Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Toomas Vareki, Lauri Laasi, Inara Luigase, Valeri Korbi, Helle Kalda, Vilja Savisaare, Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Tiit Kuusmiku, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni, Ain Seppiku ja Mailis Repsi 4. detsembril 2008 esitatud arupärimisele Euroopa Liidu tõukefondide kohta (nr 103).

 

Peaminister ütles, et riigisiseselt teostatakse väljamakseid jätkuvalt tavapärasel viisil, siseriiklikult makseid peatatud ei ole. Ettemaksu on Euroopa Komisjonilt laekunud 3 miljardit krooni, peatselt on laekumas täiendav ettemakse suurusjärgus 2 miljardit krooni. Samas on perioodil 2007–2013 makstud toetuste saajatele siseriiklikest vahenditest 633 miljonit krooni.

 

Ansipi sõnul on Eestis on üle 350 ametniku, kes tegelevad alaliselt, kas täiskoormuse või osalise koormusega, struktuurivahendite rakendamisega. Nendele lisaks kaasatakse aeg-ajalt, näiteks konkreetse toetusmeetme väljatöötamisel, ka ametnikke, kes alaliselt struktuurivahendite rakendamisega hõivatud ei ole. Struktuurivahendite absoluutmaht rakendamise aasta kohta on perioodil 2007–2013, võrreldes perioodiga 2004–2006, kahekordistunud. Rakendatavate meetmete arv on samuti kahekordistunud. Aastatel 2007–2009 rakendatakse ja lõpetatakse perioodi 2004–2006 projekte, samas valmistatakse ette ning avatakse paralleelselt ka väga arvukalt uusi meetmeid ja tegevusi. Seega on administratiivne koormus Eesti riigiasutuste jaoks nendel aastatel keskmisest suurem.

 

Lisaks siseriiklikele kontrolliorganitele kontrollivad struktuurivahendite kasutamist ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Kontrollikoda ning kui nemad ei ole siseriiklike kontrollide tõhususes veendunud, võib see tähendada rahalisi kaotusi just riigi ning mitte tingimata toetuse saajate jaoks. 

 

Peaminister selgitas, et esimese perioodi 2004–2006 vahendite kasutamine näitab, et me oleme siiski, vaatamata väga korrektselt eeskirjades sõrmega järge ajamisele saanud vahendite kasutamisega ja vahendite eesmärgipärase kasutamisega hakkama. „Ma usun, et me saame ka praeguse perioodi 2007–2013 vahendite kasutamisega hästi hakkama. Loomulikult, mind ei rahulda praegune tempo ja ma võin kinnitada, et minu kolleegide, teiste riikide peaministrite suhtumine on täpselt samasugune: mitte kedagi ei rahulda praegune Euroopa Liidu vahendite kasutamise tempo,“ nentis Ansip. Peaministri sõnul asi iseenesest paraneb iga päevaga ja kõik vahendid peaksid saama kasutatud 31. detsembriks 2015.

 

Peaminister vastas veel kaheksale arupärimisele. Need on järgmised:

 

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Ain Seppiku ja Vilja Savisaare 2. detsembril 2008 esitatud arupärimine munitsipaalkooli andmisest sihtasutuse omandisse (nr 102):

 

Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Toivo Tootseni ja Toomas Vareki 9. detsembril 2008 esitatud arupärimine Eesti Energia kohta (nr 107);

Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Evelyn Sepa, Helle Kalda, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Aivar Riisalu, Vilja Savisaare, Kalle Laaneti, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Nelli Privalova, Enn Eesmaa ja Inara Luigase poolt 10. detsembril 2008 esitatud arupärimine ministeeriumide palgatõusude kohta (nr 109);

Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Evelyn Sepa, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Arvo Sarapuu, Aadu Musta, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Rein Ratase, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Marika Tuusi ja Heimar Lengi 10. detsembri 2008 esitatud arupärimine maksude laekumise kohta (nr 110)

Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Heimar Lengi, Vilja Savisaare, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase, Arvo Sarapuu, Aadu Musta, Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee ja Valeri Korbi 11. detsembril 2008 esitatud arupärimine riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohta (nr 111);

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Ain Seppiku, Helle Kalda, Mailis Repsi, Toivo Tootseni, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Aadu Musta ja Tiit Kuusmiku 15. detsembril 2008 esitatud arupärimine maksuameti tegevuse kohta (nr 112);

Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Vladimir Velmani, Vilja Savisaare, Toomas Vareki, Nelli Privalova ja Heimar Lengi 16. detsembril 2008 esitatud arupärimine KAPO tegevuse kohta Tallinna Linnavalitsuses (nr 113);

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Ain Seppiku, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Heimar Lengi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Marika Tuusi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Tiit Kuusmiku, Toomas Vareki, Helle Kalda ja Vladimir Velmani 17. detsembril 2008 esitatud arupärimine regionaalministri avalduse kohta (nr 115).

 

Istung lõppes kell 18.56.

 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse Eestis luua tingimused EL uue kemikaalipoliitika rakendamiseks. Selle tulemusena suureneb kemikaaliohutus, vähenevad riskid inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Ka suureneb üldine ohutustase piirkondades, kus transporditakse ja käideldakse ammooniumnitraati, eeskätt sadamates ja raudteel. Eelnõu kohustab senisest enam tähelepanu pöörama suurõnnetuste ennetamisele juba planeerimis- ning ehitustegevuste raames. Samuti paraneb seaduse mõjul avalikkuse teavitamine suurõnnetuse ohust ja inimestele antakse võimalus osaleda oma keskkonna ohutuse kujundamises. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud veeseaduse § 26² muutmise seaduse eelnõu (405 SE) esimene lugemine. Eelnõu reguleerib täpsemalt loomasõnniku käitlemise korraldust. Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel teise isiku töötlemis- või hoidmiskohta, peab loomapidamishoone kasutamisel olema tagatud vähemalt ühe kuu mahutavusega lekkekindel hoidla. Uus versioon ei kohusta loomapidajat omama lisahoidlat, kui tal on tema teise loomapidamishoone juures mõlema hoone sõnniku jaoks piisava mahuga hoidla või ta töötleb (näit kompostib) sõnnikut eemalasuvate hoidlate juures. Seadus lahendab ka olukorra, kus loomapidamishoonet omav isik hoiab või töötleb sõnnikut temale kuuluvas, kuid teise hoone juures või mujal asuvas, piisava mahuga hoidlas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Riigikogu võttis vastu seaduse tööturuameti ühendamiseks töötukassaga

 

 

56 poolthäälega (28 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (399 SE), mis näeb ette tööturuameti ühendamise töötukassaga. Ühendasutuse nimeks jääb Eesti Töötukassa. Seaduse eesmärk on parandada tööturuteenuste kvaliteeti ja tagada olukord, kus nii aktiivseid kui ka passiivseid tööturumeetmeid osutatakse ühes asutuses. Seadus ei muuda tööturuteenuste osutamise ega tööturutoetuste ja töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste maksmise põhimõtteid. Seadus lähtub riigi ja sotsiaalpartnerite vahel töölepingu seaduse eelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil 2008 sõlmitud kokkuleppest, millega otsustati tööturuinstitutsioonid ümber korraldada.

 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus (376 SE), mis täpsustab tulenevalt Euroopa Komisjoni vastavale direktiivile neid varaobjekte, kuhu investeerimisfondide vahendeid võidakse paigutada. Samuti muudetakse ja täiendatakse investeerimisfondide kohta avalikustatava teabe ja reklaami korda. Tehnilise muudatusena täpsustati fondivalitsejate omakapitali arvutamise metoodikat. Väärtpaberituru seaduses täpsustati investeerimisühingute omavahendite ja kapitalinõuete režiimi ning reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud äriühingute ülevõtmispakkumiste korda. Äriseadustikku ning Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muudatused võimaldavad börsiettevõtetel paindlikumatel tingimustel korraldada uusi või täiendavaid aktsiaemissioone.

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (390 SE), mis tõhustab riiklikku järelevalvet mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevate isikute üle. Järelevalveasutuste kontrollitavad valdkonnad eristatakse selgemalt. Tõendavate dokumentide väljastamine mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevatele isikutele muudab toodete mahepõllumajandusele viitava märgistamise õiguspärasuse kontrollimise lihtsamaks. See tõstaks mahetoodete usaldusväärsust tarbijate seas ning nõudlust nende järele.

 

71 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seadus (358 SE), mis täiendab seadust sätetega tagamaks biosfääri kaitsealade jaoks vajalik õigusruum. Seaduse kohaselt on biosfääri programmiala UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks. Programmi rakendamise eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku arengut kohalikes omavalitsustes, läbi töötada tehnoloogiaid ja lähenemisi 21. sajandi uutes energeetilis-majanduslikes oludes.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seadus (371 SE), millega Eesti kiidab ametlikult heaks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni muudatused. Konventsiooni ja põhikirja muudatused on ITU enda tööd korraldavad dokumendid ja liikmesriikidele lisakohustusi nende muudatustega ei kaasne. Muudatuste eesmärk on ajakohastada ja tõhustada ITU tööprotsessi.

 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (271 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab juriidiliste isikute juhtorganite ning nende liikmete pädevust ning seeläbi ka vastutust, juriidilise isiku organi otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat.

 

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE), mille eesmärk on muuta Eesti riigi valmisolek finantskriisidega võitlemiseks senisest tõhusamaks. Seaduse vastuvõtmisega suureneb hoiustajate ja muude võlausaldajate, krediidiasutuste endi ja kogu Eesti finantssüsteemi kindlus, et riik on valmis vajaduse korral tõhusalt sekkuma tagamaks finantsstabiilsust. Lisaks sätestab eelnõu, et stabiliseerimisreservi vahendeid võidakse kasutada ka finantskriiside ennetamiseks või lahendamiseks. Eesti Keskerakonna Fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 22 poolt, 34 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 12. rotatsiooni koosseisus“ eelnõu (408 OE), mis lubab 15 Eesti kaitseväelasel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil osaleda NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud sõjaliste operatsioonide täitmisel kuni käesoleva aasta 31. detsembrini.

Valitsus algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), mis täpsustab ehitustegevust reguleerivate kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide (kirjalik nõusolek, ehitusluba ja kasutusluba) andmeid ja väljastamiskorda, sätestades mitmeid ehitise ehitamise ja kasutamisega seonduvaid nõudeid ja tingimusi.

 

Infotunnis vastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajanduspoliitika ja Toomas Trapido esitatud küsimusele infobrošüüri „Tark Valik“ kohta. Rahvastikuminister Urve Palo vastas Mai Treiali esitatud küsimusele rahvastiku- ja perepoliitika kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele valitsuse nn Estonia komisjoni lõppraporti kohta.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadus (388 SE). Seadusega luuakse Eestis tingimused Euroopa Liidu uue kemikaalipoliitika rakendamiseks. Selle tulemusena suureneb kemikaaliohutus, vähenevad riskid inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Ka suureneb üldine ohutustase piirkondades, kus transporditakse ja käideldakse ammooniumnitraati, eeskätt sadamates ja raudteel. Seadus kohustab senisest enam tähelepanu pöörama suurõnnetuste ennetamisele juba planeerimis- ning ehitustegevuste raames. Samuti paraneb seaduse mõjul avalikkuse teavitamine suurõnnetuse ohust ja inimestele antakse võimalus osaleda oma keskkonna ohutuse kujundamises. Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2009. aasta 1. juunil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (271 SE). Seaduse peamine eesmärk on 2006. aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatuste eeskujul teha muudatused korteriühistuseaduses, mittetulundusühingute seaduses sihtasutuste seaduses ja tulundusühistuseaduses. Seaduses täpsustatakse juriidiliste isikute juhtorganite ning nende liikmete pädevust ning seeläbi ka vastutust, juriidilise isiku organi otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Kergendatud on sihtasutuste ja mittetulundusühingute ühinemise ja jagunemisega seonduvaid reegleid, mis peaks neid protsesse lihtsustama ja kiirendama. Seadusega kaotatakse praktikas tarbetud formaalsusnõuded, näiteks juhatuse liikme allkirjanäidise esitamise kohustus ja liikmetele kehtestatud piirangud esindajate nimetamiseks üldkoosolekule. Samas reguleeritakse senisest detailsemalt mõningaid juriidiliste isikutega seotud küsimusi (näiteks mittetulundusühingute üldkoosolekuga seonduvat), et tagada kõikide osapoolte kaitse ja ennetada vaidluste tekkimist. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil, seaduse § 4 punkt 29 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

Riigikogu pressitalitus