Esmaspäev, 19. jaanuar 

Rahandusminister vastas arupärimisele kütuseturu kohta 

Rahandusminister Ivari Padar vastas Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Villu Reiljani, Tarmo Männi, Karel Rüütli ja Jaanus Marrandi 8. detsembril 2008 esitatud arupärimisele maksu- ja tolliameti tööst seoses kütuseaktsiisiga (nr 104). 

Padar ütles, et valitsuse korraldusega moodustatud maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon tegi möödunud aasta lõpus kütuseturul toimuva pettuseskeemi tõkestamiseks vastavad ettepanekud. 

Nimetatud ettepanekuid arvestades on plaanis välja töötada vajalikud seadusandlike aktide muudatused 2009. aasta esimeses pooles. „Mis puudutab küsimust kütuseaktsiisipoliitika kohta, siis energiatoodete kohustuslikud aktsiisi alammäärad on kehtestatud energia maksustamise direktiiviga. Eesti otsustas need bensiini ja diiselkütuse osas saavutada aastaks 2008, see on varem, kui ülemineku kord ette nägi. Lätis olid mootorkütuse aktsiisimäärad kuni 2009. aastani Eesti omadest madalamad. Alates käesolevast aastast tõstis Läti diiselkütuse aktsiisi samale tasemele Eestiga ning bensiiniaktsiisi isegi meist kõrgemale. Seega on täielikult ära langenud motivatsioon selliseks maksupettuseks, kus teises liikmesriigis juba tarbimisse lubatud kütust tuuakse aktsiisiseaduse nõudeid eirates Eestisse, jättes maksud tasumata,“ selgitas rahandusminister.           

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Toomas Trapido, Mart Jüssi, Aleksei Lotmani, Maret Merisaare ja Marek Strandbergi 8. detsembril 2008 esitatud arupärimisele kohalike elanike kaasamisest teede arendamisega seotud aruteludesse (nr 105) ja Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku ja Eldar Efendijevi 13. jaanuaril esitatud arupärimisele Narva elektrijaamade olukorra kohta (nr 118).           

Vabas mikrofonis võttis sõna Jaan Kundla. 

Säästva arengu seaduse täiendamise eelnõu saadeti kolmandale lugemisele  

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (358 SE) eesmärk on täiendada säästva arengu seadust sätetega, mis tagavad biosfääri kaitsealade jaoks vajaliku õigusruumi. Eelnõu kohaselt on biosfääri programmiala UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks. Programmi rakendamise eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku arengut kohalikes omavalitsustes, läbi töötada tehnoloogiaid ja lähenemisi 21. sajandi uutes energeetilis-majanduslikes oludes. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikme palka makstakse Eesti riigieelarvest. Teise lugemise käigus lisati eelnõusse säte, mille kohaselt ei saa Euroopa Parlamenti valitud saadik parlamendi liikme vanaduspensioni. Seaduse muutmine tuleneb 28. septembril 2005 vastuvõetud Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusest, mille kohaselt makstakse Euroopa Parlamendi liikmele palka alates järgmisest koosseisust Euroopa Liidu eelarvest. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Riigikogu ei võtnud vastu ( 28 poolt, 29 vastu, 2 erapooletut) Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks“ eelnõu (381 OE).  

Riigikogu ratifitseeris konventsiooni välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vältimiseks 

Riigikogu võttis 73 poolthäälega vastu valitsuse algatatud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikute altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse (361 SE). Konventsiooni eesmärk on võitlus välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmisega rahvusvaheliste äritehingute sõlmimisel (nn aktiivne korruptsioon) ning ausa konkurentsi ja rahvusvahelise majanduse arengu soodustamine. Konventsiooni kohaselt kriminaliseeritakse nende isikute käitumine, kes annavad välisriigi ametiisikule altkäemaksu, et saada soodustusi rahvusvahelises äritegevuses. Samuti lasub konventsiooniosalisel kohustus võtta täiendavad meetmed altkäemaksukuritegude tõkestamiseks, eelkõige läbipaistva raamatupidamise ning riikidevahelise koostöö korraldamise kaudu. 

Riigikogu lõpetasvalitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) teise lugemise. Eelnõu tõhustab riiklikku järelevalvet mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevate isikute üle. Järelevalveasutuste kontrollitavad valdkonnad eristatakse selgemalt. Tõendavate dokumentide väljastamine mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevatele isikutele muudab toodete mahepõllumajandusele viitava märgistamise õiguspärasuse kontrollimise lihtsamaks. See tõstaks mahetoodete usaldusväärsust tarbijate seas ning nõudlust nende järele.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (400 SE) sätestatakse avaliku võimu õigus sõlmida kinnisasja omanikuga kinnisasja võõrandamistehinguid kinnisasja omandamiseks. Eelnõuga tagatakse kinnisasjade omanike võrdne kohtlemine ning ühtlasi võib eelnõus sätestatud tulumaksu tasumise kohustusest vabanemine motiveerida kinnisasja omanikke sõlmima riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppeid, mistõttu kaob vajadus nö formaalselt läbiviidavate sundvõõrandamismenetluste järele.           

Valitsuse algatatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (403 SE). Konventsiooni eesmärk on tugevdada konventsiooniosaliste jõupingutusi, et nii riigisiseste meetmetega kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu ennetada terrorismi ja selle negatiivset mõju inimõigustele.           

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõu (378 SE) eesmärk on uuendada konsulaarametniku koolituse ülesehitust ja sisu, viia vajadustega kooskõlla aukonsuli volitusi ja tegevust käsitlevad sätted, muuta ja täiendada konsulaarametniku ja aukonsuli konsulaartoiminguid ning lisada viisade andmise võimalus esinduslepingute kohaselt.           

Infotunnis vastas regionaalminister Siim Valmar Kiisler Mai Treiali ja Arvo Sarapuu esitatud küsimustele regionaalpoliitika kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Enn Eesmaa esitatud küsimusele välisriikides majandustegevuse koordineerimise kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Maret Merisaare esitatud küsimusele kultuuriministeeriumi halduskorralduse kohta. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon algatasid umbusaldusavalduse sotsiaalminister Maret Maripuule. Vilja Savisaar ütles 40 allkirjaga dokumenti üle andes, et viimaste kuude jooksul on sotsiaalvaldkonnas tulnud ilmsiks olulisi puudujääke, mistõttu leidsid umbusalduse algatajad, et sotsiaalminister Maret Maripuu ei sobi oma ametisse. 

Maripuu ütles selgituseks oma sõnavõtus: „Mitte keegi pole vähimalgi määral vaidlustanud minu juhitud ministeeriumi teostatava poliitika sisulisi eesmärke, milleks on esiteks, soov ja vajadus kasutada otstarbekalt ja maksimaalse efektiivsusega maksumaksja raha riigi sotsiaalsete tagatiste toimimisel. Teiseks, sellest tulenev pakiline vajadus muuta Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vastavaks tänasele vajadusele ja korraldada see e-riigi võimaluste abil ümber nii, et iga inimene saaks abi ja toetust lähtuvalt tema konkreetsetest vajadustest.“ Maripuu vabandas veel kord kõikide eestimaalaste ees, kes ministeeriumi vähese tehnilise suutlikkuse tõttu on pidanud pikisilmi oma toetust ootama ja on seeläbi pidanud kannatama. „Olen kindel, et Riigikogu kaalub ausalt nii minu juhitud sotsiaalministeeriumi poliitika sisulisi eesmärke kui ka nende poole pürgimisel tehtud tehnilisi möödalaskmisi ning langetab täna otsuse vastavalt sellele,“ ütles Maripuu.  

Hääletustulemus: 35 poolt, 51 vastu. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust. 

Seejärel esines poliitilise avaldusega sotsiaalminister Maret Maripuu, kes teatas oma tagasiastumisest 23. veebruaril pärast üleskerkinud probleemide lahendamist. 

Riigikogu võttis 91 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmise seaduse (363 SE). Seadus tunnistab kehtetuks sätte, mille kohaselt Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikme palka makstakse Eesti riigieelarvest. Vastavalt seadusele ei saa Euroopa Parlamenti valitud saadik parlamendi liikme vanaduspensioni. Seaduse muutmine tuleneb 28. septembril 2005 vastuvõetud Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusest, mille kohaselt makstakse Euroopa Parlamendi liikmele palka alates järgmisest koosseisust Euroopa Liidu eelarvest.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE) teise lugemise. Eelnõu reguleerib sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva tööturuameti ja avalik - õigusliku asutuse, Eesti Töötukassa funktsioonide liitmist. Tööturuameti tegevus lõpetatakse.  

Riigikogu pressitalitus