Regionaalminister vastas arupärimisele Narva-Jõesuu valimiskomisjoni kohta 

Riigikogu ees andis ametivande sotsiaalminister Hanno Pevkur.  

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Jaak Aabi, Aadu Musta, Evelyn Sepa ja Eldar Efendijevi 14. jaanuaril esitatud arupärimisele Narva-Jõesuu valimiskomisjoni otsuse kohta (nr 120). Arupärijad soovisid ministri hinnangut juhtumi suhtes, kus endine Narva-Jõesuu linna valimiskomisjoni esimees Veronika Stepanova keeldus ebaseaduslikult taastamast volikogusse valitud Kalle Merilai volitusi. 

Kiisler selgitas, et tänaseks päevaks on arupärimises kirjeldatud probleem lahendatud. Nimelt Narva-Jõesuu linna valimiskomisjoni 2009. aasta 16. veebruari otsusega nr 21 loeti Kalle Merilai volikogu liikme volitused Narva-Jõesuu linnavolikogus taastunuks. Regionaalministril puuduvad seaduses tulenevad volitused valimiskomisjonide töö kontrollimiseks, seetõttu ei olnud regionaalministril võimalik ka vaidlusalusesse küsimusesse sekkuda. Kiisler rõhutas, et seadused tuleb Eesti Vabariigis täita. Tekkinud olukord ei olnud mõistlik. Kiisler leidis, et õiguslikud lüngad, mis võimaldavad seaduste täitmisega venitada, tuleks likvideerida. Kiisler juhtis tähelepanu, et konkreetse isiku teenistuskohustuste täitmise ja tema käitumise vastavust avaliku teenistuse eetikakoodeksile, peab hindama Narva-Jõesuu linnavalitsus, kuna teenistuslikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse teenistuja üle teostab linnavalitsus.           

Siseminister Jüri Pihl vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Vilja Savisaare, Toomas Vareki, Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Mailis Repsi, Tiit Kuusmiku, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Vladimir Velmani ja Heimar Lengi 20. jaanuaril esitatud arupärimisele kuriteos kahtlustatava töötamisest politseiametis (nr 124), Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Aadu Musta, Evelyn Sepa, Ain Seppiku ja Vilja Savisaare 26. jaanuaril esitatud arupärimisele teetehingute kohta Häädemeeste vallas (nr 127) ja

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Vilja Savisaare, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Arvo Sarapuu, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Evelyn Sepa ja Ain Seppiku 11. veebruaril esitatud arupärimisele äärmusrühmituste tegevuse kohta Eestis (nr 133). 

Töönädala päevakorrast jäeti valitsuse ettepanekul välja valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE) ja valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE) esimesed lugemised. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Aivar Riisalu.           

Riigikogu kehtestas piirmäära tarbimislaenude intressidele 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus (365 SE), mis kehtestab turuolukorrast sõltuva paindliku piirmäära füüsiliste isikute tarbimislaenude (nn SMS-laenude) intressidele. Nimetatust suurem tarbijakrediidilepingu intressimäär või krediidi kulukuse määr on vastuolus heade kommetega. Seaduse kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Seadus jõustub käesoleva aasta 1. mail. 

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus (380 SE), mis võimaldab omandada maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maad, millele maad kasutaval isikul on tekkinud õiguspärane ootus. Seadus kehtestab maa omandamise regulatsiooni tagamaks põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine.  

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus (403 SE). Konventsiooni eesmärk on tugevdada konventsiooniosaliste jõupingutusi, et nii riigisiseste meetmetega kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu ennetada terrorismi ja selle negatiivset mõju inimõigustele, esmajoones õigusele elada. 

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise: 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE & 417 SE), mis vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitisi ja kaotab Riigikogu liikme abi institutsiooni. Eelnõu kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10%  Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul väheneksid sellega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 10 miljoni krooni võrra aastas. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 26. veebruaril. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 

Kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (420 SE), mille kohaselt kehtestab kooli pidaja ise kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Täpsemad volitused sellekohase korra kehtestamiseks sätestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Eelnõu algatamise ajendiks on Riigikohtu 19. jaanuari 2009. aasta otsus, mille kohaselt ei luba kehtiv seadus gümnaasiumi vastuvõtmisel kooli pidajal kehtestada lisaks põhikooli lõpetamise tulemustele muid gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi. Eelnõu lõpphääletus on homsel istungil. 

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE); 

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE);            

Valitsuse algatatud perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE);           

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (400 SE);           

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE).   

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:           

Valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu (393 SE). Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud sadamale akvatooriumi määramist, keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuse osutamisele, lasti käitlemist ja vastutust reguleerivaid sätteid. Täpsustatud on kasutatavaid mõisteid ja sadamate registreerimist sadamaregistris, mis aitab korrastada arvestuse pidamist sadamate üle ning võimaldab riigiasutustel efektiivsemalt teostada oma seadustest tulenevaid ülesandeid. Uute kohustustena lisanduvad turvalisuse nõuded sadamateenuse osutamisele. Sadama pidaja jaoks väheneb sadamaregistri regulatsiooniga oluliselt senine sadama registrisse kandmisele eelnev bürokraatlik asjaajamine. Elektrooniline sadamaregister võimaldab erinevatel ametkondadel saada operatiivselt ja täpselt informatsiooni sadamate ning nende suhtes teostatud riikliku järelevalve kohta. Väikesadamate olukorra lihtsustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks on eelnõus toodud väikesadama mõiste, mis võimaldab vastavas eriseaduses või selle alusel antavas rakendusaktis kehtestada väikesadamatele võrreldes muude sadamatega lihtsustatud nõudeid. Seaduse vastuvõtmine tagab asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmise. Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas märkis, et komisjonis toimunud arutluste käigus pöörati erilist tähelepanu sadamaehitiste ehitamiseks ehitusloa ja ehitise kasutuselevõtmiseks kasutusloa väljastamisele võetavatele riigilõivudele. Koos asjaomaste instantsidega jõuti kokkuleppele, et nimetatud riigilõivud peavad olema kooskõlas ehituslubade väljastamise eest võetavate analoogsete riigilõivudega. Tasu ei võeta ehitistelt, mis on väiksem kui 60 m². 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (425 SE);           

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE);           

Valitsuse algatatud kaubamärgiõiguse Singapuri lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (409 SE);           

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud liiklusseaduse §-de 4 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (398 SE). Hääletus: 30 poolt, 5 vastu.           

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar Toomas Vareki esitatud küsimusele sotsiaalvaldkonna finantsolukorra kohta. Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder vastas Jaanus Marrandi esitatud küsimusele piimanduse kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele looduslike ehitusmaterjalide kasutamise arengukava koostamise kohta. 

Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse (421 SE & 417 SE). Seaduse jõustumisel vähenevad Riigikogu liikme kuluhüvitised ja kaob Riigikogu liikme abi institutsioon. Seadusmuudatuste kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10% Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul vähenevad selle muudatusega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 10 miljoni krooni võrra aastas. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus (400 SE). Seadusega sätestatakse avaliku võimu õigus sõlmida kinnisasja omanikuga kinnisasja võõrandamistehinguid kinnisasja omandamiseks, samuti tagatakse kinnisasjade omanike võrdne kohtlemine. Tulumaksu tasumise kohustusest vabanemine võib motiveerida kinnisasja omanikke sõlmima riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppeid, mistõttu kaob vajadus nö formaalselt läbiviidavate sundvõõrandamise menetluste järele. Tulumaksuseaduses täpsustati avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele sise- ja välislähetuste majutuskulude ning ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise maksuvaba piirmääraga seonduvat. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil. Seaduse § 1 punkt4 ja § 2 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2004 - 2006 struktuuritoetuste seaduse muutmise seadus (423 SE). Seadusmuudatuste eesmärgiks on pikendada perioodi 2004 - 2006 projektide elluviimise lõpptähtaega, mis loob eelduse nimetatud perioodiks Eestile eraldatud struktuurivahendite maksimaalseks ärakasutamiseks. Perioodi rakendamise tähtaja pikendamine võimaldaks maksimaalselt ära kasutada perioodiks 2004 - 2006 eraldatud struktuurivahendid ning leevendaks seega riikide keerulist majanduslikku olukorda. Projektide elluviimise periood pikeneks maksimaalselt 6 kuu võrra ja see võimaldaks lõpule viia juba alustatud projektid ning valmistada ette ja viia ellu ka uusi. Seadus jõustub Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

68 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (420 SE). Seadusmuudatuste kohaselt kehtestab kooli pidaja ise kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Täpsemad volitused sellekohase korra kehtestamiseks sätestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor. Seaduse vastu hääletas 2 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seadus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 

Riigikogu toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekandega esinesid välisminister Urmas Paet ning Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Paet rõhutas oma ettekandes, et nii julgeolekuprobleemide kui majanduskriisiga toimetulekul on määrav tähtsus atlandiülesel koostööl. „Selle igakülgne tugevdamine on Eesti välispoliitilistes huvides. Tuleb tegutseda koos demokraatia, vaba turumajanduse ja õigusriigi edendamisel. Samuti peame USAga tihedalt koos töötama Euroopa Liidu naabruspoliitika idapartnerite toetamisel,“ sõnas Paet.

Rääkides OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtetest märkis välisminister, et konfliktijärgses situatsioonis tuleb tagada Kaukaasia ebastabiilsetes piirkondades tegutsevate OSCE ja ÜRO (UNOMIG) vaatlusmissioonide mandaatidest täies ulatuses kinnipidamine. Ta lisas, et Vene-Gruusia konfliktil on laiem mõju kogu meie julgeolekuruumile. Minister lubas, et Eesti jätkab Gruusias humanitaarolukorra jälgimist ning arengukoostöö projekte.

Minister usub, et probleemidele saab leida lahendused maailmas olemasoleva julgeolekuarhitektuuri (ÜRO; OSCE; NATO) raames nende elementide parema ärakasutamise kaudu. „Sobivaim koht arutamaks julgeolekuarhitektuuri võimalikku täiendamist on OSCE,“ arvas Paet.

Välisminister tunnustas ka Eesti sõdurite osalemist rahvusvahelistes missioonides maailma kriisikolletes - Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. „Avaldan tänu kõigile missioonidel osalenutele tugeva panuse eest Eesti laiema julgeoleku kindlustamisse,“ ütles Paet.

Minister rääkis veel uute julgeolekuriskidega toime tulemisest nagu küberjulgeoleku tagamine, aga ka sellest, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu mõjutab välispoliitikat üha enam ka vajadus tegeleda majandusteemadega. Paet peab Eesti jaoks väga tähtsaks energiajulgeoleku temaatikat, mis on siseturu ja säästlikkuse kõrval kujunemas võrdväärseks komponendiks ka Euroopa liidu ühises energiapoliitikas. Kõne lõpetades tuletas välisminister meelde, et paari aasta pärast saab Tallinnast Euroopa kultuuripealinn ning vaevu üheksa aastat on jäänud 2018. aastani, mil Eestist saab esmakordselt Euroopa Liidu eesistuja, milleks valmistumine on meie lähiaastate tegevuse üks prioriteete.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser täiendas arutelu ülevaatega Riigikogu välispoliitilisest tegevusest, kuhu annavad märkimisväärse panuse nii väliskomisjon kui ka Riigikogu välisdelegatsioonid, samuti Riigikogu juhatuse liikmed. Mikser peatus ettekandes Balti riikide parlamentaarse koostöö korraldamisel, koostööl Gruusiaga, energiapoliitikal, rahvusvahelisel sõjalisel koostööl, aga ka majanduskriisil ja sellega seonduvatel ohtudel.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Marko Mihkelson, Aleksei Lotman, Enn Eesmaa, Kristiina Ojuland, Sven Mikser, Marek Strandberg, Ester Tuiksoo, ja Imre Sooäär. 

Riigikogu pressitalitus