Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Aleksei Lotmani, Marek Strandbergi, Mart Jüssi, Ain Seppiku, Kalle Laaneti, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Vladimir Velmani, Vilja Savisaare, Toomas Vareki, Nelli Privalova, Tarmo Männi, Villu Reiljani ja Mai Treiali 16. detsembril 2008 esitatud arupärimisele prokuratuuri tegevusest ja järelevalvest prokuratuuri üle (nr 114).

 

Langi sõnul on kohtueelse menetluse eesmärk tagada, et kohtu alla antakse üksnes isikud, kelle süü kohta on tõendid. „Kohtueelse menetluse sihiks ei ole avalikkuse ees draama etendamine, sõltumata sellest, kas menetletakse ametiisikute kahtlustusi või mitte,“ kinnitas justiitsminister. Ta tõdes teisest küljest, et on kriminaalasju, mille meediakajastus on tõepoolest suur. Enamasti on tegemist ka teravat avalikku huvi pälvinud menetlustega, kus menetlusliku info väljastamine teatud ulatuses on põhjendatud ennekõike sellega, et selgitada riigi poolt läbiviidavate protseduuride käiku ja välistada spekulatsioone. „On liialdus väita, et kriminaalasjade ajakirjanduslikku elu reguleerivad juhtohjad on üksnes ja ainult justiitsministri käes. Justiitsminister teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle, kuid mitte meediaväljaannete, advokaatide või muude menetluse osaliste suhtes. Samas olen ma kindlalt seisukohal, mida olen korduvalt väljendanud: süütuse presumptsiooni tuleb austada,“ ütles Lang. Ta lisas, et kui justiitsministeeriumi haldusalas meediaga suhtluses selle põhimõtte vastu eksitakse, siis ei jää ega ole jäänud ükski neist juhtudest ka reaktsioonita. Milline reaktsioon konkreetselt on, sõltub rikkumise asjaoludest ja vastava ametniku süüst.

 

Lang selgitas, et andes pea aasta tagasi Riigikogu ees ülevaadet kriminaalpoliitika arengusuundadest, rõhutas ta, et see valdkond vajab ilmselt seadusandlikke muudatusi. Valminud on põhjalik kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste projekt, mille eesmärk on parandada kriminaalmenetlust nii kvalitatiivsest kui kvantitatiivsest küljest kui ka lühendada menetlustähtaegu. Lang lubas, et lähikuude jooksul jõuab eelnõu ka Riigikogu ette.

 

Justiitsminister vastas veel Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Jaak Aabi, Aadu Musta, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Mailis Repsi ja Evelyn Sepa 15. jaanuaril esitatud arupärimisele seadusliku olukorra kohta Narva-Jõesuus (nr 122) ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani, Tarmo Männi ja Ester Tuiksoo 27. jaanuaril esitatud arupärimisele riigiprokuröri väidetava ebaseadusliku tegevuse kohta (nr 129).

 

 

Riigikogu nimetas Eesti Panga Nõukogu liikmed 

 

Riigikogu võttis salajasel hääletusel 68 poolthäälega vastu Eesti Panga Nõukogu esimehe esitatud Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamise otsuse. Eesti Panga Nõukogu liikmeteks nimetati alates 18. veebruarist k.a Kalev Kallo, Irene Kull, Jürgen Ligi, Enn Listra, Tõnis Palts, Liina Tõnisson, Urmas Varblane. Otsuse vastu hääletas 6 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt kehtestab kooli pidaja ise kooli vastuvõtu ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja korra, sealhulgas gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmiseks esitatavad nõuded teadmistele, oskustele ja vilumustele, ning nende kontrollimise korra. Täpsemad volitused sellekohase korra kehtestamiseks sätestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Eelnõu algatamise ajendiks on Riigikohtu 19. jaanuari 2009. aasta otsus, mille kohaselt ei luba kehtiv seadus gümnaasiumi vastuvõtmisel kooli pidajal kehtestada lisaks põhikooli lõpetamise tulemustele muid gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kekskonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (422 SE) esimene lugemine. Eelnõu põhieesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku reservi jaotamise põhimõtted. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskavaga sätestatav reserv jaotub kauplemise süsteemi sisenejate reserviks ja ühisrakendusprojektide reserviks. Eelnõus esitatud muudatusettepanek käsitleb kauplemissüsteemi sisenejate reservi jaotamise põhimõtteid. Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskavas käitistele aastateks 2008-2012 keskmiseks summaarseks lubatud heitkoguseks on 11 832 452 tonni süsinikdioksiidi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Vene Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks“ (397 SE) jäi esimesel lugemisel vastu võtmata. Otsuse vastu hääletas 47 ja poolt 36 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. 

 

 

 

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 12. rotatsiooni koosseisus“ (408 OE), mis näeb ette kasutada Eesti kaitseväge kuni 15 kaitseväelasega vajaduse korral alates otsuse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2009 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 12. rotatsiooni (NRF-12) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) teise lugemise.                       

Riigikogu lõpetas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (414 OE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette pikendada alates 21. veebruarist 2009 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni viis kaitseväelast, kasutamise tähtaega ÜRO poolt juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2010.

Infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Vilja Savisaare esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste tulubaasi ja Ester Tuiksoo esitatud küsimusele hariduse rahastamise kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele tuuleenergia arenguprobleemide ja Toomas Vareki esitatud küsimusele ettevõtluse toetamise kohta.

 

 

Siseminister Jüri Pihl esitas täna Riigikogule aruande turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 elluviimisest 2008. aastal. Siseminister tõdes oma ettekandes, et politsei on 2008. aastal olnud inimese jaoks rohkem nähtaval ning operatiivsemalt reageerinud. „Politseipatrullide ööpäevase väljapaneku võimekus on stabiilselt 85 patrulli, mis võimaldas politseil olla nähtaval,“ ütles Pihl. Minister väitis, et avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on elanikkonna hirm tänavakuritegude suhtes langenud 13 %-ni elanikkonnast, mis näitab inimeste turvatunde kasvu. Võrreldes 2007. aastaga avastati üle 3000 kuriteo rohkem. Pihl märkis, et turvalisuse suurenemisele on positiivset mõju avaldanud ennetustöö ning hea koostöö politsei ja kohalike omavalitsuste ning teiste partneritega nagu nt naabrivalve. „Lastega seotud seadusrikkumiste ennetamine ja menetlemine, ning nende elu ja tervise kaitse on politsei tegevuses olnud aastaid esikohal,“ lisas Pihl. Ta tõi näiteks koostöö sotsiaal- ja lastekaitseametnikega, aga ka haridus- ja teadusministeeriumiga.

Kõneldes liiklusohutusest märkis siseminister, et siin on turvalisuspoliitika eesmärgiks olnud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemine, varakahjude vähenemine ning liikluskultuuri paranemine. Pihl: „2008. aastal hukkus liikluses 132 inimest, mis on viimase 56 aasta parim tulemus“.

Oma ettekandes rääkis Pihl veel tuleohutuse suurendamisest, varavastase kuritegevuse vähenemisest, riigi ülesandest muude õnnetuste, mis inimese elu ja tervist ohustavad, ärahoidmiseks, aga ka riigi turvalisuse ja julgeoleku tagamisest.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Mart Nutt, Karel Rüütli, Marek Strandberg ja Hanno Pevkur.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (375 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse korrastada riiklike eripensionide maksmise aluseid. Eelnõu kohaselt kaotab riiklikku eripensioni saav isik õiguse eripensionile juhul, kui ta mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, mis toob kaasa kuni viieaastase vabadusekaotuse. Eelnõu puudutab politseiteenistuse, kaitseväeteenistuse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse ja Riigikontrolli seaduse alusel ametipensioni saavaid isikuid. Riigi- või aususevastase süüteo eest kaotab õiguse parlamendiliikme vanaduspensionile ka parlamendiliige. Vabariigi President kaotab õiguse ametipensionile juhul, kui tema ametivolitused lõppevad kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Presidendi abikaasa kaotab süüdimõistmise korral oma ametihüved – saada oma käsutusse sekretär, kasutada ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid, saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 % presidendi ametipalgast ning saada hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.

Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikogu pressitalitus