Esmaspäev, 6. aprill

Õiguskantsler vastas arupärimisele kohaliku omavalitsuse autonoomia kohta 

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele kohaliku omavalitsuse autonoomia rikkumise kohta (nr 160).  

Õiguskantsler on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisõigusega seonduvate aspektide - nii valimiste põhimõtete kui ka valimiste korralduse põhimõtete - üle otsustamine ei ole kohaliku elu küsimuse lahendamine. Kohaliku omavalitsuse demokraatlik ja ühtne legitimeerimine kogu riigi lõikes on riigielu küsimus. „Kõnealune järeldus tugineb esiteks sellel, et volikogude legitimeerimise küsimus ei kuulu kohaliku omavalitsuse autonoomiaga kaitstud enesekorralduse alla. Teiseks, aktiivse ja passiivse valimisõiguse kui põhiõiguse piiramise üle saab parlamendi reservatsiooni ehk olulisuse põhimõttest tulenevalt otsustada vaid seadusandja. Kolmandaks osundab põhiseaduse § 104 lõige 2 punkt 4 kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele kui konstitutsionaalsele seadusele, mis omakorda kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu valimisõiguse kui riikliku tähtsusega küsimuse käsitlemist,“ ütles Teder. 

Õiguskantsler rõhutas, et kuna kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseaduse § 8 muutmisega reguleeris seadusandja üksnes valimisringkondade moodustamisega seonduvat, ei ole seega riivatud kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Samuti ei pandud sättega kohalikule omavalitsusele mingeid riigi ülesandeid. Küll on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 57 osavalla ja linnaosa likvideerimise ja piiride muutmise keeluga sekkutud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse otsustada ise oma sisemise organisatsiooni üle. Kohaliku omavalitsuse sisemine organisatsiooniline iseseisvus on osa kohaliku omavalitsuse poolt kohaliku elu küsimuste üle otsustamises. „Pean oluliseks rõhutada, et tegu on seaduse alusel toimuva kohaliku omavalitsuse autonoomia riivega – kas see riive on ka rikkumine, see eeldab täiendavalt riive eesmärgi väljaselgitamist ning riive proportsionaalsuse hindamist,“ nentis õiguskantsler. 

Peaminister Andrus Ansip vastas samuti Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele kohaliku omavalitsuse autonoomia lõhkumise (nr 139) kohta. Arupärijad soovisid teada kas on rikutud kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtteid ja kas valitsus on käitunud igati Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja hea tava kohaselt?  

Peaminister täpsustas, et arupärijad viitavad ilmselt Riigikogus 20. veebruaril vastu võetud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusele, millega otsustati vähendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le. Ansipi sõnul oli kohalike omavalitsuste tulumaksuosa vähendamine vajalik, et kärpida avaliku sektori tegevuskulusid, sealjuures otsustati vähendada kohalike omavalitsuste kohustusi. „Jah, on käitutud hea tava kohaselt ja järgitud seejuures ka harta põhimõtteid,“ ütles peaminister. 

Ansip rõhutas, et arvestades möödunud aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses kujunenud majandussituatsiooni, peavad kohalikud omavalitsused arvestama tekkinud olukorraga ning täitma neile pandud ülesandeid vastavalt tekkinud olukorrale. „Raha, mida ei ole - pole võimalik ka laiali jagada,“ ütles ta. 

Peaministri sõnul tugevdab kohalike omavalitsuste tulubaasi oluliselt Euroopa Liidu vahendite ulatuslik kasutamine kohalike omavalitsuste tasandil. Ansip tõi näidetena välja miljardid keskkonnaprojektidesse, liiklussõlmedesse, sealhulgas eriti just Tallinna linna liiklussõlmedesse, linnaliste meetmete projektidesse, üleriigilistesse kultuuriobjektidesse, KOITkavva. „Need on miljarditesse ulatuvad projektid, kus kasu saajaks on kohalikud omavalitsused,“ märkis Ansip. 

Peaminister vastas veel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 9 arupärimisele: töövõimetushüvitiste maksmise süsteemi muudatuste (nr 134), maavanemate institutsiooni reformi (nr 144), HIV ja narkomaania ennetuse (nr 145), regionaalministri tegevuse (nr 150), õpetajate palkade (nr 158), arstiabi kättesaadavuse (nr 164), pensionitõusu (nr 168), koolide tervishoiureformi (nr 170), ekspordipoliitika kohta (nr 174). 

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 7 arupärimisele: kohalike teede korrashoiu rahastamise (nr 142), Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piiriületusproblemaatika (nr 146), regionaalpoliitika strateegia (nr 163), sotsiaalmajutusüksuste (nr 169), nimede eestistamise kampaania (nr 193), Tartu Ringtee silla finantseerimise (nr 195) ja Valga suurvalla kohta (nr 196). 

Rahandusminister Ivari Padar vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 9 arupärimisele: Euroopa Liidu tõukefondide (nr 154), riigi osalusega ettevõtete kasumi jaotamise (nr 179), tuumaelektrijaama (nr 220), rahanduspoliitika (nr 221), riigiettevõte palkade (nr 222), stabiliseerimisreservi (nr 223), Eesti Panga ja tema palgakorralduse (nr 225), 2009. aasta lisaeelarve ja majandusprognoosi (nr 226) ja kohalike omavalitsuste võimalike finantsraskuste kohta (nr 227). 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 5 arupärimisele: noorsootöö tõhustamise ning ajaveetmise võimaluste (nr 213), õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (nr 214), koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuste (nr 216), õpilaskodude (nr 217) ja Eesti Kunstiakadeemia rendilepingu sõlmimise kohta (nr 219). 

Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 3 arupärimisele: kaitseministeeriumi eelarve (nr 157), kaitseministeeriumi hangete (nr 185) ja sõjalise kaitse arengukava aastatel 2009-2018 kohta (nr 187).  

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 7 arupärimisele: kohalikele omavalitsustele riigi kohustuste üleandmise (nr 234), erivajadustega isikute riikliku hoolekandeteenuse (nr 235), terviseedenduse (nr 236), taastusraviteenuse (nr 237), erakorralise pensionireservi (nr 238), tööhõive (nr 247) ja ravijärjekordade kohta (nr 273). 

Istung lõppes kell 00.20. 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) esimene lugemine. Muudatused jahiseaduses puudutavad jahinduse edasist korraldamist. Jahiseadusest eemaldatakse riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile. Kavandatud muudatused võimaldavad alustada riigi rolli vähendamisega jahinduses ja Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavate jahipiirkondade reorganiseerimisega. Sellega vähendatakse jahimaade osakaalu esimese etapis praeguselt 380 000 hektarilt ca 150 000 hektarini ja seda peamiselt eramaade vabastamise arvelt. Praegune riigi nimel korraldatav kommertsjaht eramaadel takistab kohalike elanike (sh maaomanike) võimalusi jahindustegevuses osalemisel. Vabanenud jahimaade eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse andmisel suurendatakse nimetatud piirkondade sotsiaalset sidusust ning ärilise tegevuse taandudes suureneb jahinduse ökoloogiline roll ja väheneb vastuolu metsa- ja põllumajanduslike eesmärkidega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud karistusseadustiku § 52² muutmise seaduse eelnõu (418 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 10 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu ratifitseeris maksualase lepingu Makedooniaga 

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse (440 SE). Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani ja Bulgaariaga.           

Riigikogu lõpetasvalitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE)teise lugemise. Eelnõu eesmärk on tagada EP vastava määruse täitmine. Nimetatud määrus käsitleb vastastikuse tunnustamise põhimõtet kaupade vaba liikumise osas ja sätestab protseduurireeglid kaupade vaba liikumise osas takistuste tegemiseks. Ühtlasi asendab määrus seni kehtivat, kuid reaalsuses mitte toimivat nõukogu otsust, millega kehtestatakse informatsiooni vahetamise kord selliste siseriiklike meetmete suhtes, millega kaldutakse kõrvale ühenduse territooriumil kaupade vaba liikumise põhimõttest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu (393 SE) teise lugemise. Eelnõu reguleerib sadamate tekkimise ja tegevusega seonduvaid aspekte: üldine sadamaala laevaliikluse korraldus, sadama turvalisuse tagamine ja keskkonnakaitse nõuded sadamateenuste osutamisel. Eelnõu sätestab väikesadama mõiste. Väikesadamatele luuakse soodsam tegutsemiskeskkond. Eelnõu annab selge regulatsiooni riigi omandis olevatesse veekogudesse sadamaehitiste - kaide ja muude rajatiste - ehitamise võimaldamiseks. Eelnõu kõrvaldab takistuse sadamaehitiste rajamiseks veekogude põhjale.  

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:           

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) viib liiklusseaduses autojuhi öötööd puudutava sätte kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta käiva direktiivi eesmärkidega, mille osas Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse. Eelnõu võimaldab kasutada kaameraid mootorsõidukijuhtide teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisel ning sõidukite tehnoülevaatusel ülevaatuspunktides. Samuti on eelnõusse lisatud uus säte, mille kohaselt avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata või keelata liiklust, et tagada elukeskkonda, liiklejate ohutust, looduskeskkonda või teerajatisi kahjustavate mõjude vähendamist. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (452 SE) annab ämmaemandatele õiguse osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ning likvideerib ämmaemandate senise tegevuspiirangu, kus väljaõppele vastava teenuse iseseisev osutamine ei olnud reguleeritud. Ämmaemandusabi iseseisva teenuse kehtestamine annab naistele võimaluse valida erinevate teenuseosutajate vahel ning valida nende tõekspidamistega sobiv teenus nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt.

Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse eelnõu (446 SE) eesmärgiks on kaitsta inimeste ja loomade tervist, keskkonda ning vara, kehtestades selleks asjakohased nõuded biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele.

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar Toomas Vareki esitatud küsimusele majandusliku olukorra, Marek Strandbergi esitatud küsimusele üleilmse finants- ja majanduskriisi asjus Eesti seisukohtade ning Mai Treiali esitatud küsimusele eelarvepoliitika kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Eldar Efendijevi esitatud küsimusele piiriületuse ja Aleksei Lotmani esitatud küsimusele jõuametkondade ning kodanikuühiskonna suhete kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Mart Jüssi küsimusele hüdroenergia ja vee erikasutuse kohta. 

Riigikogu muutis tehnilise normi ja standardi seadust 

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (415 SE). Seaduse eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 764/2008 rakendumine Eesti õiguses. Nimetatud määrus käsitleb vastastikuse tunnustamise põhimõtet kaupade vaba liikumise osas ja sätestab protseduurireeglid selles osas takistuste tegemiseks. EÜ asutamislepingust tulenevalt ei saa sihtliikmesriigid oma territooriumil keelata selliste toodete müüki, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis ja mis ei kuulu ühtlustamisele ühenduse tasandil, välja arvatud siis, kui sihtliikmesriigi kehtestatavad tehnilised piirangud on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 kirjeldatud alustel või põhinevad üldiste avalike huvidega seotud kaalukatel nõuetel, mida on tunnustatud Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikas. Seadus jõustub 2009. aasta 13. mail. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 36 ja vastu 16 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 2. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu pressitalitus