Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Kadri Simsoni ja Eldar Efendijevi 22. aprillil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu struktuurifondide kohta (nr 285).

 

Tamkivi sõnul on elukeskkonna arendamise rakenduskava esimese prioriteetse suuna all kokku 9 veemajandust ja jäätmekäitlust arendavat meedet kogumahuga 9,8 miljardit krooni. „Praeguseks hetkeks on kogu prioriteetse suuna raames võetud kohustusi ligi 5 miljardi krooni ulatuses ehk pool kogu prioriteetse suuna vahenditest on kaetud projektidega,“ märkis keskkonnaminister. Suuremamahulisemate väljamakseteni on keskkonnaministeerium rakenduskava koostades plaaninud jõuda umbes kahe aasta jooksul pärast meetme tingimuste jõustumist ehk aastal 2010.

 

Tamkivi selgitas, et perioodil 2007–2013 saab keskkonnaministeerium ühtekuuluvusfondi kaasabil suunata veemajandusprojektide rahastamisse ligi 7 miljardit krooni. Selle elluviimiseks on keskkonnaministeerium töötanud välja vastava meetme määruse, mille alusel on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus teinud tänaseks päevaks rahastamisotsuseid ligi 5 miljardi krooni ulatuses. Lisaks on veemajandusprojekte aastaid rahastatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse enda programmi raames. „Praeguseks käivitunud infrastruktuuri arendamise meetme raames võetakse kohalikele omavalitsustele tagastamata abina investeerimistoetusest keskmiselt 74% investeeringu maksumusest. Lisaks on rahandusministeerium projektide ja omafinantseeringu katmiseks küsinud riigigarantiiga laenu Euroopa Investeerimispangalt, et võimaldada ühtekuuluvusfondi toetuse saajatel madala intressiga laenu omafinantseeringu katmiseks infrastruktuuri projektides,“ ütles keskkonnaminister. Kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted peavad olema suutelised oma varade opereerimiskulud ja osaliselt ka investeeringud katma omavahenditest ning selleks on omavalitsustel võimalik reguleerida kohalikku vee hinda ning viia see tasemele, mis tagaks majandusliku jätkusuutlikkuse nendes kohaliku omavalitsuse ettevõtetes.

 

Keskkonnaminister selgitas, et struktuurifondide raames toetuse taotlemisel on omafinantseeringu katteks laenamine lubatud, kui kohaliku omavalitsuse eelarvest ja laenukoormusest tulenevalt on see võimalik.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Marek Strandbergi ja Ester Tuiksoo 13. aprillil esitatud arupärimisele Eesti alkoholipoliitika kohta (nr 280) ja Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi ja Mai Treiali 5. mail esitatud arupärimisele Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori õigusvastase vallandamise kohta (nr 289).

 

Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Vilja Savisaare, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Vladimir Velmani, Inara Luigase, Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Jüri Ratase, Olga Sõtniku ja Lauri Laasi 26. märtsil siseminister Jüri Pihlile esitatud arupärimise kaitsepolitsei töövõtete kohta (nr 277) võtsid arupärijad menetlusest tagasi. Seoses sellega ei toimunud arupärimisele vastamist.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja perekonnaseaduse eelnõu (55 SE) teise lugemise jätkamise.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (452 SE) teine lugemine.

 

 

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine (482 OE), millega nimetati Indrek Neiveldi asemel nõukogu liikmeks Raivo Vare.

 

Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse eelnõu (446 SE) viib biotsiidide turustamist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist, keskkonda ning vara, kehtestades selleks asjakohased nõuded biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele.          

 

Keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (472 SE) pikendab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise senist tähtaega 1. juuni 2009 kuni 1. jaanuarini 2010.        

 

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud maamaksust. Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust isiku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Eelnõu ühtlustab ka koduomanike ja pensionäride maamaksuvabastuste seadusega sätestatavad piirmäärad selliselt, et kohalikel omavalitsustel oleks õigus anda ka pensionäridele maamaksuvabastust nende kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha ulatuses. Eelnõu annab kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada maamaksumäärad diferentseeritult maa katastriüksuse sihtostarvete liikide lõikes.

 

 

Riigikogu opositsioonierakondade 37 saadikut esitasid nõude umbusalduse avaldamiseks peaminister Andrus Ansipile. Umbusavalduse esitajad heitsid peaministrile ette suutmatust juhtida valitsuse tegevust keerulises majandusolukorras. Umbusaldusavaldus ei leidnud Riigikogu enamuse toetust. Hääletus: 35 poolt, 53 vastu.

 

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadus (441 SE), mis täpsustab jäätmete ladestamise saastetasu, maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamist ja maksmist reguleerivaid sätteid.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule riigigarantii andmise kohta“ (469 OE), millega antakse Euroopa Nõukogu Arengupangale taotleva laenu osas riigigarantii summas 34 500 000 eurot. Laen on ette nähtud korterelamute renoveerimise projekti rahastamiseks.

 

 

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu (68 SE) reguleerib täpsemalt perekonnaseaduse eelnõuga (55 SE) seotud toiminguid. Eelnõu näeb ette, et abiellujad valivad oma abieluvara suhte abiellumisavalduse allakirjutamisel, märkides oma avalduses, kas nad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või lahusvara regulatsiooni. Seejuures on perekonnaseisuametnik kohustatud abielluda soovijatele nende tahteavaldust vastu võttes selgitama erinevate varasuhete iseloomu ja õiguslikke tagajärgi. Selgitamise vajaduse tõttu on eelnõust eemaldatud võimalus esitada abiellumisavaldus ühiselt elektrooniliselt digitaalallkirjadega kinnitatuna.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (476 SE) peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates 1. juunist 2009 enamikel inimestel kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 29 poolt, 51 vastu, 1 erapooletu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE) täpsustab seaduse sõnastust välistamaks erinevaid tõlgendamisvõimalusi ja tagamaks inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi Eelnõu kohaselt kaasab kohalik omavalitsus puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuteks on muuhulgas planeeringuala naabruses olevate kinnisasjade omanikud. Eelnõuga kehtestatakse detailplaneeringule rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse §-de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu (329 SE) eesmärk on võimaldada kohalikul omavalitsusel inimeste valda või linna elamaasumise soodustamiseks omandada elamumaad turuhinnast soodsamalt.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõuga (378 SE) uuendatakse konsulaarametniku koolituse ülesehitust ja sisu, täpsustatakse aukonsuli volitusi ja tegevust käsitlevaid sätteid.

 

 

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE). Paragrahvide 121 ja 122 muutmisega kaasneb ettevõtjale võimalus maksta lõivusid iga-aastaselt, st väiksemate summade kaupa, mitte korraga kogu summat.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu (437 SE). Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Eelnõu kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika kujundamiseks.

 

Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) likvideeritakse Eesti õiguses olev lünk õhusõidukitele registerpandi seadmisel. Seadusel peaks olema positiivne mõju krediidi andmisele, sest õiguslikult tugev ja paikapidav tagatiste süsteem on vajalik krediidituru toimimiseks.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (466 SE) peamiseks eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse aktsionäri õiguste direktiiv. See direktiiv kohaldub reguleeritud turul olevatele äriühingutele. Direktiivi eesmärgiks on lihtsustada aktsionäridel hääleõiguse kasutamist, eemaldada tõkked, mis takistavad hääleõiguse tõhusat teostamist.

 

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar Toomas Vareki esitatud küsimusele eelarve ja Villu Reiljani esitatud küsimusele riigivara müügi kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Vladimir Velmani esitatud küsimusele avaliku dispuudi võimalustest Eestis. Justiitsminister Rein Lang vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele avaliku sektori reformi kohta.

 

Istung lõppes kell 18.40.

 

 

 

 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud biotsiidiseadus (446 SE), mis viib biotsiidide turustamist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Biotsiidiseaduse eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist, keskkonda ning vara, kehtestades selleks asjakohased nõuded biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele. Biotsiidide ohutu kasutamise ja turule lubamise eelduseks on biotsiididele turustusloa andmine ja biotsiidides kasutamiseks ettenähtud toimeainete kandmine biotsiididirektiivi vastavatesse lisadesse. Ühtsete nõuete rakendamine biotsiidide turustamisele ja kasutamisele Euroopa Majanduspiirkonnas on eelduseks kaupade vaba ja ohutu liikumise tagamiseks liikmesriikide vahel.

76 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seadus (472 SE), mis pikendab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise senist tähtaega 1. juuni 2009 kuni 1. jaanuarini 2010.

51 poolthäälega (30 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (476 SE), mis peatab kohustusliku kogumispensioni maksed alates 1. juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus. Tavapärane sissemaksete režiim jätkub aastast 2012. Erandina näeb seadus ette võimaluse, et II sambaga liitunutel, samuti neil, kes veel 2009. aastal II sambaga liituvad, on õigus esitada avaldus, et jätkata oma 2%-lisi kohustusliku kogumispensioni sissemakseid 2010. aasta algusest.  Samuti avalduse esitanud 1942 – 54 sündinud isikutele jätkab riik alates 2010. aastast sotsiaalmaksu arvel 4% maksmist. Loodud on nn kompensatsioonimehhanism, mille kohaselt hilisemal perioodil liitunutele võimaldatakse kõrgendatud määradega sissemakseid.

Riigikogus oli seejärel olulise tähtsusega riikliku küsimuse Eesti Inimarengu Aruanne 2008 arutelu.

 

Arutusel oleva inimarengu arengu aruande keskne telg on Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteet, mis läbib kõiki dokumendi peatükke.

 

Ettekande teinud põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde väljendas komisjoni seisukohta, et Eesti 2008 Inimarengu aruanne on aus peegeldus meie elust ja tegelikkusest. Selles on nii uut informatsiooni, olulist mõtlemist ja vaidlusainet kui ka värskeid vaatenurki nendele küsimustele, mida me arvame tegelikult teadvat ja neid vastuseid. Linde rõhutas, et kõik elukvaliteedi küsimused on otseselt seotud sellega, kuidas majanduskriis meie elu mõjutab. Samas on elukvaliteediga seotud teemad pikaaegsed ja seotud inimeste põhiseaduslike õiguste kaitsega. Linde viitas põhiseaduskomisjonis toimunud arutlustele, et hea sissetulek, auto või uue maja omamine iseenesest ei tähenda veel head elu. „Suurt rolli mängivad siin ka just inimese tervislik seisund, tema töö, tööga rahulolu, suhted teistega, kaasatus oma kogukonda, isiklik turvalisus ja muidugi ka emotsionaalne heaolu, õnnetunne,“ tõi Linde välja arutlusel olnud küsimused. „Majanduskriisi tingimustes on selle kõige tõttu oluline, et majanduspoliitika püüaks ära hoida eeskätt negatiivseid mõjusid eelkõige laste elu kvaliteedile. Väldiks ka üldisi terviseriskide suurenemist ja kõige olulisem – riik peaks suutma ära hoida paanikat ja rahvuslikke ning sotsiaalsete pingete teravnemist. Seda kõike ka käesoleva aruande esitajad meil põhiseaduskomisjonis soovitasid,“ märkis Linde.

 

Eesti Inimarengu Aruande 2008 toimetaja Erik Terk kõnelesmeie inimarengut mõjutavatest majanduslikest teguritest. Terk rõhutas, et majanduskasv ja majandusareng ei ole kujunenud mitte ainult tootmistegurite kooskõla tulemusena, vaid suuresti läbi inim- ja sotsiaalse kapitali arendamise. Terk märkis, et senine Eesti arengumudel on küll aidanud hoida riigieelarvet tasakaalus, kuid pole vajalikul tasemel aidanud luua sotsiaalset ja inimpotentsiaali tulevaseks arenguks.

 

Eesti Inimarengu Aruande 2008 peatoimetaja Marju Lauristin tõi välja meie inimarengu ohud, mis pärsivad ühiskonna edukat toimimist ja jätkusuutlikkust. Ta rõhutas inimeste elueaga seotud probleemide lahendamise tähtsust: meie meestel on liiga lühike eluiga ja naistel halb tervis, mis väljendub pikas haiglases vanaduspõlves. Lauristin toonitas, et olukorra muutmine tuleb võtta Eesti arengu peaeesmärgiks. Muidu ei saa me rääkida ka majanduselu tagamisest.

 

Eesti Inimarengu Aruanne 2008 on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus