Esmaspäev, 8. detsember 

Peaminister vastas arupärimisele Estonia kaevanduse põlengu kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku ja Valeri Korbi 20. oktoobril esitatud arupärimisele Estonia kaevanduse põlengu kohta (nr 98). Seoses Estonia kaevanduses oktoobris toimunud põlenguga süüdistavad arupärijad nii Eesti Energia kui ka Eesti Põlevkivi juhtkonda juhtimisvigades ja küsivad, mida kavatseb valitsus ette võtta, et olukorda parandada. 

Peaminister selgitas, et valitsus ei näe põhjust sekkuda AS Eesti Põlevkivi juhtimisse. Ansipi sõnul ei ole valitsus arutanud AS Eesti Põlevkivi eraldamist Eesti Energia Aktsiaseltsist ja ta ei pea sellist eraldamist ka vajalikuks, kuna nii Eesti Energia tervikuna kui ka Eesti Põlevkivi on samas väärtusahelas ja nende kooseksisteerimine on igati mõistlik ja ratsionaalne. Peaminister väljendas veendumust, et mäepäästesalk tegutses professionaalsel tasemel ja olulisi etteheiteid mäepäästesalgale olla ei saa. „Küll aga tuleb tunnistada, et eksiti siis, kui arvati, et tulekahju on täiesti likvideeritud ja avati see ala uuesti. Selgus, et see otsus oli ekslik, mis tingis siis uue veelkordse kolde isoleerimise ja veega uputamise,“ möönis Ansip.            

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Toivo Tootseni, Kadri Simsoni, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu, Lauri Laasi, Aadu Musta, Arvo Sarapuu, Inara Luigase, Helle Kalda, Tiit Kuusmiku ja Ain Seppiku 23. oktoobril esitatud arupärimisele regionaalhalduse reformi taandarengu kohta (nr 99). Minister andis selgitusi regionaalhalduse tuleviku kohta.  

Vabas mikrofonis võttis sõna Jaan Kundla. 

Riigikogu käsitles valitsuse Euroopa Liidu poliitikat  

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Peaminister tõi oma ülevaates esile toimivate koduste e-lahenduste viimise Euroopa Liidu tasandile, mis on aidanud muuta paljude EL kaaskodanike elu mugavamaks. Ühepoolselt on avatud ettevõtjaportaal Belgia, Leedu ja Soome kodanikele; hiljuti tutvustati koos Portugaliga EL nõukogus lahendust, mille abil on võimalik luua ettevõte Eesti ja Portugali elanikel teineteise riikides kodukohast lahkumata. „Avatusest ja vabadusest on kõige suuremat tulu saanud Eesti majandus: 60 % Eesti töötleva tööstuse ekspordist toodavad Eestis tegutsevad teiste riikide ettevõtted,“ rõhutas peaminister.

Peaministri sõnul on valitsuse EL poliitika tulem ennekõike õiguskord, mida Euroopas koos partneritega kujundatakse. Ta lisas, et suuremas osas reguleerib see õiguskord valdkondi, millel on sügav puutumus sisepoliitiliste valikutega.

Peaminister: „Lähiaastatel seisab meie ees kaks suurt ülesannet; esiteks majanduse uuele kasvule kaasa aitamine ja Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamine ning teiseks läbimurre rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel ja Euroopa ühtse energiaturu loomine.“ Sellega seoses märkis Ansip, et tuleb laiendada ja süvendada siseturu vabadusi ning sh liikuma edasi ühtse põllumajanduspoliitika reformiga. Samas tuleb jõuliselt seista katsete vastu ehitada barjääre rahvusvahelises kaubanduses. Rääkides kliimapaketist sõnas Ansip, et rahvusvaheline kokkulepe kliimaküsimustes on möödapääsmatu ja vajalik ning Eesti soovib, et Euroopa Liit osaleks neil läbirääkimistel ühtsena. „On põhimõtteline valik, kas Euroopa tahab liikuda keskkonnasõbralikuma majandusmudeli suunas ning kas me tahame seeläbi vähendada oma energiasõltuvust kolmandatest riikidest,“ ütles Ansip.

Riigikogu liikmed esitasid peaministrile hulgaliselt küsimusi. Sõnavõttudega esinesid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindajana Aleksei Lotman ning EestiKeskerakonna fraktsiooni nimel väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa. 

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (349 SE). Seadusmuudatustega tehakse mitmed kärped sotsiaalkulutustes. Edaspidi ei maksta enam hambaravihüvitist üle kõigile 19-aastastele kindlustatud isikutele. Endiselt makstakse 300 krooni aastas hüvitist isikutele kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension ja üle 63 aastasele kindlustatud isikule. Seaduse jõustumisel lõpetatakse 2009. aastast koolitoetuse maksmine, kaob riigi hüvitatav isapuhkus isa keskmise palga alusel. Isal säilib õigus kasutada tasustamata puhkust. Lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemale, kellele makstakse samaaegselt vanemahüvitist ning lapsetoitmisvaheaegade andmine ja nende hüvitamine riigieelarvest juhul, kui lapse kohta makstakse vanemahüvitist.

Lisaks ohvriabi seadusele muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust, notariaadiseadust, notari tasu seadust, puhkuseseadust, ravikindlustuse seadust, ravimiseadust, riigilõivuseadust, riiklike peretoetuste seadust, töö- ja puhkeaja seadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, seaduse §-d 3 ja 4, § 8 punkt 1 ning § 9 punktid 11 ja 12 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 28 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta riigieelarvelistest vahenditest makstava politseiametniku pensioni tasumine üheselt siseministeeriumi pädevusse kuuluvaks, sõltumata sellest, kas tegemist on politseiametnikuga või prokuröriga, kellel on õigus saada politseiametniku pensioni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vastavalt õiguskantsleri ettepanekule viia kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kooskõlla põhiseadusega. KOVV seadusesse planeeritakse mitmeid muudatusi. Olulised muudatused puudutavad volikogu valimist mitme valmisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses nagu Tallinn, kus seadusmuudatuse kohaselt jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest ning ülejäänud mandaadid aga vastavalt valijate arvule linnaosas. Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond. Samuti peab üle 300 000 elanikuga linnas olema volikogu vähemalt 79-liikmeline senise 63 asemel. Muudetakse ka paragrahve, mis sätestavad kandidaatide nimekirja ning valmistulemuste kindlakstegemise nii ühe kui mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mis ei leidnud täiskogu toetust: ettepaneku vastu hääletas 57 ja poolt 20 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eemärk on mitmekesistada õppekirjanduse valikut, mida kehtiv kord algatajate sõnul takistab. Muudatusettepaneku kohaselt jääks üksnes erivajadustega õpilaste õppevahendite, sh õppekirjanduse koostamise suunamine ja korraldamine ministeeriumi ülesandeks. Muu õppekirjanduse osas jääks ministeeriumi pädevusse üksnes õppekirjandusele nõuded kehtestada. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (384 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Nimetatud eelnõu on menetlus kolmandat korda; kahel eelneval korral ei saavutanud samanimeline eelnõu vastuvõtmisel nõutavat Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve 

Riigikogu võttis vastu 11 seadust ja kaks otsust: 

60 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seadus (346 SE). Eelarve tulude mahuks on kavandatud 97,8 miljardit ja kulude mahuks 98,5 miljardit krooni. Vastuvõetud eelarve on võrreldes esialgse eelnõuga üle kahe miljardi krooni väiksem. Enam kui miljard krooni vähendati eelarvet seoses majandusprognoosi muutumisega. Ligi pool miljardit krooni kokkuhoidu saadi riigisektorile eraldatud vahendite arvelt. Ministeeriumide tegevuskulusid kärbiti kolm protsenti nende eelarve mahust.  

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seadus (339 SE), mis korrastab riigikaitse planeerimisdokumentide hierarhiat ja täpsustab nende omavahelise sidususe.           

59 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seadus (194 SE), mis muudab kohtumenetluse tõhusamaks ja ökonoomseks. Samuti tagab vähekindlustatud isikute ja piiratud teovõimega isikute parema kaitse. Muutuvad mõningad riigilõivu määrad.  

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (324 SE), mis laiendab tervishoiuteenuste seaduse ulatust kaitseministeeriumi valitsemisala tervishoiukorraldusele koos kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate erisuste arvestamisega.           

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (289 SE), mis ajakohastab ajateenistuskohustuse täitmise korda asendusteenistuses. Muudatuste tulemusel tekib juurde uusi võimalikke teenistuskohti. Samuti võrdsustub asendusteenistuslastele makstava toetuse suurus ja kord. Asendusteenistusse kutsumise ja asendusteenistuses viibimisega seotud otsuste tegemine on selgemini määratletud ning koondatud Kaitseressursside Ameti pädevusse. Asendusteenistuslepingu lisamisega on tagatud Kaitseressursside Ameti, asendusteenistuslase ning teenistuskoha asutuse õigused ja kohustused.           

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seadus (351 SE), mis muudab riigieelarvelistest vahenditest politseiametniku pensioni maksmist. See kuulub nüüd siseministeeriumi pädevusse sõltumata sellest, kas tegemist on politseiametnikuga või prokuröriga, kellel on õigus saada politseiametniku pensioni.           

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (327 SE), mis muudab metsaseaduse paremini toimivaks ja huvigruppide huve arvestavamaks. Seadus tagab metsandusalase tegevuse parema ühildavuse metsapoliitika üldiste eesmärkidega ning väldib mitmeti tõlgendamise võimalusi. Seadus tagab põlise riigimetsamaa riigile säilitamise ja metsanduse pikaajaliste protsesside kavandamise.           

59 poolthäälega (24 vastu) võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus (392 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust viia seadus kooskõlla põhiseadusega. Seadus muudab volikogu valimist mitme valmisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses nagu Tallinn, kus pool mandaatidest jaotatakse valimisringkondade vahel võrdselt, Ülejäänud mandaadid aga vastavalt valijate arvule linnaosas. Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond. Samuti peab üle 300 000 elanikuga linnas olema volikogu vähemalt 79-liikmeline senise 63 asemel.  

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud masina ohutuse seadus (292 SE), mis tagab masinate, osaliselt komplekteeritud masinate, potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete, kaitsesüsteemide, komponentide ja tarvikute ning välistingimustes kasutatavate seadmete ohutuse. Seadus sätestab nõuded nimetatud seadmetele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele, samuti masinatöödele ja tehnilisele kontrollile ning sätestab nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seadus (355 SE). Konventsioon on ainuke rahvusvaheline õiguslikult siduv kokkulepe tuumamaterjali füüsilise kaitse alal. See kehtestab meetmed tuumamaterjaliga seotud süütegude ärahoidmiseks ja avastamiseks ning süüdlaste karistamiseks. Konventsiooni peamine eesmärk on füüsilise kaitse meetmete kohaldamine tuumamaterjali riikidevaheliste vedude ajal. Konventsiooni muutmise peamine eesmärk on laiendada selle kohaldamisala, mille põhirõhk on praegu tuumamaterjali riikidevahelistel vedudel, ka tuumamaterjali riigisisesel kasutamisel, selle hoidmisel ja veol ning tuumamaterjali ja -rajatiste kaitsel sabotaaži eest. 

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ (386 OE), mis näeb ette pikendada Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast, kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2009.           

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (387 OE), mis näeb ette pikendada Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast, kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus kuni 31. detsembrini 2009.             

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (385 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.           

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377 SE);           

Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE);           

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (370 SE);             

Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (281 SE);           

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE);             

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu (299 SE). Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut eelnõu teine lugemine katkestada ei toetatud (poolt 22, vastu 36). Eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine ja -hääletamine kestis kella 18.40 kuni 02.00.  

Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestas Riigikoguvalitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE) teise lugemise.           

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (371 SE). 

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE);           

Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE);           

Valitsuse algatatud maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu (380 SE);           

Valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu (362 SE);           

Valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu (379 SE); 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu (394 OE). Riigikogu ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (poolt 19, vastu 43). 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Karel Rüütli esitatud küsimusele riigieelarve kohta. Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Vilja Savisaare esitatud küsimusele tervishoiupoliitika ja Maret Merisaare esitatud küsimusele tahtevastase ravi kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajanduspoliitika kohta. 

Istung lõppes kell 03.27 

Riigikogu võttis vastu võrdse kohtlemise seaduse 

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse (384 SE). Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuse, vanuse puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seaduses sätestatakse võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus (321 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on anda valijatele võimalus kasutada elektroonilist hääletamist valimistel ja rahvahääletusel senisest pikema perioodi vältel. Lisaks luuakse võimalus kasutada elektroonilisel hääletamisel peale ID-kaardi ka mobiiltelefoni (mobiil-ID-d). Seadus jõustub 10. päeval Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, §-d 4, 9, 13 ja 18 jõustuvad 20011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.           

84 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muutmise seadus (279 SE). Seadusmuudatuste eemärk on mitmekesistada õppekirjanduse valikut. Muudatuste kohaselt jääb üksnes erivajadustega õpilaste õppevahendite, sh õppekirjanduse koostamise suunamine ja korraldamine ministeeriumi ülesandeks. Muu õppekirjanduse osas jääb ministeeriumi pädevusse üksnes õppekirjandusele nõuded kehtestada. Õppekirjanduse väljaandjat kohustatakse kinnitama õpiku, töövihiku ja tööraamatu tiitellehel selle vastavust määruses kehtestatud nõuetele. Seadust täiendatakse ka õppekirjanduse alamregistriga, millesse kannete tegemine ja kustutamine on seaduses sätestatud. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus (377 SE). Seadusmuudatuste kohaselt koondatakse füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine alates 1. jaanuarist 2009 äriregistrisse. Siiani on suurem osa füüsilisest isikust ettevõtjaid registreeritud maksu- ja tolliameti juures peetavas maksukohustuslaste registris, osa ettevõtjaid aga registreeritud äriregistris. Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate kandmine äriregistrisse võimaldab saada tervikliku ülevaate kõikidest registreeritud ettevõtjatest, tagatud on andmete terviklikkus ja töötlemise võimalikkus. Seadusega sätestatakse detailsemalt ka rahvusvahelise ametiabi andmise regulatsioon ja kehtestatakse võimalus toimingu sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Nimetatud säte on vajalik juhtudel, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksuotsuse või vastutusotsuse tegemise järgselt ei ole maksuhalduril võimalust maksuvõlga sisse nõuda, kuna isikul puudub vara. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 3 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.           

Poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seadus (350 SE). Seaduse eesmärk on viia Riigimetsa Majandamise Keskuse tulude kandmine riigieelarvesse samadele alustele riigi osalusega äriühingutega. Sellest tulenevalt on korrigeeritud ka keskkonnatasude seaduse alusel sihtasutusele (Keskkonnainvesteeringute Keskusele) raha eraldamise aluseid. Lisaks täiendatakse riigi eraõiguslikes isikutes osalemise seadust eesmärgiga luua riigitulundusasutusele paremad võimalused äri-, majandus- ja arendustegevuse koostööks erasektoriga. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 11, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

Riigikogu pressitalitus