Esmaspäev, 16. veebruar

Peaminister vastas arupärimisele piiriületusprobleemide kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Ain Seppiku, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Aadu Musta, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Vilja Savisaare, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Kadri Simsoni, Lauri Laasi ja Eldar Efendijevi 14. jaanuaril esitatud arupärimisele piiriületusproblemaatikast Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal (nr 119). 

Arupärijad küsisid, miks ei ole valitsus seoses soodusviisade režiimi lõppemisega 19. jaanuaril siiani alustanud läbirääkimisi Vene Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks piiriäärsetel aladel ja missugused on valitsuse senised sammud selle küsimuse lahendamisel. 

Ansip selgitas, et siseministeerium tegi kirjalikud ettepanekud viisade andmise korra lihtsustamiseks 28. novembril 2008. Nii välis- kui siseminister nõustusid, et viisa andmise korra lihtsustamiseks on vajalik peamiselt muuta riigisisest praktikat ning tulenevalt Schengeni õigustikust on Eesti lihtsustanudki senist Schengeni viisade andmise praktikat. Samuti on tehtud välismaalaste seaduse ja teiste õigusaktide muutmise ettepanekuid, mis on suunatud viisa andmise korra lihtsustamisele. Käesoleval ajal on siseministeeriumis ettevalmistamisel välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, kuhu on muu hulgas lisatud ettepanekud viisa andmise korra lihtsustamiseks, mille osas on saavutatud üksmeel. Välisministeerium on teavitanud Venemaa Föderatsiooni nii kirjalikult kui ka suuliselt senise piiriületuskorra muutmisest ning üleminekust tavalisele viisarežiimile, kuid teinud samas ettepaneku jätkata senisele korrale sarnast viisade väljastamise praktikat.  

Peaminister viitas erinevatele kahepoolsetele kõnelustele Vene Föderatsiooniga, millest tulenevalt on alust arvata, et Venemaa on valmis alustama läbirääkimisi kahepoolse lepingu sõlmimiseks. „Samas ei ole võimalik prognoosida läbirääkimiste kulgu ega nende edukust. Valmisolekust kahepoolne leping allkirjastada on võimalik rääkida alles siis, kui lepingu sõnastuses on saavutatud kokkulepe,“ ütles Ansip.  

Ansipi sõnul rahuldas seni kehtinud piiriületuse kord meid piisavalt. „Me ei pea vajalikuks praegu hakata sisuliselt arendama Venemaa Föderatsiooniga viisavaba piiri ületamise läbirääkimisi,“ märkis peaminister.            

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Toivo Tootseni, Toomas Vareki, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Vilja Savisaare, Aadu Musta, Ain Seppiku ja Evelyn Sepa 19. jaanuaril esitatud arupärimisele korruptsioonist omavalitsustes (nr 123) ja Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Vilja Savisaare, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Toivo Tootseni, Aadu Musta, Lauri Laasi, Tiit Kuusmiku, Vladimir Velmani ja Enn Eesmaa 20. jaanuaril esitatud arupärimisele olukorrast piimasektoris (nr 125).           

Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Lembit Kaljuvee ja Olga Sõtniku 13. jaanuaril esitatud arupärimisele informatsiooni lekkimisest kaitseministeeriumis (nr 117).           

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Karel Rüütli ja Jaanus Marrandi 15. jaanuaril esitatud arupärimisele pensionide kojukandest (nr 121).             

Riigikogu arutas volikogude valimise seaduse muudatusi 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE)teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta ja täiendada seadust nii, et see järgiks Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Eelnõu kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. 

Riigikogu põhiseaduskomisjon lisas eelnõule komisjoni enda algatatud muudatusettepaneku, mis muudab eelnõu pealkirja ja reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Muudatusettepanekuga täpsustatakse kompensatsioonimandaatide saamise korda mitmeringkonnalistes omavalitsustes, mis aitab vältida segadusi valituks osutunud isikute selgitamisel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses seadustatakse üle 300 000 elanikuga linnas valimiskord puhuks, kui Tallinnas pole enam linnaosasid. Kehtiv seadus kohustab valmisringkonnad moodustama linnaosade kaupa, arvestades, et iga linnaosa oleks üks valimisringkond. Seadusmuudatusega luuakse tulevikus võimalus linnaosasid kaotada, kuid määratakse protseduur, kuidas sel puhul moodustatakse valmisringkonnad. Eelnõu arvestab ka juhuga, kui tulevikus toimub kohalike omavalitsuste üksuste ühinemine. Eelnõu arutelu jätkub homme, kolmapäeval kell 14 algaval istungil. 

Peaminister esines poliitilise avaldusega negatiivse lisaeelarve üleandmise  

Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses lisaeelarve üleandmisega. 

Peaminister märkis, et 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmise hetkest eelmise aasta sügisel on palju muutunud. „Olukord majanduses ja sellest tulenevad maksulaekumised on oluliselt halvenenud. Eesti Panga riskistsenaariumi kohaselt võib käesoleva aasta riigieelarve minna kuni 15 miljardi krooniga defitsiiti. Seda on rohkem, kui me endale lubada võime. Eesti riik on küll viimastel aastatel kogunud märkimisväärsed reservid, mis tagavad meile praegusel kriisihetkel nii vajaliku kindlustunde ja maksevõime, aga säästude kiirtoiduna ära söömine ei saa olla mõistuspärane lahendus olukorrale. Eelarve kulude kärpimine on küll valus ja ebameeldiv, aga ometi hädavajalik,“ ütles peaminister. 

Valitsus on koostanud negatiivse lisaeelarve eesmärgiga parandada valitsussektori eelarvepositsiooni 8 miljardi krooni võrra. „Ainult nii väldime riigivõla liigset paisumist, hoiame osa reserve ka tulevikuks ning säilitame lootuse liituda eurotsooniga juba 2011. aastal,“ selgitas Ansip. 

Peaministri sõnul on valitsusel soov hoida otsustamisel kiiret tempot ja anda kärbetele vajalik seadusandlik jõud esimesel võimalusel. Sellest soovist kantuna seob valitsus "Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega.  

81 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus (375 SE), millega korrastatakse riiklike eripensionide maksmise aluseid. Seaduse kohaselt kaotab riiklikku eripensioni saav isik õiguse eripensionile juhul, kui ta mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, mis toob kaasa kuni viieaastase vabadusekaotuse. Seadus puudutab politseiteenistuse, kaitseväeteenistuse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse ja Riigikontrolli seaduse alusel ametipensioni saavaid isikuid. Riigi- või aususevastase süüteo eest kaotab õiguse parlamendiliikme vanaduspensionile ka parlamendiliige. Vabariigi President kaotab õiguse ametipensionile juhul, kui tema ametivolitused lõppevad kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Presidendi abikaasa kaotab süüdimõistmise korral oma ametihüved – saada oma käsutusse sekretär, kasutada ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid, saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 % presidendi ametipalgast ning saada hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. 

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (414 OE), mis näeb ette pikendada alates 21. veebruarist 2009 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni viis kaitseväelast, kasutamise tähtaega ÜRO poolt juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2010. 

Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE). Eelnõu eesmärk on muuta ja täiendada seadust nii, et see järgiks Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Eelnõu kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Põhiseaduskomisjon lisas eelnõule komisjoni enda algatatud muudatusettepaneku, mis muudab eelnõu pealkirja ja reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Muudatusettepanekuga täpsustatakse kompensatsioonimandaatide saamise korda mitmeringkonnalistes omavalitsustes, mis aitab vältida segadusi valituks osutunud isikute selgitamisel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses seadustatakse üle 300 000 elanikuga linnas valimiskord puhuks, kui Tallinnas pole enam linnaosasid. Kehtiv seadus kohustab valmisringkonnad moodustama linnaosade kaupa, arvestades, et iga linnaosa oleks üks valimisringkond. Seadusmuudatusega luuakse tulevikus võimalus linnaosasid kaotada, kuid määratakse protseduur, kuidas sel puhul moodustatakse valmisringkonnad. Eelnõu arvestab ka juhuga, kui tulevikus toimub kohalike omavalitsuste üksuste ühinemine. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 31 poolt, 57 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.           

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) näeb ette turuolukorrast sõltuva paindliku piirmäära kehtestamise füüsiliste isikute tarbimislaenudele (nn SMS-laenudele), millest suurem tarbijakrediidilepingu intressimäär või krediidi kulukuse määr on vastuolus heade kommetega. Eelnõu kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE).           

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitise määra ja kaotab abi institutsiooni. Eelnõu kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 15% Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib 1. märtsist 2009 kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul väheneksid sellega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 9 -10 miljoni krooni võrra aastas.             

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (417 SE). 

Valitsuse algatatud perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE).                       

Algatajate esindajate ettepanekul võeti menetlusest tagasi kaks eelnõu: Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE & 293 SE) ja Riigikogu liikme Jaan Kundla algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE). 

Ettekandjate puudumise tõttu istungilt ei arutatud: 

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE). 

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE). 

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud liiklusseaduse §-de 4 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (398 SE). 

Kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (420 SE). 

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE). 

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE). 

Infotunnis vastas siseminister Jüri Pihl Kalle Laaneti esitatud küsimusele kuritegevusvaldkonna olukorra kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Maret Merisaare esitatud küsimusele relvade ja kaitsesüsteemide ostu kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Eldar Efendijevi esitatud küsimusele muinsuskaitse kohta. 

Istung lõppes kell 00.38. 

Justiitsminister andis ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest 

Riigikogu ees esines justiitsminister Rein Lang, kes andis ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010 täitmisest 2008. aastal.

Lang väitis oma ettekandes, et võrreldes 2007. aastaga suurenes kuritegevus 2008. aastal 1 % võrra. Minister seostab kuritegevuse kasvu suurenemist seadusmuudatusega, mille kohaselt pisivargused muudeti taas kuritegudeks.

Lang peab 2008. aasta üheks tähtsamaks kriminaalpoliitiliseks saavutuseks 1200 kohalise (koos arestimajaga) Viru vangla avamist ning Viljandi noortevangla sulgemist. Minister tõdes, et organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on hästi käima läinud vara laiendatud konfiskeerimine. Lang: „Eelmisel aastal konfiskeeris kohus 9 kuu jooksul 63-s kriminaalasjas vara 2, 7 miljoni krooni ulatuses.“ Samuti on ministri sõnul õiguskaitseorganid suutnud tabada rohkem narkokurjategijaid ja organiseeritud grupeeringuid.

Lang peab oluliseks edasiminekuks E-toimiku rakendumist. „E-toimik rakendus hästi ning nüüd sisestavad kõik uurijad, prokurörid ja kohtunikud kogu menetlusinfo ühtsesse andmebaasi,“ lisas Lang.

Lang märkis saavutuste hulgas veel kriminaalmenetlust kiirendava seaduse jõustumist, suure hulga rahvusvahelise õigusabi taotluste rahuldamist, ohvrikesksemaks muutunud kriminaalmenetlust.

Lang mainis ka karistuste karmistamist liiklusnõueterikkumiste eest ja korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008-2012 heaks kiitmist. Ette on valmistatud karistusjärgse kinnipidamise ja käitumiskontrolli võimaldamist reguleeriv seadus, riigivastaste kuritegude seaduspakett, nn jälituspakett ning karistusseadustiku parandused, mis muudavad karistatavaks ka raskest kuriteost osavõtu katse.

Justiitsminister juhtis tähelepanu, et 2009. aasta keskel ilmub justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika trükisena järjekordne statistikat sisaldav analüütiline kogumik „Kuritegevus Eestis 2009". 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu (380 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt saab omandada maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maad, millele maad kasutaval isikul on tekkinud õiguspärane ootus. Eelnõu eesmärk on kehtestada maa omandamise regulatsioon, et tagada põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine. Algataja kinnitusel loob maa omandamine põllumajandustootjale kindlustunde tema kasutuses oleva maa osas ja võimaldab teha pikaajalisi investeeringuid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (396 SE) lükati sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi. Tagasilükkamise poolt hääletas 45 ja vastu 5 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu täiendas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust 

Tänasel täiendaval istungil võttis Riigikogu 58 poolthäälega vastu valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (317 SE), mis muudab ja täiendab seadust nii, et see järgiks Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Seaduse kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul muudeti ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Seadusmuudatustega täpsustatakse kompensatsioonimandaatide saamise korda mitmeringkonnalistes omavalitsustes, mis aitab vältida segadusi valituks osutunud isikute selgitamisel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses seadustatakse üle 300 000 elanikuga linnas valimiskord puhuks, kui Tallinnas pole enam linnaosasid. Praegu kehtiv seadus kohustab valmisringkonnad moodustama linnaosade kaupa, arvestades, et iga linnaosa oleks üks valimisringkond. Seadusmuudatusega luuakse tulevikus võimalus linnaosasid kaotada, kuid määratakse protseduur, kuidas sel puhul moodustatakse valmisringkonnad. Seadus arvestab ka juhuga, kui tulevikus toimub kohalike omavalitsuste üksuste ühinemine. Käesolev seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse § 1 punkt 21 jõustub 2009. aasta 15. augustil ning §-d 4 ja 5 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu hääletas 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Kell 17 alanud istung lõppes 20.37. 

Riigikogu võttis tänasel lisaistungil 61 poolthäälega (vastuhääli 35 ) vastu negatiivse lisaeelarve, mis oli seotud valitsuse usaldushääletusega. 

Valitsuse 18. veebruaril algatatud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (432 SE) vähendab valitsussektori 2009. aasta puudujääki 8,006 miljardi krooni võrra. Kokkuhoiupakett sisaldab ligikaudu 5,5 miljardi krooni ulatuses otsuseid, mis omavad mõju ka järgnevate aastate eelarvetele. Tegevuskuludes on kokkuhoid üldreeglina 7 protsenti, mis hõlmab nii riigiasutusi kui ka riigieelarvest tegevustoetust saavaid asutusi. Erandina käsitletakse õpetajate, sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajate palgakulusid. Koos 2009. aasta eelarves külmutatud tegevuskulude osaga moodustab tegevuskulude kokkuhoid riigieelarves 10 protsenti.

Seadusega on vähendatud tulude mahtu 9,63 miljardi ja kulude mahtu 6,57 miljardi krooni võrra. Lisaeelarve järgi on käesoleva aasta riigieelarve tulude maht 88,20 miljardit ning kulude maht 91,89 miljardit krooni. 

Rahandusminister Ivari Padar ütles oma ettekandes, et kogu valitsussektori kokkuhoiupaketi meetmete elluviimiseks hõlmab lisaeelarve seadus ka 20 muu seaduse muutmist. 

Peaminister Andrus Ansip ütles oma lühikeses esinemises, et lisaeelarve vastuvõtmine toetab riigi usaldusväärsust ja palus Riigikogu liikmetel eelnõu vastuvõtmist seadusena toetada. 

Riigikogu pressitalitus