Esmaspäev, 12. jaanuar 

Sotsiaalminister vastas arupärimisele töövõimetuspensionide kohta 

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Inara Luigase, Aadu Musta, Vladimir Velmani ja Valeri Korbi 20. novembril 2008 esitatud arupärimisele töövõimetuspensionide väljamaksmise kohta (nr 101). Arupärijad soovisid teada, miks sotsiaalministeerium ei suutnud õigeaegselt käivitada töövõimetuspenisonide väljamaksmisega seotud andmete sisestamise süsteemi ja välja anda vastavat määrust. 

Maripuu selgitas, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus jõustus 1. jaanuaril 2008. aastal. Seaduse muudatuse tulemusena tõusid 2008. aastal tööealiste puuetega inimeste igakuised sotsiaaltoetused 30%. „Probleem on selles, et tahtsime minna individuaalsele lähenemisele, mis pidi jõustuma 1. oktoobril. Kuid kahjuks infotehnoloogiliste süsteemide mitte õigeaegse valmimise tõttu on siin tekkinud viivitus,“ ütles Maripuu. 

„Seoses üleminekuga uuele puude määramise korrale juhtus, et 1885 inimese puhul hilines töövõimetuspensionide väljamaksmine,“ tunnistas sotsiaalminister. Ta rõhutas, et neil juhtudel on tänaseks päevaks pension välja makstud. Viivitused olid üle pooltel juhtudel kuni 5 päeva ja 155 juhul 1800-st kuni 45 päeva. Maripuu möönis veel, et probleem on täna veel puudega inimeste sotsiaaltoetuste korrektsel väljamaksmisel. Toetuse suurused jäävad vahemikku 260 kuni 840 krooni. Minister selgitas, et puudetoetus on töövõimetuspensionile lisaks makstav summa, mille eesmärgiks on eeskätt katta osaliselt need täiendavad kulutused, mis on puudest tingitud – näiteks spetsiaalne transport. „Hetkel oleme miinimumsummas toetused välja maksnud raske ja sügava puudega inimestele miinimummääras. Toetusi pole tähtaegselt makstud 2400-le keskmise puudega inimesele, kelle hulgas on ka need, kes on taotused esitanud esmakordselt. Esimesed õiges suuruses lisakulutuste väljamaksed on võimalik teha veebruarikuus. Märtsi jooksul tehakse tasaarvestused,“ ütles Maripuu. 

Sotsiaalminister tunnistas, et mitmedki töö korralduslikud vead ilmnesid just nimelt selle kaasuse puhul. „Alles puudetoetuste väljamaksmise ebakorrektsuse selgumine tingis siseauditi, millest järeldub kurb tõsiasi, et ministeeriumide osakondade vahelise kehva töökorraldusega ei suudetud ette näha IT-lahenduste mittetähtaegset valmimist. Kui probleem lõpuks ilmnes, pöörati koheselt kogu tähelepanu püsiva töövõimekuse tuvastamise protsessile, kuna töövõimetuspension võib olla puudega inimese peamine sissetulek,“ nentis Maripuu. 

Sotsiaalminister vastas ka Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Kalle Laaneti, Evelyn Sepa, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi ja Marika Tuusi 10. detsembril 2008 esitatud arupärimisele töötukassa ja tööturuameti ühendamise kohta (nr 108).             

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Toomas Trapido, Maret Merisaare ja Marek Strandbergi 8. detsembril 2008 esitatud arupärimisele keskkonnamõju hindamisel tehtud märkuste arvestamise kohta (nr 106) ja Riigikogu liikmete Aleksei Lotmani, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Maret Merisaare ja Valdur Lahtvee 17. detsembril 2008 esitatud arupärimisele looduskaitse arengukava valmimise pidurdamise kohta (nr 116).  

Riigikogu ei arutanud Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi ja Eldar Efendijevi 12. novembril 2008 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile esitatud arupärimist Narva elektrijaamade olukorra kohta (nr 100), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.  

Jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud jäätmeseaduse § 29 täiendamise seaduse eelnõu (383 SE), millega sooviti anda keskkonnaministrile õigus kehtestada tootjale vastutus ühekordsete trükiste taaskasutuselevõtu eest. Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 62 ja vastu 5 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu muutis rahva ja eluruumide loenduse seadust 

Riigikogu võttis 55 poolthäälega (25 vastuhäält) vastu valitsuse algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse muutmise seaduse (354 SE), mis muudab rahva ja eluruumide loenduse seaduse sätteid loenduse ja järelküsitluse aja ning loendusmomendi määramise kohta. Loenduse aja ja momendi määrab valitsus rahandusministri ettepanekul, kusjuures loenduse, välja arvatud elektroonilise loenduse aeg ei tohi kattuda aktiivse valimiste korraldamise ajaga. Seaduse muudatusega tagatakse senisest suurem paindlikkus loenduse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab neid varaobjekte, kuhu investeerimisfondide vahendeid võidakse paigutada. Samuti muudetakse ja täiendatakse investeerimisfondide kohta avalikustatava teabe ja reklaami korda. Mõnevõrra tehnilisema muudatusena täpsustakse fondivalitsejate omakapitali arvutamise metoodikat. Eelnõu tuleneb vajadusest viia seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu vastava direktiiviga.             

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE) esimese lugemise. Tegevjuhtkonna deklaratsiooni puudutavate sätete kehtetuks tunnistamise tulemusel väheneb raamatupidamiskohustuslaste halduskoormus. Ühingujuhtimise aruande koostamise kohustuste rakendamise tulemusel suureneb nende äriühingute halduskoormus, kelle hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberturule. Ühingujuhtimissüsteemide avalikustamine ühingujuhtimise aruandes tugevdab äriühingute usaldusväärsust andes investoritele, finantseerimisasutustele ja avalikkusele võimaluse saada vajalikku informatsiooni ettevõtte juhtimissüsteemide kohta, mis on oluline investeeringute ja finantseerimisotsuste langetamiseks. Samuti aitab ühingujuhtimise süsteemide avalikustamine tõhustada äriühingute sisekontrolli tööd. Usaldusväärne ühingujuhtimissüsteemide rakendamine soodustab tõhusat ressursijaotust, mõjub positiivselt majanduskasvule ning soodustab majandusstabiilsust, kuna usaldusväärne juhtimissüsteem vähendab majanduskeskkonna ebastabiilsuse riske. 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Vilja Savisaare esitatud küsimusele valitsuse töö kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele riigieelarve kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele riigikaitse kohta. 

Riigikogu pressitalitus