Esmaspäev, 20. oktoober

Peaminister Andrus Ansip vastas kõigepealt Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Jüri Ratase, Lauri Laasi, Toomas Vareki, Ain Seppiku, Vilja Savisaare ja Mailis Repsi 9. septembril esitatud arupärimisele Vabadussõja võidusamba kohta (nr 79). 

Peaminister selgitas, et ideekavandi autorite sõnul selgus pärast arupärimist ekspertidega, et dolomiit ei ole materjalina kõige vastupidavam ja kvaliteetsem. Ka Vabadussõja võidusamba idee konkursile esitatud ideekavandeid hinnanud komisjon juhtis võidutöö puudusena tähelepanu dolomiidi halvale vastupidamisele ilmastikule. Alternatiivina nägid ideekavandi autorid klaasi, mis teatavasti sai koheselt ka üldsuse poolehoiu osaliseks. Ansip märkis, et avalik arvamus Vabadussõja võidusamba rajamise kohta ei ole muutunud: „2/3 toetab samba valmimist, toetab ideekavandit ja kolmandik ei ole sellega rahul. Selliseks on see proportsioon ka jäänud läbi kõikide nende diskussioonide.“             

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Ain Seppiku, Vilja Savisaare, Arvo Sarapuu, Mailis Repsi ja Jaak Aabi 17. septembril esitatud arupärimisele ühistranspordi nõrgestamise kohta (nr 83). Kiisler selgitas oma vastuses ühistranspordi ümberkorraldamisega seotud üldisi probleeme: “Ühistranspordiseaduses on määratletud ühistransporti kavandavateks ja korraldavateks asutusteks eelkõige omavalitsusorganid ja maavalitsused. Omavalitsusorgani kohustuseks on korraldada ühistransporti oma haldusterritooriumil, mida tehakse vajadusel koostöös omavalitsuste omavahelisel ja maavalitsusega kokkuleppel.“ Ühistranspordi puhul ei ole tegemist süsteemiga, mis on ajas muutumatu. Kuna vajadus ja nõudlus ühistransporditeenuse järele muutuvad pidevalt, siis on paratamatu, et ka liinivõrku tuleb sellele vastavalt kohendada. „Probleemid tekivad tavaliselt siis, kui süsteemi muuta – muudatusi võetakse alati raskelt vastu. Samas saab nende muudatuste mõjusid leevendada, kui muudatustele eelneb põhjalik teavitustöö,“ märkis regionaalminister. Kiisler andis ülevaate muudatustest ühistranspordi korraldamises üle Eesti. „Maakonna bussiliinidel läbitud liinikilomeetrite arv väheneb prognoositavalt 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga kokku kaheksas maakonnas üle 900 000 liinikilomeetri. Suureneb liinikilomeetrite arv seitsmes maakonnas, sealhulgas seoses kaugliinide rongide asendamisega, kokku 300 000 liinikilomeetrit. Prognoositav vähenemine 2008. aastal on seega kokku umbes 1,9 %. Oleme koos majandusministriga eelarvedebatis saavutanud, et toetused kasvavad 2009. aastal 339 miljonini ehk võrreldes 2008. aastaga 26%, mis on üks selle eelarve suuremaid regionaalpoliitilisi otsuseid. Tegelikud võimalused sõltuvad eelkõige sellest, kui palju muutuvad bussijuhtide palgad ja kütusehinnad,“ selgitas regionaalmister.             

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Villu Reiljani 17. septembril esitatud arupärimisele põllumajandusministeeriumi endise nõuniku pistisekahtluse kohta (nr 84).           

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Kalle Laaneti, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Vilja Savisaare, Aivar Riisalu, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Rein Ratase ja Aadu Musta 18. septembril esitatud arupärimisele vedurimeeste töö- ja puhkeaja kohta (nr 85).           

Siseminister Jüri Pihl vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Valeri Korbi, Heimar Lengi ja Tiit Kuusmiku 17. septembril esitatud arupärimisele piirialade elanike viisakorralduse kohta Schengeni viisaruumis (nr 82) ja Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Maret Merisaare ja Toomas Trapido 25. septembril esitatud arupärimisele hädaolukordadeks valmisoleku kohta (nr 90).           

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Mai Treiali 22. septembril esitatud arupärimisele maakondlike bussiliinide tuleviku kohta (nr 87) ja Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Maret Merisaare ja Toomas Trapido 25. septembril esitatud arupärimisele majanduse arendamise kohta elukeskkonna arvelt (nr 89). 

Riigikogu kiitis heaks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 - 2015 

Riigikogu võttis 73 poolthäälega vastu valitsuse esitatud põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015 kinnitamise otsuse (300 SE). Otsuse kohaselt käsitleb arengukava kogu põlevkivi kaevandamise ja kasutamise protsessi esmakordselt, arvestades nii majanduslikke, sotsiaalseid, julgeolekuga seotud kui ka keskkonnakaitse aspekte. Algataja sõnul annab see võimaluse ja juhised riiklikult suunata Eestile olulist strateegilist energiaressurssi, milleks õigusaktides vajalikud sätted seniajani puuduvad. Põlevkivi kaevandamise ülempiiri (20 mln t/a) määramisel on aluseks võetud Eesti elektrimajanduse arengukavas 2005–2015 prognoositud elektritarbimise kiire kasvu stsenaarium ja prioriteetsena riigi energiaga varustamine, s.o elektri- ja soojavarustuse tagamine ning tsemenditootmise varustamine põlevkiviga. Otsuse vastu hääletas 4 Riigikogu liiget erapooletuks ei jäänud keegi.  

Riigikogu tunnistas teisel lugemisel kehtetuks valitsuse esitatud Riigikogu 4. detsembri otsuse üleriigilise jäätmekava heakskiitmise kohta (314 OE). Otsuse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Esimesel lugemisel lõpphääletusele pandud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemise otsuse eelnõu (337 OE) jäi vastu võtmata. Otsuse vastu hääletas 47 ja poolt 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et tagada põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava aastamäära saavutamine. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad on riiklikul tasemel kokku lepitud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 mln t, annab eelnõu õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse §-de 3 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (255 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada mootorsõidukiga reisijatele kindlustuskaitse siseriiklikul regulaarreise tegeval reisiparvlaeval. Seadusesse lisatakse lõige, mille kohaselt sadamas sildunud riigisisest liinivedu tegevale reisiparvlaevale mootorsõidukite pealesõitu ja sellelt mahasõitu loetakse teeliikluseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.  

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) teine lugemine. Arutelu jätkub kolmapäevale kell 14 algaval istungil. 

Kaitseväe Afganistani missiooni tähtaega pikendati järgmise aasta lõpuni 

Riigikogu võttis vastu kolm seadust ja otsuse: 

50 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seadus (267 SE). Seadus ei muuda seni sätestatud põhimõtteid, välja arvatud toitjakaotuspensioni regulatsioonis tehtavad muudatused, mille kohaselt muudetakse seni kehtinud erijuhul toitjakaotuspensioni maksmise sisu. Riiklike peretoetuste seaduse muudatused on seotud kinnipidamisasutuses viibivate laste kohta peretoetuste maksmisega ja üksikvanema lapse toetuse maksmisega. Seadus täpsustab ka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse eest pensioniõigusliku staaži arvestamise korda ja pensioniameti ettekirjutuse kättetoimetamise korda. Seadus korrastab peretoetuste maksmise süsteemi. Seadus sisaldab Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt esitatud muudatust, mille kohaselt viiakse ka edaspidi nii pension kui ka puuetega inimeste toetus posti teel koju vanaduspensionäridele ja sügava puudega töövõimetuspensionäridele, kellel on liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav.           

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (285 SE), mis täpsustab tööturuteenuste osutamise, töötuna ja tööotsijana arveloleku ning tööturutoetuse maksmise tingimusi. Seadusega tehtud muudatused aitavad kaasa kõrge tööhõive saavutamisele ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamisele. Seadus muudab alusetult saadud summade tagasinõudmise korda ja kõrvaldab seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad. Seadus laiendab isikute ringi, kellega tööturuamet võib töötule teenuse osutamiseks sõlmida lepingu. Seaduse kohaselt võib tööharjutust läbi viia iga isik ja tööpraktikat iga tööandja, sh täidesaatva riigivõimu asutus. Samuti täpsustati teenuste osutamise korda ja sobiva töö mõistet, töötuna ja tööotsijana arveloleku ning tööturutoetuste (töötutoetus, sõidu- ja majutustoetus) maksmise tingimusi.           

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seadus (268 SE), mis viib nimetatud seaduse vastavusse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sisulises mõttes täpsustatakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) ohutut kasutamist suletud keskkonnas eesmärgiga kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Seaduse rakendamine suurendab töötajate ja keskkonna ohutust GMM-ide suletud kasutamisel. Samal ajal juhitakse GMM-ide kasutajate tähelepanu asjaolule, et GMM-ide transport maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus on reguleeritud ohtlike kaupade veoks ette nähtud õigusaktidega.  

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ (356 OE), mis näeb ette suurendada Riigikogu 22. jaanuari 2003. aasta otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 170 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO poolt juhitaval rahutagamismissioonil Afganistanis kuni 31. detsembrini 2009.           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise: 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) edendab võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel. Muuhulgas näeb eelnõu ette võrdse kohtlemise voliniku ametisse nimetamise. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 26 poolt, 55 vastu. 

Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele. Kontsentreeritud on põhiliselt piirivalveametnike haridusnõuete paindlikumaks muutmisele. Muud muudatused on seadust täpsustava iseloomuga.           

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (313 SE) kõrvaldab kohustusliku kogumispensioni süsteemi kogumisfaasis ilmnenud II samba arengut takistavad kitsaskohad ja täiustab kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete faasi regulatsiooni. Kogumisfaasi puhul muudetakse pensionifondiga seotud tasude struktuur läbipaistvamaks ning osakute vahetamise reeglid ja pensionifondide investeerimispiirangud paindlikumaks. See loob osakuomanikule võimalused operatiivsemalt reageerida muutustele pensionifondi tingimustes või investeerimistulemustes. 

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE);           

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE);           

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE);             

Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (281 SE); 

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE); 

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE). Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 26 poolt, 45 vastu; 

Valitsuse algatatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (319 SE);           

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE). Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus 20 poolt, 49 vastu;           

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE);           

Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE);           

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE);           

Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu (292 SE);           

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (323 SE).           

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu Helle Kalda esitatud küsimusele struktuurifondide ja Mai Treiali esitatud küsimusele tööturupoliitika kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele laste koolikoti ning haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Eldar Efendijev esitatud küsimusele kultuuriministeeriumi eelarve kohta. 

Istung lõppes kell 18.51. 

Riigikogus oli arutusel Eesti ettevõtluskeskkonna areng 

Majanduskomisjoni initsiatiivil käsitleti täna Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti ettevõtluskeskkonna arengut. Ettekandega esinesid Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane.

Urmas Klaas osutas oma ettekandes tähelepanu küsimusele Eesti majandusest 10-15 aasta perspektiivis. Klaas: „Pean oluliseks, et lisaks iga-aastasele riigieelarve menetlemisele käsitleksime Eestit kui ettevõtluskeskkonda ja majandusruumi ka pikemas perspektiivis.“ Klaas viitas probleemile, et majanduskasvu perioodil on tootmine olnud liigselt orienteeritud sisetarbimisele. Sellega on kaasnenud suur laenuraha, mis on toonud kaasa tööjõukulude kiire kasvu ja tootlikkuse kasv selle taustal ei ole viimastel aastatel olnud proportsioonis palgatõusuga. Klaasi sõnul tõstatasid põllumajandustootjad majanduskomisjonis kõige teravama probleemina Eesti põllumajandustootjate ja toidusektori ebavõrdse kohtlemise Euroopa Liidu otsetoetuste süsteemis. Klaasi väitel on ettevõtjad hoiatanud riiki ka üle jõu käiva sotsiaalpaketi pärast ja tähelepanu juhtinud liigsele bürokraatiale. „Eesti majandusstruktuur peab muutuma ning meie ettevõtete ekspordisuutlikkus peab oluliselt kasvama. Tootlikkuse kasvatamine, innovatsiooni kasutamise võimekuse arendamine, juhtide ja töötajate arendamine – need on selles kontekstis kindlasti võtmevaldkondadeks. Kõigist meie kohtumistest on läbiva joonena läbi jooksnud teema vajadusest teha suuremat koostööd ja tõsist infovahetust riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel,“ sõnas Klaas. Ta rõhutas, et ettevõtjad peavad tähtsaks, et riik jätkaks ranget eelarvepoliitikat, et maksusüsteem oleks lihtne, läbipaistev, motiveeriv, kohtlema kõiki võrdselt. „Me ei tohiks teha maksupoliitikas järske muudatusi,“ arvas majanduskomisjoni esimees. Klaas peatus veel tööjõuturu, hariduspoliitika ning välismajanduspoliitikaga seotud küsimustel. Toomas Luman märkis oma ettekandes, et väike- ja keskmiste ettevõtete uuringu kohaselt leidis 46 % ettevõtjatest, et ettevõtluse arengut takistab enim kõrge maksukoormus ning 44 % vastas, et koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia. Luman lisas, et tööjõu maksustamine, eriti selles osas, kui palju maksavad tööandjad, on Eestis Euroopa üks kõrgemaid. „Seetõttu peab maksusüsteem olema lihtne nii maksumaksjale kui -kogujale. Administreerimiskulu ei tohi ületada laekumist, mis mõnegi maksuliigi puhul täna nii võib olla, maksusüsteem peab olema läbipaistev, motiveeriv ning kohtlema kõiki võrdselt,“ ütles Luman. Luman väitis, et suur hulk väikeettevõtjaid ei tule isegi parima tahtmise juures toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. Tema arvates on lihtsustamine ja aruandluse automatiseerimine on ainsad võimalused selle probleemiga toime tulla. Kaubandus-Tööstuskoja esindaja viitas ka pikalt venivale haldusreformile ja haridusreformile. Lumani esitatud ettepanekuteks olid: esiteks säilitada majanduskeskkonna üldine stabiilsus, etteaimatavus, lihtsus ning teiseks jätta maksud samale tasemele. Luman soovitas lõpetuseks: „Igale eelnõule peab eelnema põhjalik analüüs - sisuline mõjude ja ühiskonnale sündivate täiendavate kulude hindamine peab olema menetluse kohustuslik osa ning ilma selleta ei tohiks Riigikogu eelnõusid oma kavasse võtta.“

Sõnavõttudega nimetatud küsimustes esinesid ka Riigikogu fraktsioonide esindajad. 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seadus (298 SE), mille eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et tagada põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava aastamäära saavutamine. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad on riiklikul tasemel kokku lepitud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 mln t, annab seadus õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Seadusesse lisati ka uus paragrahv, mis sätestab uue mäeeraldise andmise põlevkivi kaevandamisel. Seaduse vastu hääletas 5 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi. 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seadus (269 SE). Seadusmuudatused on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele. Kontsentreerutakse põhiliselt piirivalveametnike haridusnõuete paindlikumaks muutmisele. Seadus võimaldab piirivalvuri ametikohale nimetada keskharidusega isikuid, kellel puudub piirivalve kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Luuakse ka alus ilma piirivalvealase väljaõppeta isiku sõjaväelise auastme arvamiseks piirivalveauastmeks pärast piirivalvealase väljaõppe läbimist, võimaldamaks sõjaväelise auastmega isikute piirivalvesse asumist. Piirivalveteenistuse seadust täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab hüvituse piirivalveametniku üleviimisel teisele ametikohale. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (313 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kõrvaldada kohustusliku kogumispensioni süsteemi kogumisfaasis ilmnenud II samba arengut takistavad kitsaskohad ja täiustada kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete faasi regulatsiooni. Kogumisfaasi puhul on seaduse konkreetsemaks eesmärgiks muuta pensionifondiga seotud tasude struktuur läbipaistvamaks ning osakute vahetamise reeglid ja pensionifondide investeerimispiirangud paindlikumaks. See loob osakuomanikule võimalused operatiivsemalt reageerida muutustele pensionifondi tingimustes või investeerimistulemustes. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, osad sätted 2009. aasta 1. jaanuaril ning 2011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi. 

Lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogus jäi vastu võtmata Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seadus (262 SE). Seadus vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält), kuid seaduse poolt hääletas 50 Riigikogu liiget. Vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikogu pressitalitus