Esmaspäev, 9. märts

Põllumajandusminister vastas arupärimisele põllumajanduse toetamise kohta 

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Kalev Kallo, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Helle Kalda ja Inara Luigase 17. veebruaril esitatud arupärimisele põllumajanduse toetamise kohta (nr 138).  

Seeder selgitas, et põllumajanduse ja maaelu arendamise strateegia on välja töötanud juba eelmine valitsus ja selle on kinnitanud Euroopa Komisjon. See on aluseks kogu maaelu arengukava rahaliste vahendite kasutamisel, mida on 14,5 miljardit krooni perioodil 2007–2013. See kehtib kõikide liikmesriikide kohta. Sealt tulenevad ka kõik erinevad meetmed, sh ka investeeringumeetmed. „Õige on see, et väga operatiivselt siin suuri ja olulisi muudatusi teha ei saagi, sellepärast et muudatuste tegemiseks on vajalik maaelu arengukava muutmine koostöös Euroopa Komisjoniga,“ märkis minister. 

Põllumajandusministeeriumil on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu 1,2 miljardi kroonine pakett, millest valdav enamus on täiendavad garantiid ja väikeses mahus on kevadtööde laen ehk likviidsuslaen, millele on taotletud lisa rahandusministeeriumi kaudu. Seeder möönis, et napib vahendeid operatiivseks reageerimiseks, aga see tuleneb meie eelarvelisest olukorrast. „Teeme siin parima, mis võimalik teha on,“ ütles Seeder. Põllumajandusministri sõnul oleme üle miljardi krooni raha võtnud varem kasutusele, kui planeeriti esialgu maaelu arengukavas, et elavdada majandust ja tuua praegu täiendavaid rahalisi vahendeid põllumajandussektorisse. „Nii et see on olnud ka päris oluline abi ja elavdamine põllumajandusliku tootmise seisukohalt,“ selgitas Seeder. 

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo, Toomas Vareki, Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Kalle Laaneti, Nelli Privalova, Evelyn Sepa, Jaak Aabi, Vladimir Velmani, Inara Luigase ja Lauri Laasi 28. jaanuaril esitatud arupärimisele korruptsiooni kohta seoses Eesti Raudtee tagasiostuga (nr 130) ja Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Rein Ratase, Mailis Repsi, Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Kadri Simsoni, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni ja Aadu Musta 17. veebruaril esitatud arupärimisele koalitsioonipoliitikute ebaseadusliku õigusloome kohta (nr 141). 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra. Kolmapäevase istungi päevakorda lisati Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. 

Välisõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu läbis teise lugemise 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (422 SE) teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku reservi jaotamise põhimõtted. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskavaga sätestatav reserv jaotub kauplemise süsteemi sisenejate reserviks ja ühisrakendusprojektide reserviks. Eelnõus esitatud muudatusettepanek käsitleb kauplemissüsteemi sisenejate reservi jaotamise põhimõtteid. Riikliku reservi kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused jaotatakse ühekorraga kogu kauplemisperioodiks aastate kaupa vastavalt riikliku reservi suurusele kauplemise süsteemi sisenejate vahel. Vastavalt Euroopa Komisjoni kooskõlastusele on aastateks 2008-2012 käitistele lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava alusel Eesti keskmiseks summaarseks lubatud heitkoguseks 11 832 452 tonni süsinikdioksiidi. Kauplemise süsteemi sisenejate riiklikku reservi ei kinnita Euroopa Komisjoni Keskkonnapeadirektoraat enne riikliku reservi jaotamise põhimõtete sätestamist õigusaktiga, mida vastavalt teebki käesolev eelnõu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikogu otsustas muuta presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadust 

Riigikogu otsustas 46 häälega (40 erapooletut) muuta Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadust (317 UA). Põhiseaduskomisjon pani ette võtta seadus taas menetlusse ja seda muuta. Komisjon toetas seisukohta, et kõnealuses seaduses sisalduvat kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja kohalike omavalitsuste korraldust puudutavat  osa tuleks menetleda eraldi eelnõuna. Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt ei hääletanud Riigikogus keegi. 

Riigikogu võttis vastu viis seadust ja otsuse: 

57 poolthäälega (30 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus (402 SE), mis muudab Eesti riigi valmisoleku finantskriisidega võitlemiseks senisest tõhusamaks. Seadus suurendab hoiustajate ja muude võlausaldajate, krediidiasutuste ja kogu Eesti finantssüsteemi kindlust, et riik on valmis vajaduse korral tõhusalt tagama finantsstabiilsust. Seadus lihtsustab raskustes olevale krediidiasutusele garantii andmist ja annab Riigikogule õiguse menetleda riigigarantii või laenu andmist raskustes olevale krediidiasutusele kiirendatud korras ühel lugemisel ja esimesel võimalusel vastavalt Riigikogu juhatuse või esimehe ettepanekule. Seadus sätestab, et stabiliseerimisreservi vahendeid võib kasutada ka finantskriiside ennetamiseks või lahendamiseks.           

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (360 SE), mis viib praegu maksukorralduse seaduses sätestatud maksualase väärteo aegumise regulatsiooni karistusseadustikku ja tõhustab terrorismi rahastamise vastu võitlemisega seonduva karistusõigusliku regulatsiooni vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Seadus näeb ette lisaks juba kriminaliseeritud terrorikuriteo või terroristliku organisatsiooni rahastamisele või toetamisele karistusõigusliku vastutuse ka sellise isiku rahastamise või toetamise eest, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimepanemisele.

71 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seadus (373 SE). Tegevjuhtkonna deklaratsiooni puudutavate sätete kehtetuks tunnistamise tulemusel väheneb raamatupidamiskohustuslaste halduskoormus. Ühingujuhtimise aruande koostamise kohustuste rakendamise tulemusel suureneb nende äriühingute halduskoormus, kelle hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberturule. Ühingujuhtimissüsteemide avalikustamine ühingujuhtimise aruandes tugevdab äriühingute usaldusväärsust andes investoritele, finantseerimisasutustele ja avalikkusele võimaluse saada vajalikku informatsiooni ettevõtte juhtimissüsteemide kohta, mis on oluline investeeringute ja finantseerimisotsuste langetamiseks. Samuti aitab ühingujuhtimise süsteemide avalikustamine tõhustada äriühingute sisekontrolli tööd. Usaldusväärne ühingujuhtimissüsteemide rakendamine soodustab tõhusat ressursijaotust, mõjub positiivselt majanduskasvule ning soodustab majandusstabiilsust, kuna usaldusväärne juhtimissüsteem vähendab majanduskeskkonna ebastabiilsuse riske.           

64 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seadus (345 SE), mis kohustab kohalikku omavalitsust paigaldada kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvel või -teatis vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab sisaldama olulisemaid andmeid detailplaneeringu kohta. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (425 SE), mis kõrvaldab maksustamisõiguse jagamise tõttu tekkinud olukorra, et Eesti residentide kunstnike ja sportlastena Hollandist teenitud tulu ei maksustata ei tuluallikariigis (Hollandis) ega ka residendiriigis (Eestis). Kunstnike ja sportlaste tulu topeltmaksustamise vältimiseks kasutatud vabastusmeetodi väljavahetamise vajadus krediidimeetodi vastu tuleneb Hollandi seaduse muudatusest: 2008. aasta algusest ei maksustata Hollandis mitteresidentidest kunstnike ja sportlaste tulu ning vabastusmeetodi kasutamise jätkamisel jääks Eesti ilma residentide kunstnike ja sportlastena Hollandis teenitud ja seal maksustamata tulu maksustamise õigusest. 

35 poolthäälega (3 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine (435 OE), millega nimetatakse Rain Rosimannuse asemel nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tõnis Kõiv.           

valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) teise lugemise..          

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE);           

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE);           

Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE);           

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE).           

Infotunnis vastas regionaalminister Siim Valmar Kiisler Karel Rüütli esitatud küsimusele haldusreformi kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele majandusliku olukorra ja Mai Treiali esitatud küsimusele tööturu kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Maret Merisaare esitatud küsimusele avaliku teenistuse seaduse kohta. 

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena tööturu arengut. Ettekannetega esinesid Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Pikhofi hinnangul on tööpuudusest saanud praegu meie ühiskonna kõige põletavam probleem. „Täna läheneb ainuüksi registreeritud töötute arv 50 000-le ja prognoosid ütlevad, et aasta lõpuks võib töötuid olla ligi 85 000,“ ütles Pikhof. Sotsiaalkomisjoni esimees märkis, et Euroopa Liidu 27 riigist on Eesti aktiivsetele tööturumeetmetele panustanud kõige vähem - alla 0,1% SKP-st; keskmiselt leiavad Euroopa Liidu riigid aktiivsetele tööturumeetmetele kümme korda rohkem raha kui Eesti. Pikhof püstitas küsimuse: „Kas meil üldse on aktiivset tööturupoliitikat?“ Pikhof tõi välja tööpoliitika valukohad ja lõksud ning esitas oma ettekandes ka nägemuse väljakutsetest ning võimalikest meetmetest. Pikhofi arvates tuleks sotsiaalpartnerid kaasata ka tegelikult tööpoliitika kujundamisse, kiiresti alustada uue tööhõiveprogrammi 2010-2011 ettevalmistamist ja tööturumeetmete kontseptsiooni ülevaatamist, aga ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmist.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur esitas üksikasjaliku ülevaate tööturu olukorrast tänase seisuga ning sellega seoses sotsiaalministeeriumi tegevusest. Pevkuri sõnul on sotsiaalministeerium muutnud olulised andmed kättesaadavaks, parandanud klienditeenindust, muutnud koolituste süsteemi ning kaasanud otsuste tegemisse sotsiaalpartnerid, samuti toetatakse suuremas mahus ettevõtluse alustamist. Pevkur rõhutas, et sotsiaalministeerium teavitab avalikkust olukorrast reeglipäraselt ja jälgib järjepidevalt ka tööturuameti toimetulekut klientide teenindamisel. „Alates 16. märtsist on tööturuameti koduleheküljel info vabadest töökohtadest tasuta kättesaadav kõikidele inimestele, samuti pannakse avalikuks kasutamiseks üles info nende tööandjate vabade töökohtade kohta, kes on selleks nõusoleku andnud. Infot uuendatakse iganädalaselt,“ lubas sotsiaalminister. Pevkur lisas, et sotsiaalministrina võtab ta suure vastutusega talle pandud ülesandeid tööturu olukorrale lahenduste leidmisel.

Professor Raul Eamets esitas Riigikogule oma nägemuse Eesti tööturu probleemidest ja võimalikest lahendustest. „Kui me vaatame viimaseid andmeid registreeritud töötutest, siis me näeme, et ca 40% töötutest on kutsehariduse taustaga, siia hulka loetakse ka rakendusliku kõrghariduse ja tehnikumihariduse taustaga töötud. Järgmine suurem grupp on üldkeskharidus, 28,5%, ja teised grupid on juba väiksemad. Me peaksime pikema perspektiiviga ettepoole vaatama, millist haridust me tegelikult pakume ja millist haridustaset meil tulevikus tööturul vaja on,“ ütles Eamets. Professor selgitas ka, et suured kulutused tööpoliitikale ei tähenda automaatselt madalat tööpuudust. Tööturu olukorra parandamiseks tõi Eamets ettepanekutena välja koolituse tellimise lihtsamaks ja operatiivsemaks muutmise, hädaabitööde finantseerimise, pikaajalistele töötutele tööklubide loomise, riskigrupi mõiste laiendamise, ennetava koolituse, ametkondlike barjääride lammutamise ning süsteemi paindlikumaks muutmise. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Taavi Rõivas, Mart Laar, Marika Tuus, Mai Treial, Marek Strandberg, Heljo Pikhof, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Ken-Marti Vaher, Eiki Nestor, Jürgen Ligi, Heimar Lenk ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (422 SE). Seaduse põhieesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku reservi jaotamise põhimõtted. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskavaga sätestatav reserv jaotub kauplemise süsteemi sisenejate reserviks ja ühisrakendusprojektide reserviks. Muudatus käsitleb kauplemissüsteemi sisenejate reservi jaotamise põhimõtteid. Riikliku reservi kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused jaotatakse ühekorraga kogu kauplemisperioodiks aastate kaupa vastavalt riikliku reservi suurusele kauplemise süsteemi sisenejate vahel. Vastavalt Euroopa Komisjoni kooskõlastusele on aastateks 2008-2012 käitistele lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava alusel Eesti keskmiseks summaarseks lubatud heitkoguseks 11 832 452 tonni süsinikdioksiidi. Kauplemise süsteemi sisenejate riiklikku reservi ei kinnita Euroopa Komisjoni Keskkonnapeadirektoraat enne riikliku reservi jaotamise põhimõtete sätestamist õigusaktiga, mida vastavalt teebki käesolev seadus. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 5 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressitalitus