Esmaspäev, 13. aprill 

Lipstok vastas arupärimisele Eesti Panga rollist majanduses 

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele Eesti Panga rollist Eesti majanduses (nr 183). 

Lipstok selgitas, et Eesti Panga töö tulemuste üle otsustab Eesti Panga nõukogu ja kokkuvõttes Riigikogu. Lipstok kinnitas, et usaldus Eesti krooni ja valuutanõukogu ning Eesti majanduspoliitika vastu on eriti praeguses keerulises turuolukorras jätkuvalt küllaltki hea. Ta tõi olulisema näitena esile Rahvusvahelise Valuutafondi selle aasta märtsis avaldatud aruande Eesti majanduse kohta ja selle arutelu IMF-i direktorite nõukogus. Arutelu tulemusena kinnitas IMF, et valuutakomitee süsteem on Eestile kasulik olnud ja finantssektor on üleilmsele kriisile hästi vastu pidanud. Selle kahe lause taga on pikk suur töö, mitu missiooni ja see hinnang on sellisel kujul kindlasti pädev ja peab. Samuti on nüüdseks märkimisväärselt alanenud ka eelmistel aastatel majandust ohustanud haavatavused. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt kiirenenud inflatsioon on kindlalt langenud. Eesti hinnatase püsib sellel ja järgmisel aastal stabiilsema või isegi alaneb teatud määral. Jooksevkonto puudujääk ehk majanduse säästude ja investeeringute vahe on kahanenud ning jooksev konto võib käesoleval aastal olla ülejäägis. Seetõttu on majanduse sõltuvus välisraha sissevoolust oluliselt kahanenud  

Lipstok kinnitas Eesti raha ja pangandus tulevad globaalse kriisiga hästi toime. Krooni kindel kurss ja Põhjamaadega integreerunud pangandus on Eesti majanduse kohandumise ja uue kasvufaasi peamised toed. Selles kontekstis on samuti oluline krooni kindel kurss ja valuutakomitee süsteemi jätkusuutlikkus, mida me oleme juba oma tegevuses kinnitanud, ning samuti see, et poliitika püsiks euro kasutuselevõtu lainel ja euro kasutuselevõtt saaks toimuma esimesel võimalusel, kui Maastrichti kriteeriumide täitmise hindamise tulemused selle annavad. 

Lipstok ütles, et Eesti Panga ja teiste pädevate asutuste vaheline koostöö siseriigis ning Põhja ja Balti regioonis on reeglina ladus ja usalduslik. Lipstoki sõnul on see kindlasti aidanud olulisel määral kaasa ka panganduse stabiilsena hoidmisel praeguses pingelises turusituatsioonis. Lipstok rõhutas, et Eesti Panga hinnangul täidab Eesti käesoleva aasta lõpuks kõik Maastrichti kriteeriumid, sh euro kasutuselevõtu võimalusi edasilükanud inflatsioonikriteeriumi. „Eesti inflatsioon on oluliselt alanenud ning püsib madalamal tasemel või on negatiivne nii sellel kui ka järgmisel aastal. Võtmeküsimuseks on nüüdseks tõusnud eelarvekriteerium ja peamine ning kõige olulisem majanduspoliitiline meede euro kasutuselevõtu toetamiseks on hoida eelarve puudujääk väiksem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust,“ märkis Eesti Panga president. 

Peaminister Andrus Ansip vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele sotsiaalharta rakendamise kohta (nr 264). 

Ansip märkis, et riikidel tuleb Euroopa sotsiaalhartaga võetud kohustuste täitmisest aru anda igal aastal. 2008. aasta järelduste põhjal on Eestil probleeme kaitseväe asendusteenistuse pikkusega, tööturuteenusena pakutava karjäärinõustamise kättesaadavusega ja puuetega inimeste tööhõivega. Varasematest järeldustest on aktuaalsed piiratud streigiõiguse teema, sotsiaalkindlustusalaste lepingute vähesus, toimetulekupiiri taseme mittevastavus ning asjaolu, et laste füüsiline karistamine peres ei ole keelatud. Euroopa sotsiaalharta ühe või teise artikli mitteratifitseerimisega pole Eesti Euroopa riikide seas mingiks erandiks. Vastupidi, parandatud ja täiendatud sotsiaalharta on täielikult ratifitseerinud vaid Prantsusmaa ja Portugal. 15 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, nende seas ka Austria, Poola ja Hispaania, ei ole aga veel ratifitseerinud 1996. aastal heakskiidetud, parandatud ja täiendatud sotsiaalhartat. „Eestile on kõigis järeldustes antud enamasti positiivseid hinnanguid. Teisalt oleme kriitilisi järeldusi arvestades tõstnud pensione, täiendanud füüsilisest isikust ettevõtjate töö ohutuse ja tervishoiu regulatsioone ning töötavate laste tööõiguslikku kaitset,“ ütles Ansip. 

Peaminister vastas veel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 12 arupärimisele, mis käsitlesid Sõmera hooldekodu (nr 249), vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse aastat (nr 250), kalapüügiseadust (nr 252), soolisest võrdõiguslikkusest kohalikes omavalitsustes ja riigis (nr 253), regionaalministri tegevust (nr 254), tervisekaitseinspektsiooni, tervishoiuameti ka kemikaalide teabekeskuse ühendamist (nr 256), tuumaelektrijaama (nr 261), Niguliste muuseum-kontserdisaali (nr 262), probleeme seoses väikelaevade kasutamisega siseveekogudel (nr 263), Vabariigi Valitsuse seadust ja planeerimisseadust (nr 266), Mustpeade maja (nr 267) ja olukorda tööturul (nr 270). 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas neljale Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, mis käsitlesid keskkonnastrateegiat (nr 197), keskkonnaministeeriumi arengukava (nr 198), reformimata riigimaade kasutamist (nr 199), Agenda 21 rakendamist (nr 200) ja Erakond Eestimaa Rohelised esitatud arupärimisele ehituskeeluvööndi vähendamisest Jõelähtme vallas (nr 275). 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE) esimene lugemine. 

Istung lõppes kell 19.43. 

Kohaliku volikogu valimisi reguleeriv seaduseelnõu läbis teise lugemise 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (450 SE) teine lugemine. Seaduse eesmärk on hoida ära põhimõttelised muudatused kehtivas valimiskorras vahetult enne valimisi. Seadusmuudatustega soovitakse Tallinna linnas säilitada eelolevateks valimisteks 8 valimisringkonda nagu eelmistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada, mis ei leidnud täiskogu toetust. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu 54 Riigikogu liiget. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Ettevõtluse toetamise eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu (431 SE) lubab riigikaitselise rakenduskõrgkooli ohvitseri õppekohtadele kandideerida ka kohe pärast keskkooli lõpetamist, st enne ajateenistuse läbimist.         

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu (433 SE) muudab senist hasartmängude regulatsiooni, täpsustab võib muudab maksumäärasid ja sätestab ka mitmeid uusi hasartmänguliike. Muuhulgas tõuseb arvloteriide maksumäär seniselt 10%-lt 18%-ni. Uute hasartmängudena maksustab eelnõu osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaate ja totot, mis ühendab endas nii totalisaatorit kui ka kihlvedusid.           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest eelnõu (439 SE) liidab kokku kaks nimetatud asutust. Ühendasutus hakkab kandma nime maanteeamet.  Asutuste ühendamisega soovitakse parandada kolme tihedalt seotud valdkonna – teedevõrgustiku, sõidukite ja ühistranspordi – omavahelist kommunikatsiooni ning koostöövõimekust, vähendada halduskulusid, suurendada liiklusohutust, parandada liiklusega seotud registrite koostööd.           

Valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (454 SE) võimaldab Eestil osaleda täieõigusliku partnerina konventsiooni osalisriikide koostöös, informatsiooni vahetamises ja otsuste tegemises, mille tulemusel tugevnevad Eesti sidemed osalisriikidega ja Eesti võime mõjutada otsustusprotsesse. Konventsiooniga ühinemine enne 30. aprilli 2009 võimaldab kulude kokkuhoidu osalemisel maailmanäitusel.             

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) muudab tingimusi laenude tagamiseks kvalifitseeruvate ettevõtete ringi osas. Kaotatakse senikehtinud suuruse piirang, mille kohaselt suurettevõtted ei kvalifitseerunud laenude tagamisel. Suurenevad piirsummad, millises mahus on lubatud tagatislepingute sõlmimine. Tagatislepingute kogusumma ettevõtluslaenude tagamisel suureneb seniselt 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardini ja elamumajanduslaenude tagamise puhul 950 miljonilt samuti 1,5 miljardini.             

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Karel Rüütli esitatud küsimusele majanduse abipakettide, Mart Jüssi esitatud küsimusele valitsuse energiasäästukava, Mai Treiali esitatud küsimusele töökohtade säilitamise ja loomise ning Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele Eesti Energia kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Vilja Savisaare esitatud küsimusele põllumajanduse kohta. 

Riigikogu muutis kohaliku volikogu valimise seadust 

Riigikogu võttis 56 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (450 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on hoida ära põhimõttelised muutused kehtivas valimiskorras vahetult enne valimisi. Seadusmuudatustega säilitatakse Tallinna linnas eelolevateks valimisteks 8 valimisringkonda nagu eelmistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Samuti täiendati paragrahvi, mis sätestab valimistulemuste kindlakstegemise mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.  

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu (429 SE) esimene lugemine. Kavandatava seadusmuudatuse kohaselt ei või Riigikogu liige oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige, juht ega juhatuse liige. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogu pressitalitus