Esmaspäev, 17. november 

Peaminister vastas arupärimisele Gruusia abistamise kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Lauri Laasi ja Valeri Korbi 8. oktoobril esitatud arupärimisele tegevuse kohta Gruusias (nr 94). 

Peaminister selgitas, et talle teada olevale informatsioonile on Riigikogu liige Mart Laar Gruusia presidendi nõunik majandusreformide alal ja tema töö-, sõidu- ja elamiskulud tasub Gruusia Presidendi Kantselei. Projekti alguses oli Mart Laari tegevus finantseeritud osaliselt ka ÜRO Arenguprogrammi kaudu. Peaministri teada ei ole Mart Laaril alalist esindajat Gruusias. 

Ansip märkis, et välisministeerium palub kõigil Eesti riigi ametnikel, kes on antud riigis lähetuses, võtta ühendust Eesti esindusega, vähemalt teavitada viibimisest riigis. „Kuna Gruusia on üks Eesti arengukoostöö neljast sihtriigist, Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval, siis viibib Gruusias erinevate projektide raames küllalt palju Eesti eksperte, nende hulgas ametnikke, ülikoolide õppejõude, ettevõtete töötajad, mittetulundusühingute liikmeid jt. 2008. aastal on kuni 1. novembrini välisministeeriumile teadaolevalt Gruusias nõustamas ja koolitamas käinud 29 Eesti eksperti arengukoostöö projektide raames,“ ütles peaminister. 

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Evelyn Sepa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Kalle Laaneti ja Ain Seppiku 9. oktoobril esitatud arupärimisele arhiivide sulgemise kohta (nr 95).           

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Vilja Savisaare, Ain Seppiku, Kalle Laaneti, Aadu Musta, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku ja Jüri Ratase 15. oktoobril esitatud arupärimisele RAS Ookean kohustustega seotud kohtuvaidluse kohta (nr 96). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Marek Strandberg. 

Riigikogu asub muutma kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust 

Riigikogu toetas oma tänasel istungil õiguskantsleri ettepanekut nr 3 kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseaduse sätted, mis näevad ette Tallinna valimisringkondade moodustamise linnaosade kaupa ning mandaatide erijaotuse valimisringkondade vahel, vastuolus põhiseadusest tuleneva valimiste ühetaolisuse ning proportsionaalsuse põhimõttega. Ettepaneku poolt hääletas 66 ja vastu 4 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Sellest tulenevalt tegi Riigikogu juhatus põhiseaduskomisjonile ettepaneku algatada eelnõu nimetatud seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega luuakse regulatsioon, mis peaks takistama pahatahtlikel isikutel dokumentide võltsimise abil määrata osaühingu osanike või juhatuse teadmata ühingu juhatuse ja nõukogu liikmeteks võõraid isikuid. Selleks muudetakse osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Teise suure muudatusena nähakse karistusseadustikus ette, et kohus võib kohaldada isiku suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu ehk keelata tal teatud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeeld kõrvaldab teatud tähtajaks ettevõtlusest isikud, kes ei osale ettevõtluses ausalt, ning aitab seeläbi kaasa Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse tagamisele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (322 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse karistusseadustiku üldosa kahe sättega: esimene näeb ette kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe karistatavuse ning teine säte annab võimaluse vastutusest vabaneda, loobudes kihutamiskatsest, kokkuleppest või nõusolekust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on parandada riigi õigusabi kvaliteeti ja paremini tagada vähekindlustatud isikutele advokaadi kättesaadavus. Eelnõuga lõpetatakse õigusabi korraldus, kus uurija ja prokurör saavad endale valida menetluses sobiva vastaspoole, mis algataja hinnangul ei ole demokraatlikule õigusriigile kohane. Kehtestatakse järelevalvemehhanismid advokatuuri tegevuse üle ning järelevalve teostamise õigus antakse justiitsministrile. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse kolmapäeval, kell 14 algaval istungil. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE). 

Riigikogu võttis vastu palkade külmutamise seadused 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (179 SE), mis korrastab liiklusalaste süütegudega seotud regulatsiooni ning tõhustab sanktsioonisüsteemi. Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle vere alkoholisisaldus ületab lubatud piirmäärasid, kehtestatakse karistus kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheks aastaks. Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ühest kuust kuni kuue kuuni.           

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (332 SE), mis näeb ette regulatsiooni takistamaks pahatahtlikel isikutel dokumentide võltsimise abil määrata osaühingu osanike või juhatuse teadmata ühingu juhatuse ja nõukogu liikmeteks võõraid isikuid. Selleks muudeti osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid senisest rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Karistusseadustikus nähti ette, et kohus võib kohaldada isiku suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu ehk keelata tal teatud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeeld kõrvaldab teatud tähtajaks ettevõtlusest isikud, kes ei osale ettevõtluses ausalt. See tagab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse.           

77 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus (296 SE), mis reguleerib Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Seadus näeb ette külmutada nimetatud palgad, mis ei saa olla kõrgem kui 2007. keskmine palk. Eesti keskmise palgaga on seotud lisaks Riigikogu liikmetele ka Vabariigi Presidendi, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk. Presidendi palk ei saa olla kõrgem kui 2007. aasta IV kvartali ja vastava koefitsiendi korrutis, ülejäänutel mitte kõrgem kui 2007. aasta keskmise ja vastava koefitsiendi korrutis. Riigikogu liikme palga külmutamine reguleeritakse eraldi seadusega.           

53 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus (342 SE), mis reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Vastavalt seadusele jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmine palk. Seadus ei muuda Riigikogu liikmete palgasüsteemi: Riigikogu liikme palk jääb edaspidigi seotuks Eesti keskmise palgaga. Seaduses sätestatakse ülempiir, millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Keskmise palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus. 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (322 SE), mis täiendab karistusseadustiku üldosa kahe sättega. Neist esimene näeb ette kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe karistatavuse. Seaduse kohaselt mõistetakse isikule kuriteole kihutamise katse eest karistus seaduse sama sätte järgi, millega nähakse ette vastutus kuriteo täideviijale ja mis raskete kuritegude puhul võib küündida kuni eluaegse vangistuseni. Teine säte annab võimaluse vastutusest vabaneda, loobudes kihutamiskatsest, kokkuleppest või nõusolekust.           

49 poolthäälega (24 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (347 SE), mis muudab tulumaksumäära vähenemise ajagraafikut, nihutab maksumäära vähenemise ühe aasta võrra edasi. Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21% ning hakkab uuesti vähenema 2010. aastal – 20%le; 2011. aastal on maksumäär 19% ja alates 2012. aastast 18%. Ühe aasta võrra edasi lükatakse ka maksuvaba tulu määra suurenemine. Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas. 2010. aastal on see 30 000 krooni, 2011. aastal 33 000 krooni ja alates 2012. aastast 36 000 krooni. Kolmandaks kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu.           

65 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (330 SE), mis tõhustab lennuohutust ja lennundusjulgestust. Laiendatakse riiklikku järelevalvet teostava ametniku õigusi, täiendatakse väärtegude koosseise, täpsustatakse õhusõiduki lennukõlblikkust ja lennukõlblikkuse kontrolli puudutavat regulatsiooni, lisatakse nõue juhinduda kahepoolses raadiosides lendamisel raadioside reeglitest, täiendatakse lennundusspetsialistide terviseseisundi kontrolli tegemise regulatsiooni, lisatakse lennunduse erialakeele testimist puudutav regulatsioon, täiendatakse registritoimingute ning -kannete tegemise korda, lisatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse ning kaitsevööndiga seotud sätted, täpsustatakse lennundusjulgestuse korralduslikke aluseid ning määratakse Lennuamet pädevaks asutuseks Euroopa Liidu tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju reguleeriva määruse mõistes.           

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE); 

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE);             

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE);  

Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE);  

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE);  

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE);                       

Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE).             

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) eesmärk on keskkonnahalduse ümberkorraldamine. Sellega seoses on kavas moodustada ühtne Keskkonna- ja Looduskaitseamet, milleks ühendatakse kokku keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 8 poolt, 45 vastu, 1 erapooletu.           

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (384 SE) eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastavad seadused - eelkõige Soome ja Saksamaa vastavad seadused. Nimetatud eelnõu on menetluses kolmandat korda, sest kahel eelmisel korral ei saanud eelnõu nõutavat  51 poolthäält.     

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE) põhisisuks on Riigikogu töökorraldusse raportisüsteemi loomine ja menetluses olevate eelnõude juurde teiseks lugemiseks komisjoni seletuskirja koostamise kohustuslikuks muutmine. Eelnõu kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise. Eelnõu on ette valmistanud Riigikogu töökorralduse töörühm, kuhu kuulusid kõikide fraktsioonide esindajad. 

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Toomas Vareki esitatud küsimusele Euroopa Liidu rahade ja Marek Strandbergi esitatud küsimusele energeetikainvesteeringutele eelduste loomise kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele põhiõiguste tagamise kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Inara Luigase esitatud küsimusele Narvas ja Kagu-Eestis piiriületuse korraldamise kohta.  

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine muutub soodsamaks 

Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse (318 SE). Seadusemuudatuste eesmärk on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise protsessi. Seaduse kohaselt eraldatakse ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest ühinemistoetust. Ühinemistoetus arvutatakse iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eraldi arvestusega 625 krooni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta ning see ei või olla väiksem kui 2 miljonit ja suurem kui 4 miljonit krooni ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse (331 SE). Seaduse jõustumise järel muutub mälestistega seotud tööde teostamine kultuurimälestiste omanikele ja valdajatele lihtsamaks ning majanduslikult vähem kulukaks. Sellega soovitakse tagada riigi kaitse all olevate objektide parem säilimine. Kaitsevööndi muutmisega seotud uuendused tagavad suurema õigusselguse, andes samal ajal võimaluse kehtestada varem mälestiseks tunnistatud asjale reaalselt vajaliku kaitsevööndi, milles kehtivad teatud muinsuskaitselised piirangud. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus (328 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on viia loomakaitseseadus kooskõlla Euroopa Nõukogu põllumajandusloomade kaitse konventsiooniga, mille valitsus kiitis heaks 29. novembril 2007. aastal, ning katsetes ja muul teaduslikul eesmärgil kasutatavate selgroogsete loomade kaitse konventsiooniga, mille valitsus kiitis heaks 10. jaanuaril 2008. aastal. Lisaks täiendatakse mõiste „põllumajandusloom” sõnastust ning vastutuse peatükki seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahendamiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

45 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (352 SE). Seadusmuudatusega lükatakse aasta võrra edasi (1. jaanuarile 2010) äriühingute maksustamisel aastapõhise arvestuse ja avansiliste maksete süsteemi rakendamine. 2008. aasta 14. augustil otsustas valitsus koos seaduse jõustumise tähtaja edasilükkamisega rakendada siiski juba alates 2009. aastast muudatusi, millega likvideerimisjaotiste ja äriühingu omakapitali vähendamisel tehtud väljamaksete maksustamine viiakse neid väljamakseid tegeva äriühingu tasemele. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (372 SE) teine lugemine. Muudatused puudutavad Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, Riigikohtu ning ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste eelarveridu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikogu pressitalitus