Esmaspäev, 23. märts

Urve Palo vastas arupärimisele kodakondsuspoliitika elluviimise kohta

Minister Urve Palo vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud viiele arupärimisele, mis puudutasid rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamist (nr 188), rahvastikuministri büroo perspektiivi (nr 189), kodakondsuspoliitikat (nr 190), mitte-eestlaste olukorda Eesti tööturul (nr 191) ja keeleõpet (nr 192).

Palo ütles vastates kodakondsuspoliitika kohta, et kodakondsuseta inimeste arv on aasta aastalt vähenenud. „Kui 1992. aastal ei olnud kodakondsust 32% Eesti elanikkonnast, siis tänaseks on määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis alla 8%. Nii et edasiminek on olnud suur,“ hindas olukorda rahvastikuminister. Veebruari lõpuga elas Eestis 109 728 määratlemata kodakondsusega inimest ja neist alla 15-aastaseid lapsi, kelle mõlemad vanemad on määratlemata kodakondsusega, 2774. Kokku elab teisest rahvusest Eestis 421 347 ja neist pooled on tänaseks Eesti kodanikud, sellest 200 000 pooled on muude riikide kodanikud, suuremas osas Vene Föderatsiooni kodanikud ja pooled kodakondsuseta. „Naturalisatsiooni tempo oli aastatel 2000–2003 neli-viis tuhat inimest aastas, erandiks olid aastad 2004 ja 2005, mil Eesti astumine Euroopa Liitu tõstis inimeste motivatsiooni kodakondsuse omandamiseks,“ märkis Palo. Alates 2006. aasta suvest, mil kodakondsuseta isikute staatus võrdsustati Euroopa Liidus pikaajalise elamisloaga inimeste staatusega ja kodakondsuseta isikud saavad Euroopa Liidu liikmesriikides viisavabalt reisida ja töötada, mõjutas see otsus kodakondsuse motivatsiooni negatiivselt. „Kodakondsuse taotlemine on peale seda langenud. Inimesed on pragmaatilised ja lähtuvad oma otsustes tihti sellest, mis on vajalik ja kasulik, arusaadav. Eelmisel aastal Venemaa Föderatsiooni poolt vastuvõetud otsus, et määratlemata kodakondsusega isikud saavad Venemaa Föderatsiooni viisavabalt reisida, mõjub samuti pragmaatilistel kaalutlustel negatiivselt Eesti kodakondsuse taotlemisele,“ nentis Palo.

Minister esitas statistilise ülevaate, et kui 2008. aasta viimases kvartalis taotles Eesti kodakondsust keskmiselt 50 inimest kuus, siis 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris on see olnud vastavalt 142 ja 150 inimest. Veebruaris vähenes määratlemata kodakondsusega inimeste arv kokku 353 inimese võrra.

Justiitsminister Rein Lang vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud kuuele arupärimisele, mis käsitlesid ühepoolse palgakärpe seadustamist (nr 178), leebusprogrammi (nr 201), kriminaalpoliitika arengusuundi (nr 202), õigustõlget (nr 203), kuritegevuse statistikat (nr 204) ja SMS-laene (nr 205).

Siseminister Jüri Pihl vastas kuuele Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, mis puudutasid piiriületusproblemaatikat Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal (nr 152), pensionäride turvalisust (nr 206), Kuressaare pääste- ja politseimaja (nr 207), peaministri väidetavaid ärihuve (nr 208), trahve (nr 209)) ja siseturvalisust (nr 211) ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud arupärimisele, mis käsitles politsei tegevust sotsiaalkeskuses Volk (nr 272).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete üheksale arupärimisele, mis käsitlesid Balti elektrijaama (nr 147), eluasemefondi (nr 165), Estonian Airi (nr 166), Eesti energiapoliitika ja energiamajanduse administreerimise võimalikku muutumist (nr 228), kartellikokkulepetega võitlemist (nr 229), Põlevkivi Tehnoloogia Arenduskeskust (nr 230), Kagu-Eesti teede hooldust (nr 231), tuumajaama rajamist (nr 232) ning energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukava (233).

Välisminister Urmas Paet vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele piiriületusproblemaatikast Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal (nr 153).

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE) teine lugemine.

Istung lõppes kell 22.06.

Riigikogu võttis vastu avalduse „Meenutagem, mälestagem, püsigem”

Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu 46 Riigikogu liikme algatatud avalduse „Meenutagem, mälestagem, püsigem” (445 AE). Avaldusega mälestab Riigikogu 1949. aastal Eestis, Lätis ja Leedus märtsiküüditamise ohvriks langenuid. Avalduses rõhutatakse, et küüditamine on rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu. Samuti on aegumatu küüditamise süüdlaste vastutus.

Avalduses toetatakse Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks. Riigikogu toetab ka Euroopa Parlamendi ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks. Avalduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi. 

Riigikogu otsustas 55 poolthäälega võtta Riigikogu liikmelt Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Otsuse vastu hääletas 3 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Riigikogu otsustas 52 poolthäälega võtta Riigikogu liikmelt Ester Tuiksoolt saadikupuutumatuse tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Otsuse vastu hääletas 3 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (407 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.  

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (450 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme, 25. märtsil kell 14 algaval istungil. 

Volikogude valimise seaduste muutmine läbis esimese lugemise 

Riigikogu mälestas tänase istungi algul leinaseisakuga märtsiküüditamise ohvreid. 

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse eelnõus (55 SE) on ümber korraldatud abikaasade varaliste õiguste peatüki struktuur.  

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu (68 SE) näeb ette, et abiellujad valivad oma abieluvara suhte abiellumisavalduse allakirjutamisel, märkides oma avalduses, kas nad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või lahusvara regulatsiooni.  

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise: 

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (450 SE) eesmärk on säilitada Tallinnas senine valimiskorraldus kaheksa valimisringkonnaga. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 24 poolt, 54 vastu. 

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (451 SE) keelab kohaliku omavalitsuse volikogul likvideerida osavalda või linnaosa ja muuta nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 23 poolt, 48 vastu. 

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE) näeb ette põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise. Eelnõus on riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted: alusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted. Mitmed uued sätted on mõeldud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks.  Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 3 poolt, 42 vastu. 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (416 SE) korrastab riigivastaste süütegude sätteid ja mõisteid. Lisaks massilise korratuse organiseerimise karistusõiguslikule vastutusele lisandub karistus ka sellise teo toimepanemisele üleskutsumise, samuti massilise korratuse ettevalmistamise eest. Süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal  on eelnõu kohaselt ka seadusliku korralduse eiramine. Muudatus peab aitama ennetada massiliste korratuste organiseerimist. 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (440 SE).     

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu
(424 SE). 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Riigikogu liikmete kohapeal algatatud küsimustele, mis puudutasid majanduse olukorda, eurole üleminekut, olukorda tööturul ja koostööd NATOga. Välisminister Urmas Paet vastas küsimusele Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas küsimusele kaitseväe kasutamise kohta avaliku korra tagamisel.

Istung lõppes kell 19.54. 

Riigikogu juhatus jätkab samas koosseisus 

Riigikogu esimeheks valiti taas Ene Ergma, aseesimeesteks Kristiina Ojuland ja Jüri Ratas.  

Isamaa ja Res PublicaLiidu fraktsiooni liige Peeter Tulviste esitas Riigikogu esimehe kandidaadiks Ene Ergma.  

Esimehe valimiste salajasest hääletamisest võttis osa 94 Riigikogu liiget. Ene Ergma poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu hääletas 11 Riigikogu liiget ja kehtetuid hääletussedeleid oli 9.

Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Kristiina Ojulandi ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar esitas aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase.  

Salajasest hääletamisest võttis osa 93 Riigikogu liiget. Kristiina Ojulandi poolt hääletas 52 Riigikogu liiget ja Jüri Ratase poolt 36 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 5. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Kristiina Ojuland ning teiseks aseesimeheks Jüri Ratas.

Riigikogu pressitalitus