Riigikogu kinnitas töönädala kava, mille kohaselt arutatakse 22 päevakorrapunkti.

 

Teisipäeva istungil on kõigepealt teisel lugemisel Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse teistkordne menetlemine (317 UA).

 

Kolmapäeva istungil on kolmandal lugemisel neli eelnõu: Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses Politsei ja Piirivalveameti loomisega (344 SE), politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (343 SE), notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE) ning rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu (431 SE). Esimesele lugemisele tulevate küsimuste hulgas on „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamise” otsuse eelnõu (443 OE), otsuse "Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule riigigarantii andmise kohta" eelnõu (469 OE) ja kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (476 SE).

 

Neljapäeva istungil on kavas kolmandal lugemisel vastu võtta neli eelnõu: Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus (317 UA), isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE), Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tulenevalt Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest (439 SE)ja ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE).

 

 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (441 SE) teise lugemise Eelnõu täpsustab jäätmete ladestamise saastetasu, maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamist ja maksmist reguleerivaid sätteid.

 

Riigikogu katkestas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise(317 UA). Põhiseaduskomisjoni ettepanekul arvati seadusest välja osad, mis puudutavad Tallinna valimiskorraldust ja linnaosadeks jaotamist. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 19. mai kell 18.

Riigikogu lõpetaskeskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (472 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette pikendada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise senist tähtaega 1. juuni 2009 kuni 1. jaanuarini 2010.         

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE). Hääletus: 47 poolt, 34 vastu, 1 erapooletu.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu (434 SE). Hääletus: 44 poolt, 36 vastu.

 

 

 

 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega (344 SE), mis viib mitmetesse seadustesse sisse sisulised ja tehnilised muudatused seoses politseiasutuste, piirivalveasutuste ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamisega politsei- ja piirivalveametiks.

76 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seadus (343 SE), mis ühendab siseministeeriumi valitsemisalas olevad politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti alates 1. jaanuarist 2010 üheks ametiks. Uue ameti nimeks on politsei- ja piirivalveamet, mis on oma sisult politseiasutus.

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (411 SE), mis annab notaritele õiguse sõlmida abielusid. Samuti tekib notaril õigus väljastada apostille (Eesti avalike dokumentide kinnitamist tunnistusi), Notar saab vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks õiguse tegeleda lepitamise ja vahekohtumenetlusega.

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seadus (431 SE), mis lubab riigikaitselise rakenduskõrgkooli ohvitseri õppekohtadele kandideerida ka kohe pärast keskkooli lõpetamist, st enne ajateenistuse läbimist.

 

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest tulenevalt eelnõu (439 SE) liidab kokku kaks nimetatud asutust. Ühendasutus hakkab kandma nime maanteeamet.  Asutuste ühendamisega soovitakse parandada kolme tihedalt seotud valdkonna – teedevõrgustiku, sõidukite ja ühistranspordi – omavahelist kommunikatsiooni ning koostöövõimekust, vähendada halduskulusid, suurendada liiklusohutust, parandada liiklusega seotud registrite koostööd.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku, riigilõivuseaduse, välismaalaste seaduse ja kodakondsuse muutmise seaduse eelnõu (395 SE) üheks peamiseks eesmärgiks on isiku digitaalseks tõendamiseks ettenähtud dokumendi regulatsiooni kehtestamine. Samuti nähakse ette võimalus digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks, kui isikule on eelnevalt välja antud isikutunnistus või ta taotleb isikutunnistust samaaegselt digitaalse isikutunnistusega. Teiseks lugemise käigus viidi eelnõusse muudatused, mis kaotavad viisakutse nõude ja lihtsustavad sellega viisamenetlust.

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) muudab tingimusi laenude tagamiseks kvalifitseeruvate ettevõtete ringi osas. Kaotatakse senikehtinud suuruse piirang, mille kohaselt suurettevõtted ei kvalifitseerunud laenude tagamisel. Suurenevad piirsummad, millises mahus on lubatud tagatislepingute sõlmimine. Tagatislepingute kogusumma ettevõtluslaenude tagamisel suureneb seniselt 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardini ja elamumajanduslaenude tagamise puhul 950 miljonilt samuti 1,5 miljardini.

 

Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, 13 piirkondliku maaparandusbüroo ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (470 SE) moodustatakse alates 1. jaanuarist 2010 põllumajandusamet.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine“ eelnõuga (443 OE) heaks kiidetava strateegia eesmärk on siduda omavahel valdkonna spetsiifilised arengukavad ja anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 5 poolt, 59 vastu.

 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule riigigarantii andmise kohta“ eelnõuga (469 OE) antakse Euroopa Nõukogu Arengupangale taotleva laenu osas riigigarantii summas 34 500 000 eurot. Laen on ette nähtud korterelamute renoveerimise projekti rahastamiseks.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (476 SE) peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates 1. juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus. Tavapärane sissemaksete režiim jätkuks eelnõu kohaselt aastast 2012. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 28 poolt, 42 vastu.

 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (467 SE) eesmärk on laiendada lennuohutusvastase ründe kuriteokoosseisu. Ühtlasi sätestatakse kuriteona teise isiku identiteedi volituseta kasutamine ehk identiteedivargus.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (438 SE) eesmärk on tõhustada võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega.

 

Infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Karel Rüütli esitatud küsimusele haridusprobleemide, Mailis Repsi esitatud küsimusele õpetajate olukorra ja Eldar Efendijevi esitatud küsimusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta. Rahvastikuminister Urve Palo vastas Mai Treiali esitatud küsimusele remigratsiooni kohta.

 

Istung lõppes kell 18.21.

 

 

 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku, riigilõivuseaduse, välismaalaste seaduse ja kodakondsuse muutmise seadus (395 SE), mille üheks peamiseks eesmärgiks on isiku digitaalseks tõendamiseks ettenähtud dokumendi regulatsiooni kehtestamine. Seadus näeb ette võimaluse digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks, kui isikule on eelnevalt välja antud isikutunnistus või ta taotleb isikutunnistust samaaegselt digitaalse isikutunnistusega. Seadus kaotab ka viisakutse nõude ja lihtsustab viisamenetlust.

 

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest tulenevalt (439 SE), mis liidab kokku kaks nimetatud asutust. Ühendasutus hakkab kandma nime maanteeamet. Asutuste ühendamisega soovitakse parandada kolme tihedalt seotud valdkonna – teedevõrgustiku, sõidukite ja ühistranspordi – omavahelist kommunikatsiooni ning koostöövõimekust, vähendada halduskulusid, suurendada liiklusohutust, parandada liiklusega seotud registrite koostööd.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seadus (455 SE), mis muudab tingimusi laenude tagamiseks kvalifitseeruvate ettevõtete ringi osas. Kaotati senikehtinud suuruse piirang, mille kohaselt suurettevõtted ei kvalifitseerunud laenude tagamisel. Suurenesid piirsummad, millises mahus on lubatud tagatislepingute sõlmimine. Tagatislepingute kogusumma ettevõtluslaenude tagamisel suurenes seniselt 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardini ja elamumajanduslaenude tagamise puhul 950 miljonilt samuti 1,5 miljardini.

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi 2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (449 SE).

 

Riigikogu pressitalitus