Esmaspäev, 3. november

Rahandusminister vastas ohtlike veoste tollikontrolli ja suurõnnetustega seotud arupärimisele 

Rahandusminister Ivari Padar  vastas Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Maret Merisaare ja Toomas Trapido 25. septembril esitatud arupärimisele ohtlike veoste tollikontrolli ja suurõnnetuste kontrolli rahastamise kohta (nr 91). 

Padar selgitas, et kemikaaliseaduse kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik võimaliku kahju hüvitamise kindlustama omavastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Seadus ei sätesta otsesõnu kindlustussumma suurust, kuid annab valitsusele aluse keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga ohtliku ettevõtte tegevus juhul, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskema tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Pädevateks asutusteks suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse alal on Päästeamet ja selle kohalikud päästeasutused ning Tehnilise Järelevalve Amet.  

Bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli võib importida, eksportida, müüa või selle hoiu teenust osutada ainult majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Vastutuskindlustuslepingu kindlustussumma peab olema vähemalt 500 000 krooni. Vastutuskindlustusleping peab katma kütuseettevõtte tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva rahalise kahju hüvitise, rõhutas rahandusminister. 

Padar märkis, et tänase päeva seisuga on suuremates kaubasadamates, eelkõige Muugal ja Sillamäel, olemas keskkonnakahjude likvideerimisalane võimekus reostuse korje akvatooriumi piiramise osas, kulud reostuse likvideerimise eest kannab saaste põhjustaja. Suurendamaks valmisolekut suurte keskkonnakahjude leevendamiseks ja likvideerimiseks on 2009. aasta eelarvesse kavandatud vahendid Läänemere konventsiooni nõuetejärgseks merereostustõrje võimekuse tagamiseks. „Kokku planeeritakse aastani 2008–2010 soetada kaks laeva kogumaksumusega 700 miljonit krooni. 2009. aastaks on kavandatud kulutusteks 202,5 miljonit krooni. Kahe multifunktsionaalse laeva soetamisega saavutatakse reostustõrje võimekus 53% HELCOM-nõuetest. Hetkel on reostustõrje võimekus meil ainult 13% nõuetest,“ nentis Padar.           

Rahandusminister vastas veel Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuusi, Aivar Riisalu, Vilja Savisaare, Mailis Repsi ja Evelyn Sepa poolt 16. oktoobril esitatud arupärimisele RAS Ookean kohustustega seotud kohtuvaidluse kohta (nr 97). 

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel 46 poolthäälega tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (306 SE). Tagasilükkamise vastu hääletas 25 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Seadusmuudatuse kohaselt oleks sünniga saanud Eesti kodakondsuse ka laps, kelle vanematel on määratlemata kodakondsus ja kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. 

Riigikogu muutis liikluskindlustuse seadust 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse §-de 3 ja 10 muutmise seaduse (255 SE), mis tagab isikutele kindlustuskaitse siseriiklikul regulaarreise tegeval reisiparvlaeval. Seadusemuudatus näeb ette, et sadamas sildunud riigisisest liinivedu tegevale reisiparvlaevale pealesõitu ja sellelt mahasõitu loetakse teeliikluseks.           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) kõrvaldab mitmed terminoloogilised ebatäpsused, täiendab seadust vastavalt Euroopa Liidu õigusele, reguleerib valdkonda, sealhulgas tõhustatakse väetise käitlemise üle tehtavat järelevalvet. “EÜ VÄETIS” märgistusega väetise käitleja jaoks olukord lihtsustub, kuna tasuline registreerimine asendub ühekordse tasuta teavitamiskohustusega ning seetõttu väheneb ettevõtja halduskoormus. Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks võib lisaks akrediteeritud laboratooriumi katseprotokollile olla nüüd tootja poolt väljastatud vastav dokument (väetise kvaliteedisertifikaat) väetise koostise kohta.           

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, ülevõtmisest ning teiselt poolt veeseaduse ja valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ vastuolust ning praktika käigus ilmnenud vajalike regulatsioonide puudusest. Lisaks täpsustatakse veekogu avalikuks kasutamiseks määramise kriteeriume.           

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (294 SE) võtab üle direktiivide sätted, millega muudetakse reisija imporditud aktsiisikauba maksuvabu piirmäärasid; soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi maksustatakse aktsiisiga alates aastast 2011; tõhustatakse maksukogumist, seades täiendavaid nõudeid aktsiisimaksjale, nt ladustamisel tehtavate mõõtmiste kirjelduse ja töökorralduse eeskirja maksuhaldurile esitamise kohustus; antakse maksuhaldurile õigus määrata sunniraha aktsiisiseaduse nõuete täitmiseks; võimaldatakse alkoholi denatureerida mistahes EL liikmesriigis kasutatavate denatureerivate ainetega; vähendatakse ettevõtjate halduskoormust.             

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (372 SE);           

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE). Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 21 poolt, 48 vastu. 

Valitsuse algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE);           

Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE); 

Valitsuse algatatud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (355 SE);           

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE);           

Valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE). 

Infotunnis vastas minister Urve Palo Vilja Savisaare esitatud küsimusele kodakondsuse kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele rahvusvaheliste lepingute ja Maret Merisaare esitatud küsimusele Kaagvere erikooli sulgemise kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Mart Jüssi esitatud küsimusele kodumaise toidutootmise edendamise ja Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajanduse olukorra kohta. 

Riigikogu muutis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust 

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (294 SE). Seadusega võetakse üle direktiivide sätted, millega muudetakse reisija imporditud aktsiisikauba maksuvabu piirmäärasid; soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi maksustatakse aktsiisiga alates aastast 2011; tõhustatakse maksukogumist, seades täiendavaid nõudeid aktsiisimaksjale, nt ladustamisel tehtavate mõõtmiste kirjelduse ja töökorralduse eeskirja maksuhaldurile esitamise kohustus; antakse maksuhaldurile õigus määrata sunniraha aktsiisiseaduse nõuete täitmiseks; võimaldatakse alkoholi denatureerida mistahes EL liikmesriigis kasutatavate denatureerivate ainetega; vähendatakse ettevõtjate halduskoormust. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, § 1 punktid 50 ja 51 jõustuvad 2009. aasta 1.juulil, § 1 punktid 70, 71, 91 ja 92 jõustuvad 2008. aasta 1. detsembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.  

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väetiseseaduse, taimekaitseseaduse, ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (310 SE). Seadusmuudatustega kõrvaldatakse mitmed terminoloogilised ebatäpsused, täiendatakse seadusi vastavalt Euroopa Liidu õigusele, tõhustatakse väetise käitlemise üle tehtavat järelevalvet. “EÜ VÄETIS” märgistusega väetise käitleja jaoks olukord lihtsustub, kuna tasuline registreerimine asendub ühekordse tasuta teavitamiskohustusega ning seetõttu väheneb ettevõtja halduskoormus. Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks võib lisaks akrediteeritud laboratooriumi katseprotokollile olla nüüd tootja poolt väljastatud vastav dokument (väetise kvaliteedisertifikaat) väetise koostise kohta. Taimekaitseseaduses laiendati taimekaitsevahendite Eestisse toimetamise ja kasutamisega seonduvat. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 22 jõustub 2009. aasta 1. juunil. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Riigikogu pressitalitus