Peaminister: valitsusliit pole arutanud sotsiaaltoetuste süsteemi muutmist 

Peaminister Andrus Ansip vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete 26. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti riigi toetuste süsteemi kohta (nr 126). 

Ansip selgitas, et valitsusliidus ei ole langetatud otsust muuta kehtivat sotsiaaltoetuste süsteemi. „Küll aga olen jätkuvalt arvamusel, et laustoetuste süsteem on ebaefektiivne. Palju tõhusam oleks sotsiaal- ja peretoetuste jagamine vajaduspõhiselt,“ ütles ta. 

Peaminister märkis, et demokraatlik riik on kohustatud toetama neid, kes abi tõepoolest vajavad. „Demokraatlikus riigis ei pea jagama sotsiaaltoetusi kõigile näpuotsaga, peaasi, et kõik saavad võrdselt. Puudust kannatavad pered vajavad suuremat toetust,“ rõhutas peaminister. Ansip kinnitas, et vanemahüvitise maksmise korda pole kavas muuta. „Ja kindlasti pole kehtiv vanemahüvitise maksmise kord põhiseaduse vastane. Varasema tööga on proportsionaalses seoses nii mitmedki muud väljamaksed, nagu haiguspäevade hüvitised, pensionide kindlustusosaku suurus ja muud sellised. Need vanemad, kes saavad kõrgemat vanemahüvitist, on maksumaksjana andnud ka suurema panuse. Vanemahüvitise piirmäära ei tõsta peaminister, see on määratud seadusega,“ ütles Ansip. 

Ansipi sõnul parandaks lapsetoetuse suurendamine alates kolmandast lapsest oluliselt lasterikaste perede toimetulekut. Toetuse suurendamine muutub võimalikuks, kui selleks tekivad vajalikud rahalised ressursid, näiteks loobudes laustoetustest ja minnes üle vajadustepõhistele toetustele.

Ansip vastas veel kümnele Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, milles käsitleti e-tervise infosüsteemi (nr 128), pensionifondide (nr 131), koalitsioonipoliitikute õigusloome (nr 143), avaliku sektori palkade vähendamiste (nr 176), sõjalise kaitse arengukava 2009 - 2018 ellurakendamise (nr 182), Eesti krooni devalveerimise (nr 251), Eesti elanike tervise (nr 255), SMS-laenude (nr 257), riigi osalusega ettevõtete kasumi jaotamise (nr 258) ja 2009. aasta lisaeelarve (nr 259) probleeme.  

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas neljale Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, mis käsitlesid kriisijärgset konkurentsivõimet (nr 136) ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi (nr 151, nr 159 ja nr 161). 

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele Eesti Panga ülesannete kohta (nr 132). 

Istung lõppes kell 19.57. 

Riigikogu ratifitseeris ülemaailmse kaubamärgiõiguse lepingu 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaubamärgiõiguse Singapuri lepingu ratifitseerimise seaduse (409 SE). Lepingu eesmärk on ülemaailmses ulatuses kaubamärgi registreerimise taotluse vorminõuete ja taotluse esitamisega seotud menetlusnormide ühtlustamine. Lihtsustuvad ja enam kasutajasõbralikuks muutuvad riiklikud ja piirkondlikud kaubamärgi registreerimise süsteemid. Lepingu juurde kuuluvas juhendis sätestati lepingu artiklite kohaldamise üksikasjad ja rahvusvaheliste plangivormide vorminõuded. 

Riigikogu lõpetas keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) teise lugemise. Eelnõu reguleerib täpsemalt loomasõnniku käitlemise korraldust. Veeseadust muudetakse selliselt, et kui sõnnik suunatakse loomapidaja poolt lepingu alusel teise isiku töötlemis- või hoidmiskohta, peab loomapidamishoone juures või töötleja juures või mujal olema vähemalt ühe kuu mahutavusega lekkekindel hoidla. Samuti täpsustatakse vee erikasutusloaga seotud sätteid.                       

Õiguskomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud asjaõigusseaduse § 143 muutmise seaduse eelnõu (401 SE). Hääletus:49 poolt, 6 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse (389 SE), mis täpsustab ehitustegevust reguleerivate kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide (kirjalik nõusolek, ehitusluba ja kasutusluba) andmeid ja väljastamise korda, sätestab mitmed ehitise rajamise ja kasutamisega seonduvad nõuded ja tingimused. Seadus täiendab ka hoone energiatõhususega seotud regulatsioone. Seadus ei too hinnanguliselt kaasa halduskoormuse olulist kasvu. Üheselt mõistetava regulatsiooni tulemusena jäävad ära või vähenevad erinevad kohtuvaidlused.           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu (431 SE) lubab riigikaitselise rakenduskõrgkooli ohvitseri õppekohtadele kandideerida ka kohe peale keskkooli lõpetamist, st enne ajateenistuse läbimist.         

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu (433 SE) muudab senist hasartmängude regulatsiooni, täpsustab või muudab maksumäärasid ja sätestab ka mitmeid uusi hasartmänguliike. Muuhulgas tõuseb arvloteriide maksumäär seniselt 10%-lt 18%-ni.           

Keskkonnakomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu
(436 SE) loob eeldused, et metsaomanikud saaksid omandada oma kinnistuga piirnevat riigile kuuluvat metsamaad.   

Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Vilja Savisaare esitatud küsimusele sotsiaalpoliitika, Marek Strandbergi esitatud küsimusele pensioniameti teenindusvõimekuse ja Mai Treiali esitatud küsimusele pensionipoliitika kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele hariduse uuenduste kohta. 

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu veeseaduse muutmise seaduse (405 SE). Seadusega reguleeritakse täpsemalt loomasõnniku käitlemise korraldust. Kui sõnnik suunatakse loomapidaja poolt lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnniku. Uus versioon ei kohusta loomapidajat omama lisahoidlat, kui tal on tema teise loomapidamishoone juures mõlema hoone sõnniku jaoks piisava mahuga hoidla või ta töötleb (näit kompostib) sõnnikut eemalasuvate hoidlate juures. Seadusega sätestatakse ka vee erikasutusloa omandamise tähtajad paisu omanikule või valdajale. Paisu omanik või valdaja, kelle paisu otstarve ei ole hüdroenergia kasutamine ja kes ei ole käesoleva seaduse kehtivuse ajal omanud vee erikasutusluba, peab vee erikasutusloa omandama hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisu omanik või valdaja, kelle paisu otstarve ei ole hüdroenergia kasutamine, peab vee erikasutusloa omandama 2010. aasta 1. jaanuariks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasiEestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 ja § 61⁴ ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 ja § 25¹ muutmise seaduse eelnõu (404 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 28, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2² muutmise seaduse eelnõu (406 SE). Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 12 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Riigikogu pressitalitus