. „Hetkel on võõrandamise nimekirjas 134 metsaga kaetud maaüksust riigi erinevates piirkondades. Käesolevaks ajaks on nimekirjas olevates kinnistutes enampakkumine läbiviidud 118 kinnistu osas, enampakkumisel on ostuhuvi väljendatud 62 metsaga kaetud maaüksuse osas,“ täpsustas Tamkivi. Tema sõnul valmistatakse ette täiendavat võõrandamisele kuuluva kinnisvara nimekirja tulenevalt käesoleva aasta teisest lisaeelarvest, millesse lülitatakse ka metsamaakõlvikud sisaldavaid riigile mittevajalikke kinnisasju. „Võõrandamisele kuuluva metsamaa valikukriteeriumid on järgmised: metsamaa ei paikne looduskaitseliste piirangutega aladel ning ei sisalda vääriselupaiku; teiseks, metsamaa ei ole Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses olevate maadega liitmiseks ja metsamaa ei paikne riiklikel maardlatel,“ ütles keskkonnaminister.

 

Tamkivi vastas veel Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Toomas Vareki ja Helle Kalda 11. mail esitatud arupärimisele Saaremaa rannamaantee kohta (nr 295) ja Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Helle Kalda, Inara Luigase, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Aivar Riisalu ja Ain Seppiku 21. mail esitatud arupärimisele ebaseadusliku prügila kohta (nr 299).

 

Kultuuriminister Laine Jänes vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Kadri Simsoni, Olga Sõtniku, Lauri Laasi, Marika Tuusi, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni ja Evelyn Sepa 22. aprillil esitatud arupärimisele Neitsitorni tagastamise kohta (nr 286) ja Riigikogu liikmete Helle Kalda, Kalev Kallo, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku ja Lauri Laasi 7. mail esitatud arupärimisele Niguliste muuseum-kontserdisaali kohta (nr 293).

 

 

 

Riigikogu käsitles esimesel lugemisel valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (518 SE), mille eesmärgiks on tagada töötukassa jätkusuutlikkus. Muudatustega hüvitiste skeemides soovitakse vähendada koormust töötukassa varadele. Eelnõu käsitleb muudatusi töötuskindlustuse regulatsioonis, mis peaksid jõustuma 1. juulil 2009. Muudatused on tehtud töötuskindlustushüvitise asendusmäärades töötuse korral ja omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatute töötuskindlustushüvitise jõustumises. Eelnõuga lükatakse edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013. Töötuskindlustushüvitis väheneb esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%-lt 40-le%. Riigikogu liikmetel oli ettekande teinud sotsiaalminister Hanno Pevkurile hulgaliselt küsimusi. Seoses Riigikogu istungi tööaja lõppemisega jäi küsimuse käsitlus pooleli. Jätkatakse homsel istungil.

 

Riigikogu ei võtnud vastu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega“ (498 OE). Sellega sooviti peatada lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi uute kaevelubade menetlemine ajani, kuni valmib looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava. Eelnõu poolt hääletas 38 saadikut. Vajalik oli 51 poolthäält.

Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (467 SE).

 

Õiguskomisjon võttis algatajana menetlusest tagasi perekonnaseaduse eelnõu (515 SE) ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

 

Ülejäänud teisipäevasel istungil käsitlemata jäänud eelnõud tulevad arutusele kolmapäevasel istungil.

 

 

 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (470 SE), millega 1. jaanuarist 2010 moodustakse põllumajandusamet.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadus (427 SE), mis annab teeomanikele õiguse piirata liiklust nii riigi põhimaanteel kui ka muudel teedel. Eelkõige puudutab see raskeliiklust Eesti peamistel maanteedel, mille omanikuks seaduse tähenduses on maanteeamet. Seadus võimaldab kasutada kaameraid mootorsõidukijuhtide teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisel. Seadus sätestab samuti, et kui juht töötab kella 00.00 ja 6.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. Kehtiva seaduse sõnastusega võrreldes puudub juhi töötamisel sellel perioodil minimaalse kestvuse nelja tunni säte, mis oli vastuolus Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga.

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus (461 SE), mille eesmärk on tagada avatud, läbipaistev, konkurentsi tagav ja majanduslikult tõhus regulatsioon Euroopa Liidu tasandil, mis soodustab finantssektori institutsioonide ühinemisi ja ülevõtmisi ning efektiivse järelevalve teostamist nende protsesside üle. Seadus viib siseriikliku õiguse kooskõlla EL olulise osaluse direktiivist tulenevate põhimõtetega. Nii tuleb osaluse omandamisest ja suurendamisest teavitada omandatava finantsasutuse järelevalveasutust, kui omandatud osaluse künnised on 10%, 20%, 30% ja 50 %.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seadus (465 SE), mis puudutab sertifitseeritud ärilise lennutranspordiga tegelevaid lennuettevõtjaid, kes taotlevad lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmist ning kelle puhul ei ole taotluse läbivaatamise riigilõivustamine kehtestatud mahus põhjendatud. Seadus annab ettevõtjale võimaluse maksta lõivusid iga-aastaselt, st väiksemate summade kaupa, mitte korraga kogu summat.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seadus (426 SE), mis võimaldab saada täpsemat teavet maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta, et maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avatud turu tingimustes selged ja läbipaistvad. Ka muutub kodutarbijatele müüdava gaasi hinna kooskõlastamise regulatsioon, mille kohaselt peab kodutarbijale müüdava maagaasi piirhinnad konkurentsiametis kooskõlastama vaid turgu valitsev gaasiettevõtja. Ülejäänud gaasi müüjad hinda kooskõlastama ei pea.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seadus (489 SE), mis tõhustab struktuurivahendite kasutamist ja aitab seeläbi kaasa toetuse kasutamisega seotud sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele ning Eesti majanduse elavdamisele. Seadus laiendab lihtsustatud korras toetuse väljamakseid saavate isikute ringi.

62 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seadus (459 SE), mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada koduomanikud maamaksust. Seaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust isiku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Seadus ühtlustab koduomanike ja pensionäride maamaksuvabastuste seadusega sätestatavad piirmäärad selliselt, et kohalikel omavalitsustel on õigus anda ka pensionäridele maamaksuvabastust nende kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha ulatuses. Seadus annab ka kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada maamaksumäärad diferentseeritult maa katastriüksuse sihtostarvete liikide lõikes.

85 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seadus (481 SE), mis sätestab, et haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja (põllumajandusmaa) võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. See võimaldab maa senisel harijal omandada maa avalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga.

60 poolthäälega (26 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine“ (499 OE), mis võimaldab kasutusele võtta 3, 5 miljardit krooni stabiliseerimisreservi vahendeid, et vähendada üldmajanduslikke riske ning katta 2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus“ (495 OE), mis võimaldab kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 55 kaitseväelasega alates 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 13. rotatsiooni (NRF-13) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

61 poolthäälega (8 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel“ (496 OE), mis võimaldab kasutada Eesti kaitseväge Afganistani presidendivalimiste julgestamisel ajavahemikus 1. juuli kuni 1. detsember 2009. Eesti osaleb julgestamisoperatsioonil NATO poolt juhitava rahutagamismissiooni (International Security Assistance Force – ISAF) raames. Otsus lubab kasutada isikkoosseisu kuni 140 kaitseväelast.

 

 

Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (510 SE) kohaselt vähenevad riigieelarve tulud täiendavalt 4,29 mld krooni ning kulud 2,81 mld krooni. Toimusid läbirääkimised. Riigikogu vaatas seejärel läbi ja hääletas 58 muudatusettepanekut. Hääletuse tulemusel jäid välja muudatused, mille katteallikaks oli kasutatud vanemahüvitise summade vähendamist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 39 poolt, 51 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele, mis on kavandatud 17. juunile.

 

Valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu (393 SE);

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (416 SE);

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE);

 

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE).

 

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (518 SE), mille eesmärgiks on tagada töötukassa jätkusuutlikkus. Muudatustega hüvitiste skeemides soovitakse vähendada koormust töötukassa varadele. Eelnõu käsitleb muudatusi töötuskindlustuse regulatsioonis, mis peaksid jõustuma 1. juulil 2009. Muudatused on tehtud töötuskindlustushüvitise asendusmäärades töötuse korral ja omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatute töötuskindlustushüvitise jõustumises. Eelnõuga lükatakse edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013. Töötuskindlustushüvitis väheneb esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%-lt 40-le%. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 38 poolt, 50 vastu.

 

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (505 SE) näeb ette võimaluse kompenseerida ka tasuta kasutamise lepinguga korteri üürijatele eluaseme kasutamisega seotud kulud.

 

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE).

 

Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE).

 

Menetlusest võeti tagasi 13 eelnõu:

                         

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon võtsid algatajatena tagasi töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (512 SE).

Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (464 SE) ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (480 SE); ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE); kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (490 SE); kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (486 SE); Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (501 SE); välismaalaste seaduse eelnõu (508 SE); avaliku teenistuse seaduse eelnõu (484 SE); korruptsioonivastase seaduse eelnõu (494 SE).

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE); looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (503 SE) ja metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (504 SE).

 

Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Marika Tuusi esitatud küsimusele sotsiaalpoliitika, Mai Treiali esitatud küsimusele sotsiaalkindlustuse, Inara Luigase esitatud küsimusele erakorraline pensionifondi ja Kadri Simsoni esitatud küsimusele sotsiaalkampaania kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajanduspoliitika kohta.

 

Istung lõppes kell 5.21.

 

 

 

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland esines Riigikogu ees avaldusega, milles teatas, et astub Riigikogu aseesimehe kohalt tagasi seoses Europarlamendi liikmeks valimisega.

 

Eesti Panga president Andres Lipstok esitas Riigikogule tagasivaade Eesti majanduse tegevuskeskkonnast 2008. aastal ning ülevaate Eesti Panga tegevusest laiemalt. Lipstok tuletas meelde, et Euroopa keskpankade süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks toetutakse euro suhtes rangelt fikseeritud kursile, valuutakomitee süsteemile ja Euroopa Liidu vahetuskursi mehhanismile ERM-2. Lipstoki sõnul on hinnatõusu 2008. aastal alanud pidurdamine ja tarbijahindade kasvu tempo peatumine viimastel kuudel kinnitanud meie süsteemi tulemuslikkust. Selleks ja järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank hinnataseme mõningast langust. „On selge, et mitte mingeid muutusi Eesti rahapoliitikas ega rahapoliitilises raamistikus ei tehta ega tohigi teha. Eesti krooni kurss jääb muutumatuks ja euroala liikmeks saame praeguse vahetuskursiga. Hinna stabiilsus on üks kõige olulisem tegur majanduskasvu toetamisel,” rõhutas Lipstok.

 

Eesti Panga teise põhiülesandena nimetas panga president finantssüsteemi stabiilsust, eriti pangandussüsteemi usaldusväärsuse toetamist. Lipstok: „Eesti Pank on hoidnud pankade kapitali adekvaatsuse kohustusliku miinimummäära 10 % tasemel ning suurendanud kohustuslikku reservimäära 15 %-ni kõigist pankade kohustustest. Pangad on kriisiga siiani hästi toime tulnud. Eesti pangandussüsteemi keskmine kapitali adekvaatsus on täna üle 22%.” Lipstok märkis, et Eesti on viimase poole aastaga nii era- kui ka avalikus sektoris võetud meetmetega parandanud võimalusi kriisist ülesaamiseks. Seda kinnitavad enamiku reitinguagentuuride positiivsed hinnangud Eesti väljavaadete kohta ning äsja lõppenud IMF missiooni visiidi tulemused.

 

Finantsinspektsiooni aastaaruandega esines Riigikogu ees Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, kes andis ülevaate finantsmaailmas toimuvatest muutustest ja sellega seoses Finantsinspektsiooni tegevusest. Malmstein peatus oma ettekandes globaalse finantskriisi põhjustel ja selle mõningatel õppetundidel, Eesti finantssektori hetkeseisul ja inspektsiooni uutel algatustel ja ettepanekutel.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (447 SE) teine lugemine. Raamseadusena käsitleb nimetatud eelnõu kriisiolukordi üldisemalt, korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikke aluseid ning teeb muudatusi ja täiendusi kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korralduses nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib eelnõu elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise korraldust palju põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (448 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada erakorralise seisukorra seaduse regulatsiooni. Eelnõu käsitleb muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja selle väljakuulutamise aluseid. Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist: varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustavat tegevust. Eelnõu kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (522 SE) soovitakse saavutada personalikulude kokkuhoid kõigis ametiasutustes, kus makstakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalku.

 

Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (527 SE) vähendab kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel elurikkust ohustavate raiete ohtu, võimaldades vääriselupaiku kaitsta ka kõnealustel aladel. Ühtlasi kaotatakse kunstlik piirang vääriselupaikade suurusele. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 13 poolt, 53 vastu.

 

Istung lõppes kell 17.34.

 

Riigikogu pressitalitus