Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Tarmo Männi, Ester Tuiksoo ja Jaanus Marrandi 8. aprillil esitatud arupärimisele Eesti Töötukassa rahade kasutamise ja tööpuuduse kohta (nr 278).

 

Peaminister ütles, et Eesti Töötukassa netovara seisuga 31. märts 2009 oli 2,3814 miljardit krooni, sealhulgas kohustuslik reservkapital 318 miljonit krooni, töötuskindlushüvitise sihtfond 1,7495 miljardit krooni, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond 779 miljonit krooni. Aastatel 2003–2006 teenis töötukassa investeeringutulu 110,4 miljonit krooni ja aastail 2007–2008 11,6 miljonit krooni. 2009. aasta esimese kvartali investeerimistulem oli 13 miljonit krooni. „Töötukassa investeerimistingimused kehtestab töötukassa nõukogu ja neid tingimusi on töötukassa oma tegevuses ka järginud,“ selgitas Ansip.

 

Töötuskindlustussüsteem põhineb eeldusel ja seadusel, mille kohaselt süsteemi toimimiseks vajalik rahaline kate kogutakse töövõtjate ja tööandjate poolt makstavatest töötuskindlustusmaksetest. „Põhimõtteliselt ei peaks riik omalt poolt töötuskindlustuse süsteemi lisavahendeid paigutama. Kui töötukassa jätkusuutlikkus satub kahtluse alla, on võimalik võtta kasutusele erinevaid meetmeid, nagu tõsta töötuskindlustusmaksemäära, vaadata üle hüvitiste pakett jne. Kuid põhimõtteliselt peame teadma seda, et töötukassa avalik-õigusliku isikuna ei saa minna pankrotti. Kui töötukassal ei jätku vahendeid oma kohustuste katmiseks, siis need kohustused tulevad üle riigile,“ märkis Ansip.

 

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Rein Ratase, Aadu Musta, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Jaak Aabi 8. aprillil esitatud arupärimisele II pensionisamba kohta (nr 279).

Rahandusminister Ivari Padar vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Helle Kalda, Aivar Riisalu, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Rein Ratase, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuusi ja Heimar Lengi 15. aprillil esitatud arupärimisele pensionifondide kohta (nr 282) ja Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Jaanus Marrandi 22. aprillil esitatud arupärimisele tubakaturu olukorra kohta (nr 287).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Maret Merisaare, Mart Jüssi ja Toomas Trapido 21. aprillil esitatud arupärimisele Eesti elektrituru arengu kohta (nr 284).

 

 

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on sätestada haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja (põllumajandusmaa) võõrandamisega seonduv. Võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. See võimaldab maa senisel harijal omandada maa avalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga. Algataja hinnangul suurendab see põllumajanduse jätkusuutlikkust ja vähendab riske kohustusperioodi keskel maaharimisvõimalusest ilma jääda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

76 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seadus (68 SE), mis näeb ette, et abiellujad valivad oma abieluvara suhte abiellumisavalduse allakirjutamisel, märkides oma avalduses, kas nad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või lahusvara regulatsiooni. Seejuures on perekonnaseisuametnik kohustatud abielluda soovijatele nende tahteavaldust vastu võttes selgitama erinevate varasuhete iseloomu ja õiguslikke tagajärgi.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigivaraseaduse §-de 27 ja 34 muutmise seadus (329 SE), mis võimaldab kohalikul omavalitsusel inimeste valda või linna elamaasumise soodustamiseks omandada elamumaad turuhinnast soodsamalt. Kohaliku elu järjepidevust silmas pidades on seaduse põhiliseks sihtgrupiks noored pered.

69 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (410 SE), mis välistab erinevad tõlgendamisvõimalused ja tagab inimeste senisest parema kaasamise planeerimisprotsessi. Seaduse kohaselt kaasab kohalik omavalitsus puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuiks on muuhulgas planeeringuala naabruses olevate kinnisasjade omanikud. Seadus kehtestab detailplaneeringule rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konsulaarseadus (378 SE), mis uuendab konsulaarametniku koolituse ülesehitust ja sisu. Seadus viib vajadustega kooskõlla aukonsuli volitused ja tema tegevust käsitlevad sätted, muudab ja täiendab konsulaarametniku ja aukonsuli konsulaartoiminguid ning lisab viisade andmise võimaluse esinduslepingute kohaselt. Seadus parandab konsulaarabi kättesaadavust nii Eesti kodanikele kui ka välismaalasele, kes on konsulaarseaduse tähenduses isik, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis ning kellele on välja antud Eesti välismaalase pass isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel.

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (442 SE), mis näeb osalisriigile ette kohustused tagada järelevalveasutuse (s.o Andmekaitse Inspektsiooni) tegevuse sõltumatus. Samuti kehtestab isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla. Lisaprotokolli ratifitseerimisega väljendab riik oma tahet siduda end eelmainitud kohustustega ka rahvusvahelise õiguse kaudu.

 

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse eelnõu (55 SE), mis ei kirjuta abikaasadele enam ette üht konkreetset varasuhet, vaid antakse valida selle asemel kolme varasuhte (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja lahusvara) vahel. Teiste varasuhetega võrreldes on mõnevõrra eelistatum varaühisus, kuna eelnõu muudatused näevad ette, et kui abikaasad ei ole muud varasuhet valinud, siis kohaldub varaühisuse regulatsioon.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (458 SE) eemaldab jahiseadusest riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile.

Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (456 SE) reguleerib esemete registerpandiga pantimist. Samuti likvideeritakse Eesti õiguses olev lünk õhusõidukitele registerpandi seadmisel.               

 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (452 SE) annab ämmaemandatele õiguse osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ja likvideerib ämmaemandate senised tegevuspiirangud. Samuti antakse ämmaemandatele õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele minemise kohta ja raseduse ajal töö(teenistus)tingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta.

 

Valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (489 SE);

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (486 SE);

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (480 SE);

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (490 SE);

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE);

 

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE).

 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele riigi poliitilise ja majandusliku olukorra kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas küsimustele riigi kaitsevõime ja Vabadussõja monumendi kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas küsimustele majanduse arengustrateegia ja korteriühistute probleemide kohta.

 

 

Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu üleandmisega. „Eesti huvides on jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga, tänu millele oleme suutnud luua paljude riikidega võrreldes oluliselt parema positsiooni selleks, et tulla toime ülemaailmse majanduskriisiga,” ütles peaminister. Ansipi sõnul tuleb valitsussektori eelarvepositsiooni parandada 6 miljardi krooni võrra, et mahtuda 3 protsendilise eelarvedefitsiidi raamesse. Praeguse valitsusliiduga on suudetud leida ühisosa vaid 3,4 miljardi krooni ulatuses. „Me ei saa siin pidama jääda. Tuleb minna edasi, et hoida eelarvedefitsiit väiksemana kui 3 % SKTst. Me peame seda tegema riigi rahanduse usaldusväärsuse nimel, millest sõltub Eesti kodanike kodulaenude intress ja ettevõtjatele hädavajaliku kapitali odavus ja kättesaadavus,” märkis Ansip. Peaminister rõhutas, et mitte kellelgi pole mitte kunagi õigus seada erakondlikke eelistusi riigi huvidest ettepoole ning mitte keegi ei tohiks kasutada valitsuses olemist tribüünina valimiskampaaniaks. Peaminister palus Riigikogul valitsuse esitatud eelarve muudatuste kava toetada.

 

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Innovatsioon majandusarengu vedurina” arutelu. Ettekannetega esinesid Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige Linnar Viik ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Urmas Klaas selgitas, et lähtudes majanduskomisjoni spetsiifikast ja ülemaailmsest majanduskriisist on nimetatud teema fokusseeritud majandusarengu konteksti. Klaas märkis, et tänavune aasta on Eestis innovatsiooniaasta, seega uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegemise aasta. Klaas andis Riigikogule ülevaate majanduskomisjoni korraldatud 8st parlamentaarsest kuulamisest ning innovatsiooniteemalisest uuringust, millest selgub, et vaid 4% Eesti inimestest arvab, et ta saab innovatsiooni arengule oluliselt kaasa aidata. Kolmandik Eesti inimestest on veendunud, et nendest ei sõltu innovatsioonivaldkonnas mitte midagi, 38% inimestest ei osanud sellele küsimusele vastata, 71% vastanutest on kindel, et riik peab tegema rohkem kulutusi innovatsiooni arenguks, 45% vastanutest arvas, et innovatsioon on kasulik kõigile Eesti inimestele ja põnevalt ligitõmbav. Majanduskomisjoni esimehe arvates on innovatsiooniaasta olulisim ülesanne teadvustada inimestele, et igaüks saab osaleda innovatsiooniprotsessis. Klaas tõdes, et majanduskomisjoni parlamentaarsetest kuulamistest tõusetub teadmine, et lähiaja suureks väljakutseks innovatsioonivaldkonnas on rahvusvahelise mõõtme kasvatamine ning teaduse ja ettevõtluse senisest palju tihedam koostöö, ülikoolidevahelisest koostööst aga sõltub Eesti kõrghariduse ja teaduse tulevik.

Linnar Viigi sõnul on innovatsioon ettevõtete, organisatsioonide ning riikide konkurentsivõime ning heaolu kasvu mõjukaim allikas. Tema arvates on innovatsiooni eelduseks eelkõige uute ideede ning teadmiste vaba liikumine, nendele ideedele soodsa kasvupinnase loomine ning loodud rakenduste leviku toetamine. Viik peatus innovatsioonisüsteemi, kui terviku toimimisel ning hoiatas stagneeruva innovatsioonisüsteemi eest. Ta märkis, et elame praktikas, kus meie teadusasutustel on kohustus toota uusi ideid ning meie ettevõtetel kohustus neid ellu viia. „On olemas ka paralleelmaailm, kus enamus uusi ideid, mis on sisendiks innovatsioonile, tekivad väljaspool seda formaalset innovatsioonisüsteemi ning nende kasutuselevõtt leiab aset eelkõige neis ettevõtetes, mida veel pole loodud, samuti mittetulundussfääris, sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, piireületavate suhete maailmas kodanikualgatusena või hoopis avalikus sektoris,” leidis Viik. Viik nentis, et teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal rahvuslikust kogutoodangust, mis on praegu teadus- ja arendustegevuse stimuleerimise indikaatoriks, ei taga tänapäeval mingilgi viisil tehtud rahalise panuse konverteerumist kõrgemaks lisandväärtuseks majanduses ega heaolu kasvuks ühiskonnas. Viik rõhutas, et vaja on enamat – sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, ettevõtlikku hoiakut selle mõiste parimas edasipüüdlevas ja olemasolevat pidevalt täiendavas tähenduses. Viik peatus veel innovatsiooni madalal tootlikkusel, innovatsiooni mõjude mõõtmisel ning sotsiaalsel innovatsioonil.

Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus. Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.

 

Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marek Strandberg, Toomas Tõniste, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Hannes Astok ja Urmas Klaas.

 

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (456 SE). Seadusega täiendatakse sätteid, mis reguleerivad esemete registerpandiga pantimist ning likvideeritakse Eesti õiguses olev lünk õhusõidukitele registerpandi seadmisel. Täiendamise tulemusena hakkab registerpandi regulatsioon vastama varasemast paremini hüpoteegi kohta sätestatule ja seega muudetakse õiguslik olukord selgemaks ning ühtlustatakse rakenduspraktikat. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. oktoobril, seaduse § 7 jõustub 2009. aasta 1. juulil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

70 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (458 SE). Jahiseadust täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab jahinduse korraldamise, kus riigi ülesandeks jahinduses on jahinduspoliitika kujundamine, järelevalve teostamine ning jahindustegevuse, ulukiseire ja jahimaade korraldamine. Riik kaasab jahindustegevusse eraõiguslikul alusel toimivaid jahindusorganisatsioone. Jahiseadusest eemaldatakse riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile. Täpsustatakse jahitunnistuse ja nende üle arvestuse pidamise ning jahindusalase koolitusega seonduvat. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (452 SE). Seadusmuudatustega antakse ämmaemandatele õiguse osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ja likvideeritakse ämmaemandate senised tegevuspiirangud. Seadusega taastatakse Eestis varem kehtinud ämmaemanda õigus iseseisvalt väljastada ravimiretsepte, manustada ravimeid ja määrata ravi. Sisuliselt taastatakse ämmaemanda õigus iseseisvalt jälgida raseduse kulgu ja sünnitusjärgset perioodi. Samuti antakse ämmaemandatele õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele minemise kohta ja raseduse ajal töö(teenistus)tingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. aprillil, § 1 punktid 1, 2, 6 ja 7, § 3 punktid 1, 9-12, 14-15 ning § 6 punkt 2 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil. Seaduse § 3 punkt 4 jõustub üldises korras. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Valitsuse algatatud perekonnaseadus (55 SE) jäi Riigikogus vastu võtmata, kuna ei saavutanud vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu pressitalitus