Esmaspäev, 15. detsember 

Riigikogu alanud töönädalal arutatakse 25 päevakorrapunkti. 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra. 

Muuhulgas annab teisipäevaselistungil peaminister Andrus Ansip ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas.  

Kolmapäevasel istungil on kolmandal lugemisel 5 eelnõu: tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (281 SE), töölepingu seaduse eelnõu (299 SE), sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (370 SE), elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE) ning lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE). Teisel lugemisel on otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“ eelnõu (394 OE). 

Neljapäevasel istungil on kolmandale lugemisele kavandatud 4 eelnõu: ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE), Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE), kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE) ning Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mark Soosaar ja Aivar Riisalu. 

Riigikogu käsitles valitsuse poliitikat teadus- ja arendustegevuses 

Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule ülevaate olukorrast teadus- ja arendustegevuses ning valitsuse poliitikast nimetatud valdkonnast. Oma ettekandes hindas Ansip valitsuse poliitika teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tulemuslikuks. „2007. aastal suurenesid investeeringud teadus- ja arendustegevusse avalikus ja erasektoris kokku 15 protsenti. 2008. aastal on oodata teadus- ja arendustegevuse kulutuste märkimisväärset kasvu, kuna valitsus on teinud mitmeid suuri investeeringuid ning avanud mahukad toetusmeetmed nii teadlastele kui ettevõtjatele,“ märkis Ansip. Rääkides, et 2009. aastal on võimalik jõuda võrdlemisi lähedale 1,5 protsendilisele kulutuste tasemele SKPst uskus peaminister, et 3 protsendi eesmärgi saavutamine aastaks 2014 on reaalne.

Ansip pidas konkurentsivõime tõstmiseks esmatähtsaks raha suunata sellistesse valdkondadesse nagu ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine, tehnoloogia- ja tootearendus, haridus, keskkonna infrastruktuur, strateegilised transpordiobjektid, energiasääst ja tervishoid, aga loomulikult ka teadus- ja arendustegevus. „Järgnevatel aastatel pean teaduses ja innovatsioonis eriti tähtsaks rahvusvahelise ambitsiooni kasvatamist ning teaduse ja ettevõtluse kokkuviimist,“ rõhutas peaminister. Teaduses on kvaliteedi eelduseks infrastruktuur ja kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, mis Ansipi sõnul on tinginud ka mahukad rahastamisotsused. Peaminister tõi näitena haridus- ja teadusministeeriumi käivitatud tudengite ja õppejõudude mobiilsusprogrammi „DoRa“ ning teadlaste mobiilsusprogrammi „Mobilitas“. Ansip pidas oluliseks, et 2009. aastal jõuab Riigikogu ette energiamajanduse arengukava, mis näeb ette tuumajaama rajamise ettevalmistusega alustamise. „Kui võtame eesmärgiks tuumajaama ehitamise 2023. aastaks peame võimalikult kiiresti alustama spetsialistide väljaõpetamist, kes osalevad tuumajaama ehitamises ja aitavad seda hiljem töös hoida,“ sõnas peaminister.

Peaminister on veendunud, et valitsuse käesoleva ja järgmise aasta otsused teadus- ja arendustegevuses avaldavad märkimisväärset positiivset mõju Eesti konkurentsivõimele ning aitavad kaasa tootlikkuse kasvule, ekspordi suurendamisele ja töötajate oskuste arendamisele.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Marek Strandberg, Peeter Tulviste, Aadu Must ja Hannes Astok. 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada õiguslik alus relvastatud pardasaatjate määramiseks õhusõidukisse, et tagada õhusõiduki pardal turvalisus. Ühtlasi reguleeritakse protseduur, millega sätestatakse relvastatud pardasaatjast teavitamise kohustus. Lennundusseadusesse lisatakse uus peatükk, mis sätestab lennuohutuse järelevalve infosüsteemi loomise. Nimetatud infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid eesmärgiga tagada Lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse ühendada eelpool nimetatud keskkonnaasutused. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu II lugemine katkestada, mida täiskogu ei toetanud. Katkestamisettepaneku vastu hääletas 46 ja poolt 7 Riigikogu liiget. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (375 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse korrastada riiklike eripensionide maksmise aluseid. Ühtlustatakse põhimõtet, et õiguse riiklikule eripensionile kaotab isik, kes on ametikohalt, millel töötamine andis talle õiguse eripensionile, vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Samuti sätestatakse, et riikliku eripensioni saaja, kes mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, kaotab eripensioni. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Esimesel lugemisel olnud Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud otsuse "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks" eelnõu (374 OE) jäi lõpphääletusel vastu võtmata. Otsuse vastu hääletas 42 ja poolt 7 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja otsuse: 

54 poolthäälega (27 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud töölepingu seadus (299 SE). See reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus kehtestab uut töölepingut reguleeriva normistiku: töölepingu sõlmimise, muutmise, lõpetamise, poolte õigused ja kohustused. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse põhimõtted. Lisaks töölepingu normistikule koondab seadus endas individuaalset töösuhet reguleeriva ja kehtivas õiguses eriseadustes paikneva töö- ja puhkeaja, puhkuse, palga ning varalise vastutuse regulatsiooni. Seaduse üldise jõustumise ajaks on kavandatud 1. juuli 2009, erandina üldise jõustumise ajast jõustuvad 1. jaanuaril 2010 aga paragrahvid, millega peamiselt kaasneb rahaline koormus riigieelarvele.  

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (281 SE), mis tagab Eesti poolt patenditaotlusega kaitsealaste leiutiste salajasuse vastastikuse kaitse lepinguga võetavate rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Samuti loob patenditud leiutiste riiklikel mitteärilistel eesmärkidel kasutamise raamregulatsiooni. Seadus muudab tööstusomandi valdkonda puudutavad sätted eesmärgipärasemaks. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (370 SE), mis lahendab psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavad küsimused. Seadus muudab erihoolekandeteenuste osutamist puudutava regulatsiooni teenust saavatele inimestele ja teenuse osutajatele arusaadavamaks.           

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seadus (311 SE), mis annab võimaluse toetada liitumistasude maksmisel neid üksikisikuid, kelle rahvastikuregistrijärgses alalises elukohas, mis asub hajaasustusega piirkonnas, puudub elektrivarustus. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus (316 SE), mis kehtestab õigusliku aluse relvastatud pardasaatjate määramiseks õhusõidukisse, et tagada õhusõiduki pardal turvalisus. Ühtlasi reguleeritakse relvastatud pardasaatjast teavitamise kohustuse protseduur. Lennundusseadusesse lisatakse uus peatükk, mis sätestab lennuohutuse järelevalve infosüsteemi loomise. Nimetatud infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid eesmärgiga tagada lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on lennuamet.           

59 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seadus (379 SE). Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) Bukaresti tippkohtumisel 3. ja 4. aprillil 2008 lepiti põhimõtteliselt kokku Albaania ja Horvaatia ühinemises NATOga. Selleks, et NATO peasekretär saaks esitada neile riikidele ametliku ühinemiskutse, peavad praegused NATO liikmesriigid heaks kiitma Albaania ja Horvaatia ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid. Tegemist on NATO kuuenda laienemisega. NATOl on praegu 26 liikmesriiki.             

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seadus (362 SE), millega Eesti tunnustab uurimiskomisjoni pädevust. See annab Eestile õiguse relvakonfliktis pöörduda uurimiskomisjoni poole ja paluda läbi viia uurimine.

45 poolthäälega (30 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“ (394 OE). See näeb ette pikendada Iraagi Vabariigi palve esitamise ja vägede staatust käsitleva lepingu sõlmimise või lepinguga ühinemise või ÜRO julgeolekunõukogu vastavasisulise resolutsiooni vastuvõtmise korral Riigikogu 2003. aasta 7. mai otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega kuni 37 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede juhitaval rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil mitmerahvuseliste relvajõudude koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2009.           

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:  

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE); 

Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE);           

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE);           

Valitsuse algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE). Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust; 21 poolt, 38 vastu;           

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE).           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE);           

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE);           

Valitsuse algatatud Rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikute altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (361 SE). 

Infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Marek Strandbergi esitatud küsimusele teadus- ja arendustegevuse ja Mai Treiali esitatud küsimusele kutsehariduse kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele looduskaitsereformi ning Maret Merisaare esitatud küsimusele rannikualade majandamise ja kaitse kohta. 

Istung lõppes kell 18.14. 

Riigikogu võttis IV istungjärgu viimasel istungil vastu keskkonnaasutuste ühendamise seaduse 

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (367 SE). Seadusega ühendatakse ülalnimetatud keskkonnaasutused üheks riigiametiks. Seadus jõustub 2009. aasta 1. veebruaril, v.a §-d 33 ja 34, mis jõustuvad üldises korras. Seaduse vastu hääletas 10 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (364 SE). Seaduse eesmärk on üleriigilise ühistranspordi tõhusam korraldamine ja riigieelarvest eraldatud vahendite efektiivsem kontroll. Sellega seoses laiendatakse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARKi) poolt teostatavate riiklike ülesannete mahtu, antakse ARKile üle riikliku järelevalve teostamise funktsioon ja kujundatakse ARK riigiasutusest ümber valitsusasutuseks. Ka moodustatakse ARKi juurde struktuuriüksus, mis osaleb ühistranspordialaste õigusaktide ja strateegiate väljatöötamisel ning korraldab koostöös pädevate asutustega igapäevaselt riigisisest ühistransporditeenuse osutamist (teenuse optimeerimine, koordineerimine, hankimine, rahastamine ja järelevalve). Loodav ARK struktuuriüksus hakkab esialgu tegelema eelkõige bussitranspordi küsimustega. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seadus (326 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on viia kohtute seaduses kasutatud kohustusliku eesti keele oskuse taseme nimetus kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (325 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on viia seadustes kasutatud kohustusliku eesti keele oskuse taseme nimetus kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 2001. aastal vastu soovituse, mis sisaldab muuhulgas ettepanekut Euroopa riikidele võtta keelepoliitika kujundamisel, võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel ning keeleoskuse mõõtmisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokument, et tagada võõrkeele oskuse hindamisel põhimõtete ühtsus ja läbipaistvus. Nii loetakse algtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus vastavaks EN raamdokumendi B1 tasemel keeleoskusega, kesktaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus vastavaks B2 tasemel keeleoskusega, kõrgtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus vastavaks C1 tasemel keeleoskusega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.  

Täiskogu istungit täiendati jooksvalt 5. päevakorrapunktiga „Olemise ja jõulude võimalikkusest ilmaruumis ja Riigikogus”. Päevakorrapunkti raames esines pöördumisega Jõuluvana poole Riigikogu esimees Ene Ergma, külalisena sai sõna Jõuluvana. 

Riigikogu pressitalitus