Esmaspäev, 1. detsember 

Riigikogu arutab alanud töönädalal 34 päevakorrapunkti 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra. Teisipäevasel istungil on uuesti arutamisel Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus (342 UA). Seejärel otsuste eelnõud „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ (386 OE) ja „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (387 OE). Esimesel lugemisel käsitletakse ka Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (363 SE), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (357 SE) ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE). 

Kolmapäevasel istungil tuleb kolmandale lugemisele 6 valitsuse algatatud eelnõu: advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE), Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (309 SE), 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (372 SE), kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE), Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE) ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE). 

Neljapäevasel istungilon kavas 5 eelnõu kolmas lugemine juhul, kui teine lugemine lõpetatakse: saneerimisseaduse eelnõu (334 SE), digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE), käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE), maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE), postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE). 

Riigikogu võttis uuesti vastu Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse 

Riigikogu võttis 58 poolthäälega muutmata kujul uuesti vastu Vabariigi Presidendi poolt 24. novembril väljakuulutamata jäetud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse. Riigikogu võttis nimetatud seaduse esmakordselt 53 poolthäälega vastu 19. novembril. Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata; tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest arutas Riigikogu seda uuesti. Seadus reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Vastavalt seadusele jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmine palk. Seadus ei muuda Riigikogu liikmete palgasüsteemi: Riigikogu liikme palk jääb edaspidigi seotuks Eesti keskmise palgaga. Seaduses sätestatakse ülempiir, millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Keskmise palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu rahanduskomisjoni esitatud otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2008. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (391 OE). Otsuse kohaselt hakkab Riigikontrolli 2008. aasta tegevust kontrollima ASi Deloitte Audit Eesti audiitor Veiko Hintsov. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ eelnõu (386 OE) esimene lugemine. Vastavalt eelnõule pikeneks 2009. aasta 1. jaanuarist Eesti kaitseväe kasutamise tähtaeg Euroopa Liidu relvajõudude poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 2009. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (387 OE) esimene lugemine. Vastavalt eelnõule pikeneks 2009. aasta 1. jaanuarist Eesti kaitseväe kasutamise tähtaeg NATO poolt juhitud rahutagamismissioonil Kosovos 2009. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (363 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatus tuleneb Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusest, mille kohaselt hakatakse Euroopa Parlamendi liikmele alates järgmisest Euroopa Parlamendi koosseisust maksma palka Euroopa Liidu eelarvest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (357 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärk on asendada mõiste „usuõpetus“ mõistega „religiooni- ehk usundiõpetus“. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks nimetatud seaduse § 9 lõige 2, mille kohaselt Tallinnas jaotatakse vähemalt poolt mandaatidest linnaosade vahel võrdselt, ülejäänud mandaadid aga vastavalt valijate arvule linnaosas. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogu võttis vastu seaduse õigusabi kvaliteedi parandamiseks 

Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja otsuse: 

76 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (253 SE), mis parandab riigi õigusabi kvaliteeti ja tagab paremini advokaadi kättesaadavuse vähekindlustatud isikutele. Seadus lõpetab sellise õigusabi korralduse, kus uurija ja prokurör said endale valida menetluses sobiva vastaspoole. Seadus kehtestab ka järelevalvemehhanismid advokatuuri tegevuse üle. Järelevalve teostamise õigus antakse justiitsministrile. 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (312 SE), mis loob täiendavad sotsiaalsed tagatised teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud kaitseväelastele.            

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seadus (309 SE), mis reguleerib punase kristalli embleemi kasutamist Eestis ja välisriigis. Samuti muudetakse kehtivat punase risti nimetuse ja embleemi regulatsiooni eesmärgiga lihtsustada ja täpsustada tunnusmärgi kaitsval ning viitaval eesmärgil kasutamise korda.           

50 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (372 SE), mis teeb muudatused Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, Riigikohtu ning ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste eelarveridadel.           

48 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (348 SE), mis muudab nimetatud seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite haldamist ning vahendite paigutamisest laekunud intressi ja muud finantstulu puudutavat osa. Seadustes tehtud muudatused on kantud põhimõttest, et kuna avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on täiel määral riigieelarvest rahastatavad, on põhjendatud riigieelarve vahendite paigutamisest teenitud tulu jätmine riigieelarvesse. Seadusemuudatuste tulemusena laekub hinnanguliselt riigieelarvesse 2009. aastal täiendavalt vähemalt 158 miljonit krooni intressi tulu.           

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadus (287 SE), mis näeb muuhulgas ette, et väikestes kogustes (alla 5 m3 ööpäevas) heitvee immutamiseks vee erikasutusluba tulevikus enam ei ole vaja, kuna nii väikestes kogustes nõuetekohane heitvee immutamine ei põhjusta keskkonnaministeeriumi hinnangul ohtu ümbritsevale keskkonnale. See võimaldab lihtsustada kodanikel individuaalsete puhastussüsteemide rajamist väljapoole reoveekogumisalasid ning lisaks vähendab keskkonnateenistuste halduskoormust. Seaduses on leevendatud ka alla 2000 ie (inimekvivalent) reoveekogumisaladele esitatavaid nõudeid, mille kohaselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel ei pea tagama 100% ühiskanalisatsiooni olemasolu. Väikestel (alla 2000 ie) reoveekogumisaladel on lubatud kasutada ka kohtpuhasteid tingimusel, et reovesi puhastatakse vähemalt bioloogiliselt. Seadus sätestab selgesõnaliselt laevadelt saasteainete merreheitmise keelu ja tõstab sellega kaasnevat vastutuse määra. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.                         

41 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus (315 SE). Konventsiooniga ühinemise eesmärk on tagada standardiseeritud jõustamisabinõudega tõhus kontroll LKKV-süsteemides kasutatavate värvide üle nii konventsiooni osalisriikide kui ka kolmandate riikide laevadel, mis sisenevad osalisriigi jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse, laevatehastesse või kaldalähedastesse terminalidesse. Samuti võimaldab konventsioon osalisriigil osaleda konventsiooni kohaselt muudatusettepanekute tegemises LKKV-süsteemide kontrollis, et takistada muude kahjulike ainete võimalikku kasutamist tulevikus. Osalisriigina on Eestil võimalik vahetada uurimis- ja arendustööde tulemusi, parimat praktikat ning LKKV-süsteemide kontrolli käigus saadud kogemusi. 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (340 OE).             

Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu (334 SE);           

Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE);           

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE);           

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE);             

Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE). Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 29 poolt, 49 vastu;           

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE); 

Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu (292 SE);           

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE);           

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (194 SE);           

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE);           

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE);           

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE);           

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (358 SE). 

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar Karel Rüütli ja Toomas Vareki esitatud küsimustele riigieelarve kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Vilja Savisaare esitatud küsimusele kaitsepoliitika ja Aleksei Lotmani esitatud küsimusele ajateenistuse kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Inara Luigase esitatud küsimusele regionaalpoliitika kohta. 

Riigikogu võttis vastu saneerimisseaduse 

Riigikogu võttis 90 poolthäälega vastu valitsuse algatatud saneerimisseaduse (334 SE). Saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Käesolev seadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seadus (320 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on luua ettevõtetele, asutustele ja füüsilistele isikutele võimalus digitaalse templi kasutuselevõtuks. Digitaalne tempel kinnitab digitaalse templi sertifikaadi omaniku seost dokumendiga ja dokumendi terviklust. Muudatusega esitatakse nõuded digitaalse templi turvalisuse tagamiseks ja reguleeritakse ajatempliteenuse osutajate poolt sertifitseerimise registrile esitatavate andmete koosseis, samuti täpsustatakse kohustuste jaotust ajatempliteenuse osutajate poolt väljaantavate ajatemplite ajalise järgnevuse võrreldavuse tagamisel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (353 SE). Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi mitmed uued sätted, mis puudutavad maksustatava väärtuse määramist ja teatavaid meetmeid maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks. Nimetud meetmed puudutavad seotud isikute vaheliste tehingute maksustatava väärtuse määramist, mille korral on õigus maksuhalduril nõuda tehingu turuväärtuselt maksu tasumist. Käibemaksuseaduses tehakse ka palju teisi olulisi muudatusi. Sõiduautode omatarbe maksustatavaks väärtuseks on määratud tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel kehtestatud erisoodustuse hind, mida tõstetakse seadusmuudatuse kohaselt 2000 kroonilt 4000 kroonile. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 35 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2008. aasta 1. detsembrist. § 1 punktid 8 ja 40 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadus (297 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on muuta rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korda. Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra kehtestab rahandusminister määrusega, mille kohaselt kajastuvad kõik maksukohustuslase ning maksu- ja tolliameti vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval ettemaksukontol. Uus süsteem võimaldab väga paljusid seadusest tulenevaid erinevaid rahalisi nõudeid ja kohustusi täita vaid ühe maksega. Kõnealuse makse tegemisega ja maksudeklaratsiooni esitamisega on maksumaksja põhimõtteliselt täitnud kõik enda kohustused maksuhalduri ees. Intresside arvestamise lihtsamaks muutmise eesmärgil kehtestatakse olukord, kus maksuvõlgadelt arvestatud intressid laekuvad riigile, kuid neid ei jaotata maksutulu saajatele (Töötukassa, Haigekassa). Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seadus (297 SE). Kuna kehtiva postiseaduse järgi lõpeb 2008. aasta lõpul universaalse postiteenuse osutaja ainuõigus kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisiseseks edastamiseks, tehakse käesoleva seadusega mitmeid olulisi muudatusi. Universaalse postiteenuse rahastamise tagamiseks nähakse muuhulgas ette ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine ja universaalse postiteenuse makse kohustuse kehtestamise. Muudatuste kohaselt on universaalse postiteenuse makse määr kuni 5% rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja eelmise aruandekvartali postiteenuste käibest. Postiteenuse osutajaile võimaldatakse kirjaliku lepingu olemasolul teiste postiteenuste osutajate postivõrguteenuse kasutamine. Postiteenuse osutaja võib taotleda juurdepääsu muuhulgas näiteks postiindeksi süsteemile, nimekastidele, saadetiste ümbersuunamise teenusele, jaotusvõrgule ja saatjale tagastamise teenusele. Juurdepääs teise postiteenuse osutaja postivõrgule peab olema kõigile postiteenuse osutajaile kättesaadav võrdsetel tingimustel ja sama kvaliteediga. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 5 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse kohustus kohalikule omavalitsusele paigaldada 14 päeva jooksul pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringuga kaetavale alale nähtavale kohale infotahvel, millel on kirjas põhiandmed detailplaneeringu eesmärkide ja menetluse kohta ning kohaliku omavalitsuse ja koostaja kontaktandmed, mille kaudu on võimalik saada täiendavat infot. Algataja hinnangul parandab see asjast huvitatud isikute informeerimist algatatud detailplaneeringutest ja võimaldab kohalikul omavalitsusel saada kiiremini teavet puudutatud isikute seisukohtadest, et nendega vajadusel aegsasti arvestada. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogu pressitalitus