Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Jaanus Marrandi 16. aprillil esitatud arupärimisele tööturumeetmete rakendamise kohta töötuse järsu kasvu olukorras (nr 283).

 

Pevkur selgitas, et sotsiaalministri juhtimisel toimus käesoleva aasta märtsis arutelu sotsiaalpartnerite ning ministeeriumide esindajatega arutamaks läbi esialgsed ideed majanduskriisi mõjude vähendamiseks ning tööturu stabiliseerimiseks. Arutelu tulemusel lepiti kokku 14 punktis edasiseks tegevuseks. „Majanduslanguse faasis, mil töötus kasvab ja tööandjate vajadus tööjõu järele väheneb, tuleb pöörata tähelepanu nii tööhõive säilitamisele kui töötusega toimetulekule,“ rõhutas Pevkur.  Suurendamaks inimese väljavaateid uuel õpetaval erialal võimalikult kiiresti rakendust leida, võimaldatakse tööturukoolituse jooksul tööd leidnud inimesel osaleda pooleliolevas koolituses selle lõpuni.

 

Pevkuri sõnul on käesoleval hetkel töötajate koolitamiseks mitmeid võimalusi, kuid teadmine nendest on piiratud. Seetõttu keskendutakse esmajoones täpse info jagamisele kõigist võimalustest ja suunatakse inimesi nende kombineeritud kasutamisele. „Ainus meede, millega riik saab soodustada töökohtade loomist, on ettevõtluse alustamise toetus töötule. Praegu saab ettevõtluse alustamise toetust äriühingu loomiseks. Kavas on anda ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antavat stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingut, kui alternatiivset töötamisvormi,“ selgitas sotsiaalminister. Täiendavalt laiendatakse elektroonilisi võimalusi töötuna arvelevõtmiseks, teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamiseks. Vabadest töökohtadest avalikult teavitamise võimalus rakendus juba 16. märtsil. Avalikult on kättesaadav info nendest töökohtadest, millest tööandja on teada andnud ning mille avalikustamise lubanud.

 

Alates 1. maist võttis tööturuameti ülesanded üle töötukassa. „Töö kaotanud inimene saab nüüd kogu tööotsinguks vajaliku abi ühest kohast. Töötukassa konsultandi töö on eelkõige töötute nõustamine ja abi osutamine töö otsimise protsessis. Et seda kiiremini teha, on pikendatud lahtioleku aegasid ja suurendatud töötajate arvu. Kavas on lihtsustada töötuna arvelevõtmise ja toetuste maksmise korda, eelkõige suurendades elektroonse asjaajamise võimalusi ja vähendades paberite esitamise kohustust. Selleks luuakse järkjärgult uus kaasaegne infosüsteem ja kasutajasõbralik töövahendusportaal,“ selgitas Pevkur.

Sotsiaalminister vastas veel Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Toomas Vareki, Helle Kalda, Kalev Kallo, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi ja Arvo Sarapuu 7. mail esitatud arupärimisele Eesti Töötukassa kohta (nr 291).

 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Jaanus Marrandi, Tarmo Männi ja Mai Treiali 15. aprillil esitatud arupärimisele tudengite riiklike sotsiaalsete garantiide uuendamise kohta (nr 281).

 

Vabas mikrofonis võttis sõna Jaan Kundla.

 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel” eelnõu (496 OE) esimene lugemine. Otsuse eelnõu kohaselt kasutatakse Eesti kaitseväge isikkoosseisuga kuni 140 kaitseväelast 1. juulist kuni 1. detsembrini 2009 NATO poolt juhitava rahutagamismissiooni (International Security Assistance Force – ISAF) raames. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus” eelnõu (495 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt kasutatakse Eesti kaitseväge kuni 55 kaitseväelasega vajaduse korral alates 1. juulist 2009 kuni 2010. a. 30. juunini NATO reageerimisjõudude ( NATO Response Force) 13. rotatsiooni koosseisus rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused annaksid teeomanikele õiguse piirata liiklust nii riigi põhimaanteel kui ka muudel teedel. Eelkõige puudutab see raskeliiklust Eesti peamistel maanteedel, mille omanikuks seaduse tähenduses on maanteeamet. Seadusega soovitakse luua võimalus kasutada kaameraid mootorsõidukijuhtide teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisel. Algataja hinnangul võimaldab kaamerate ülesseadmine tagasiulatuvalt hinnata nõuete järgimist eksamineerimise läbiviimisel, vältimaks olukordi, kus juhtimisõigus omandatakse puudulike teadmiste alusel või näiteks pettuse teel teise isiku abil. Kolmanda teemana reguleeriks eelnõu kaugsõidujuhtide tööaja korraldust. Seaduses sätestatakse piirang, et kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse täpsustada regulatsioone, mis on põhjustanud seaduse rakendajate ja järelevalve teostajate poolt erinevaid tõlgendusi. Eelnõu kohaselt ei käsitleta reklaamina majandus- ja kutsetegevuse kohas antavat teavet seal müüdava kaubamärgi ega kaubamärgi müügitingimuste kohta. Eelnõuga soovitakse kaotada ka kaubanduslike loteriidele kehtestatud reklaamikeeld. Algataja selgituse kohaselt on Euroopa Liidu riikides kaubanduslikud loteriid lubatud ja nende praegune keelustamine Eestis ei ole põhjendatud. Samuti soovitatakse kaotada nõue alkoholi kahjulikkuse kohta hoiatava teksti lisamiseks alkoholi tähistamiseks kasutatava kaubamärgi eksponeerimisel alkoholi müügikohas. Algataja selgituse kohaselt on see probleemiks eriti toitlustusettevõtetele, mis peaks kaubamärgiga õlleklaasile ja viinapitsile lisama ka hoiatava teksti. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) esimene lugemine. Seadust täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab õppe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (IBO) väljatöötatud õppekava alusel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu (465 SE). Ettepaneku poolt hääletas 49, vastu 29 ning erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

 

 

Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (470 SE) moodustakse  nimetatud asutuste liitmisel põllumajandusamet alates 1. jaanuarist 2010.

 

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE), mille paragrahvide 121 ja 122 muutmisega kaasneb ettevõtjale võimalus maksta lõivusid iga-aastaselt, st väiksemate summade kaupa, mitte korraga kogu summat.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE) võimaldab saada täpsemat teavet maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta, et maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avatud turu tingimustes selged ja läbipaistvad. Eelnõu seadusena jõustamise korral muutub kodutarbijatele gaasi hinna kooskõlastamise regulatsioon, mille kohaselt peab kodutarbijale müüdava maagaasi piirhinnad konkurentsiametis kooskõlastama vaid turgu valitsev gaasiettevõtja. Ülejäänud gaasi müüjad hinda kooskõlastama ei pea.

Valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (489 SE) eesmärk on tõhustada struktuurivahendite kasutamist ja aidata seeläbi kaasa toetuse kasutamisega seotud sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele ning Eesti majanduse elavdamisele. Eelnõu laiendab lihtsustatud korras toetuse väljamakseid saavate isikute ringi.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE) eesmärgiks on tagada avatud, läbipaistev, konkurentsi tagav ja majanduslikult tõhus regulatsioon Euroopa Liidu tasandil, mis soodustab finantssektori institutsioonide ühinemisi ja ülevõtmisi ning efektiivse järelevalve teostamist nende protsesside üle.

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE) kohaselt volitatakse haridus- ja teadusministrit reguleerima haridust tõendavate plankide ja medalite tellimist, väljaandmist, tagastamist ning aruandlust. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 20 poolt, 43 vastu, 1 erapooletu.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (500 SE) eesmärgiks on viia kehtiv taimede paljundamise ja sordikaitse seadus kooskõlla Euroopa Komisjoni vastava direktiiviga, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks.

 

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) sätestab, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle rahandusministeeriumile. Eelnõu tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 22 poolt, 51 vastu.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine“ eelnõu (499 OE) näeb ette võtta 1. augustiks 2009 kasutusele stabiliseerimisreservi vahendeid üldmajanduslike riskide vähendamiseks läbi 2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe katmise summas 3,5 miljardit krooni. Valitsuse põhjenduses on kirjas, et 2008. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis on Eesti majanduse viinud langusfaasi tuues kaasa eelarvedefitsiidi, kuna riigieelarve tulud laekuvad eelarves kavandatust oluliselt väiksemas mahus.

Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (510 SE) kohaselt vähenevad riigieelarve tulud täiendavalt 4,29 mld krooni ning kulud 2,81 mld krooni.

 

Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (511 SE) muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, avaliku teenistuse seadust, Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadust, Eesti Vabariigi haridusseadust, kohtuekspertiisiseadust, ohvriabi seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadust, riikliku matusetoetuse seadust, täiskasvanute koolituse seadust, tööturuteenuste ja –toetuste seadust, vangistusseadust, välisteenistuse seadust ja õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Vajaduse muudatuste järele on tinginud erakorraline olukord Eesti majanduses. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 25 poolt, 53 vastu.

 

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Toomas Vareki esitatud küsimusele Jõhvi-Kukruse teelõigu renoveerimise ja Valdur Lahtvee esitatud küsimusele mineraalsete loodusvarade kaevandamise järelevalve kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Jaan Kundla esitatud küsimusele kultuuriministeeriumi valitsemisala 2009. aasta lisaeelarve kärbete kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Mailis Repsi esitatud küsimusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohta.

 

Istung lõppes kell 22.18.

 

 

Rahandusminister Jürgen Ligi ning siseminister Marko Pomerants andsid täna Riigikogu ees ametivande.

 

Riigikohtu esimees Märt Rask andis Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Riigikohtu esimeest kohustab taolist ülevaadet kord aastas Riigikogule esitama kohtute seaduse § 27. Riigikohtu esimehe hinnangul on ettekanne on jäänud ka ainsaks võimalikuks vormiks õigusemõistmise probleemide ühiskonnale teadvustamisel.

Märt Rask juhtis ettekandes tähelepanu ühele ebaõnnestunud seadusloome sooritusele, kus tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlemine Riigikogus kestis ligi aasta, avaldati Riigi Teatajas aasta viimasel päeval ning jõustus järgmisel päeval 1. jaanuaril. „Kohtute poolt vaadatuna oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu number 194 Riigikogus menetlemine ja jõustamine 2008. a lõpus ilmselt kõigi aegade kõige ebaõnnestunum sooritus meie õiguskorra arengus. Eelnõu menetlus seadis kahtluse alla õigussüsteemi õiguskindluse ja näitas parlamendi hoolimatust õiguse adressaatide suhtes. Tegemist ei olnud pelgalt tehniliste muudatustega vaid ka oluliste õiguslike muudatustega tsiviilkohtumenetluse regulatsioonis,” kritiseeris Rask.

Riigi õigusabist rääkides märkis Rask, et riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundlikku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. „Eestis on riigiõigusabi menetlusega loodud kohtubürokraatia, mis varjutab tegelikku õigusemõistmist. Riigi õigusabi andmise otsustamine on põhjendamatult mahukas ja aega nõudev menetlus, millele võib kuluda rohkem riiklikku ressurssi, kui õigusabile endale,” nentis Riigikohtu esimees.

Rask rõhutas oma ettekandes ka Eesti õiguskorra arendamiseks uue halduskohtumenetluse seadustiku välja töötamise vajadust.

Riigikohtu esimehe ettekanne sisaldas veel ülevaadet kohtustatistikast, riigilõivust halduskohtumenetluses, kohtumenetluse efektiivsusest, kohtusüsteemi palgakorraldusest, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest.

Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Ain Seppik, Mai Treial, Marek Strandberg ja Väino Linde.

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud maamaksust. Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust isiku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Eelnõu teine eesmärk on ühtlustada koduomanike ja pensionäride maamaksuvabastuste seadusega sätestatavad piirmäärad selliselt, et kohalikel omavalitsustel oleks õigus anda ka pensionäridele maamaksuvabastust nende kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha ulatuses. Eelnõu kolmas eesmärk on anda ka kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada maamaksumäärad diferentseeritult maa katastriüksuse sihtostarvete liikide lõikes. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on sätestada haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja (põllumajandusmaa) võõrandamisega seonduv. Võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. See võimaldab maa senisel harijal omandada maa avalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga. Algataja hinnangul suurendab see põllumajanduse jätkusuutlikkust ja vähendab riske kohustusperioodi keskel maaharimisvõimalusest ilma jääda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikogu pressitalitus