Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Villu Reiljani, Mai Treiali, Karel Rüütli ja Jaanus Marrandi 23. märtsil esitatud arupärimisele keskkonnasõbraliku majandamise meetmete kohta (nr 276).

 

Seeder märkis, et meetme kujundamisel lähtuti Eesti põllumajanduse hetkeolukorrast ja keskkonnaseisundist. Põllumajandusuuringute Keskuse läbiviidud 2004-2006 järelhindamise tulemustest ning teadlaste läbiviidud uuringutest. „Meetme koostamisel oleme püüdnud saavutada kompromissi tootjatele esitavate nõuete ja loodetava keskkonnakasu ning Euroopa Komisjoni seatud tingimuste vahel,“ kinnitas põllumajandusminister. 2007. aastal tegid tootjaorganisatsioonid ettepaneku võtta meetmest nn ribade glüfosaatide ja kasvuregulaatorite nõuded välja. Seda arutati ka Euroopa Komisjoniga, kelle seisukohast ei olnud keskkonnasõbraliku majandamise meede sellisel kujul aktsepteeritav ja selle keskkonnakasu peeti väheseks. Korduvalt rõhutas Euroopa Komisjon, et meede peab panustama ka bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele. Selle tulemusena ei olnud põllumajandusministeeriumil võimalik põllumajandustootjate kõiki ettepanekuid arvestada.

 

Mitmed vaidlusalused nõuded, näiteks väetiste, glüfosaatide ja taimekasvu regulaatorite nõue viidi lisanõuete paketti. Eesti põllumajandusliku keskkonna toetuse puhul on toetusmäärad kõigile tootjatele ühetaolised, olenemata iga tootja individuaalsest toetusnõuete järgmisest tulenevast saamata jäänud tulust ja lisakulust. Ning need on koostatud Eesti keskmiste statistiliste näitajate põhjal. „Seetõttu peavad ka tootjad otsustama, kas kasulikum on intensiivsemalt toota ja saada tulu põllumajandustootmisest või piirata oma tootmist keskkonnatoetuste nõuetega, saades selle eest keskkonnatoetust, mis on arvestatud keskmiste näitajate põhjal,“ selgitas Seeder.

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (428 SE).

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (442 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida lisaprotokoll, mis näeb osalisriigile ette kohustused tagada järelevalveasutuse (s.o Andmekaitse Inspektsiooni) tegevuse sõltumatus ja kehtestada isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla. Riigisisese õiguse muutmise vajadust lisaprotokolli ratifitseerimine endaga Eesti jaoks kaasa ei too, kuivõrd lisaprotokollist tulenevad nõuded on riigisisese õigusega juba tagatud. Lisaprotokolli ratifitseerimine on samm, millega riik väljendab oma tahet siduda end eelmainitud kohustustega ka rahvusvahelise õiguse kaudu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (477 SE) esimene lugemine. Hädaolukorra seadus on raamseadus, mis käsitleb kriisiolukordi üldisemalt, korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikud alused ning teeb muudatusi ja täiendusi kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korralduses nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib eelnõu elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust palju põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (448 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on ajakohastada erakorralise seisukorra seaduse regulatsiooni. Eelnõu reguleerib muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja erakorralise seisukorra väljakuulutamise aluseid. Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist – varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustav tegevust. Eelnõu kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (444 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada lasteaedadesse laste vastuvõtmise tingimusi. Eelnõu kohaselt võib lasteaia vabadele kohtadele (pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu) võtta lapsi ka väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras kõnealuse lasteasutuse töötajate lapsi, teises järjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi ja seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Eelnõu algataja leiab, et kuna lasteasutuse töötaja peab juba kell 7 tööl olema, ei jõua ta oma last enne seda kusagile mujale lasteaeda viia. Kui aga lasteasutuse töötaja saab panna lapse samasse lasteaeda, siis ei pea ta otsima teist töökohta. Samas vabastab selline põhimõte algataja hinnangul lasteaedade töötajad „sunnismaisusest“, nad saavad vajaduse korral töökohta vahetada. Samuti annab see lasteaiale võimaluse valida endale paremaid töötajaid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

 

 

 

 

46 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud hasartmängumaksu seadus (433 SE), mis muudab senist hasartmängude regulatsiooni, täpsustab maksumäärasid ja sätestab mitmed uued hasartmänguliigid. Arvloteriide maksumäär tõuseb seniselt 10%-lt 18%-ni. Seadus maksustab osavusmängu korraldamiseks kasutatavad mänguautomaadid ja toto, mis ühendab endas nii totalisaatorit kui ka kihlvedusid. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seadus (454 SE). Konventsioon võimaldab Eestil osaleda täieõigusliku partnerina konventsiooni osalisriikide koostöös, informatsiooni vahetamises ja otsuste tegemises, mille tulemusel tugevnevad Eesti sidemed osalisriikidega. Samuti Eesti võime mõjutada otsustusprotsesse. Konventsiooniga ühinemine enne 30. aprilli 2009 võimaldab kulude kokkuhoidu maailmanäitusel osalemisel.

 

Keskkonnakomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (436 SE) loob eeldused, et metsaomanikud saaksid omandada oma kinnistuga piirnevat riigile kuuluvat metsamaad.      

 

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (343 SE) ühendab siseministeeriumi valitsemisalas olevad politseiameti,  piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti alates 1. jaanuarist 2010 üheks ametiks. Uue ameti nimeks on eelnõu kohaselt politsei- ja piirivalveamet, mis on oma sisult politseiasutus.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega (344 SE) viib mitmetesse seadustesse sisse sisulised ja tehnilised muudatused seoses politseiasutuste, piirivalveasutuste ning kodakondsus- ja migratsiooniameti kavandatava ühendamisega politsei- ja piirivalveametiks.

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE) annab notaritele õiguse sõlmida abielusid. Samuti tekib notaril õigus väljastada apostille (Eesti avalike dokumentide kinnitamist tunnistusi), Notar saab vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks õiguse tegeleda lepitamise ja vahekohtumenetlusega.

 

 

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE) viib siseriikliku õiguse koosvõlla EL olulise osaluse direktiivist tulenevate põhimõtetega. Nii tuleb osaluse omandamisest ja suurendamisest  teavitada omandatava finantsasutuse järelevalveasutust, kui omandatud osaluse künnised on 10%, 20%, 30% ja 50 %. Eelnõu sätestab omandaja ja omandatava ettevõtja järelevalveasutuste omavahelise täieliku koostöö ja info vahetamise kohustuse.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) loob ühe olulise muudatusena Riigikogu töökorraldusse raportisüsteemi. Muudetakse valitsusliikmete infotunnis osalemise ja sellest teavitamise korda. Erinevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kehtivast redaktsioonist nähakse muudatusega ette, et igast infotunnist võtavad osa peaminister (tema äraoleku korral teda asendav minister) ja tema poolt määratud ministrid. Eelnõu näeb Riigikogu komisjonidele ette kohustuse koostada seletuskiri ka eelnõude teiseks lugemiseks. Riigikogu fraktsioonidel tekib eelnõu kohaselt õigus algata kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus.           

 

Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Mai Treiali esitatud küsimusele sotsiaalsektori kärbete, Jaak Aabi esitatud küsimusele tervishoiu ja sotsiaalpoliitika kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele spordi rahastamise ja Karel Rüütli esitatud küsimusele spordipoliitika kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Enn Eesmaa esitatud küsimusele Eesti positsiooni kohta ÜRO rassismikonverentsil.

 

 

 

Täna toimus Riigikogu 90. sünnipäevale pühendatud pidulik istung. Pidukõnedega esinesid Riigikogu esimees Ene Ergma ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Riigikogu esimees tuletas istungil viibijatele meelde Eesti parlamentarismi ajalugu alates 1919. aasta 23. aprillist, kui astus kokku Asutav Kogu. Ene Ergma võrdles oma kõnes tollase parlamendi ja erakondade liidrite tegevust tänapäeval toimuvaga. „Meil kehtiv enamusdemokraatia mudel, koos minimaalselt võitvate koalitsioonidega, ei ole täiuslik – seda on nimetatud isegi ebademokraatlikuks, kuna selle kõrval sõidab paljuräägitud hääletuste „teerull”, mida on ka siin saalis nimetatud kummitempliks,” sõnas Ergma. Riigikogu esimees rõhutas, et Eesti vajab praegu edasiminekuks kiireid otsuseid, mis tagavad inimestele töökohad, peredele turvatunde ning tasakaalu riigi rahakotis. „Need väärtused on kindlasti olulisemad erakonna või iseenda populaarsusest. Olgu meil jõudu seda meelse pidada,” ütles Ene Ergma.

President Toomas Hendrik Ilves hindas oma kõnes Eesti parlamendi alates Asutavast Kogust töökaks ja tulemuslikuks. „Heal seadusel on selge eesmärk, see on arusaadav ja seda on kerge täita. Head seadusandjat ei iseloomusta eelnõu seaduseks vormistamise kiirus, vaid arusaam oma vastutusest ja hoolikus kõigi argumentide kaalumisel. Ehk peitub just siin – otsuste kõigi mõjude hindamises ja soovimatute tagajärgede vältimises – Eesti parlamendi töö tulevik? Selleks soovingi nii teile, hea Riigikogu, aga ka kõikidele tulevastele Eesti rahvaesindustele jõudu, riigimehelikkust ja vastutustunnet!,” ütles president.

Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule edasi Vabariigi Valitsuse õnnitlused Eesti parlamendi 90. sünnipäeva puhul sõnadega: „Täna on Eesti demokraatia pidupäev”. Peaminister soovis Riigikogule jõudu ja tarmu.

Riigikogu ees esinesid sünnipäevasõnavõttudega ka teised põhiseaduslike institutsioonide esindajad: riigikohtu esimees Märt Rask, riigikontrolör Mihkel Oviir ning õiguskantsler Indrek Teder.

 

Riigikogu juubeliistungil laulis Revalia Kammerkoor Hirvo Surva juhatusel.

 

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu keskkonnakomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse (436 SE). Riigivaraseadust täiendatakse uue paragrahviga (§ 34¹), mis sätestab riigi omandisse jäetud metsamaa võõrandamisega seonduva. Riigi omandisse jäetud metsamaad sisaldava kinnisasja võõrandamisel on kinnisasja omandamisel ostueesõigus võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Ostueesõigusega kinnisasja omandi üleandmise kulud kannab omandaja. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu pressitalitus