Esmaspäev, 6. oktoober 

Õiguskantsler: omandireform peab lõppema 

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda ja Ain Seppiku 11. juunil esitatud arupärimisele omandireformi kohta (nr 77). Arupärijate küsimused puudutasid Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud vara tagastamise või kompenseerimise taotluste menetlemist ja nn sundüürnike probleeme ning võimalusi riigipoolse kompensatsiooni saamiseks. 

Teder selgitas, et tulenevalt Riigikohtu otsustest, tuleb Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldusi menetleda omandireformi aluste seadusega sätestatud alustel ja korras. Õiguskantsler nentis kahetsusega, et Riigikohus on kritiseerinud juba ka valitsuse tegevust. Nimelt on valitsus jätnud kehtetuks tunnistamata 5. veebruaril 1993. aasta määrusega kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 12, mis viitab ORAS-e § 7 lõikele 3, kuid selle sätte formaalne kehtivus ei takista avalduste menetlemist. Teder märkis, et üürnikel ei saanud tekkida õiguspärast ootust nende poolt kasutatavate eluruumide erastamiseks. „Kahtlemata on võimalik, et Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt hoonete üürnikel tekkis õiguspärane ootus sellele, et riik kõrvaldab mõistliku aja jooksul ebaselge olukorra. Kahju hüvitamise reeglid on sätestatud põhiliselt riigivastutuse seaduses,“ ütles õiguskantsler. Tederi arvates on ka Riigikogul võimalik soovi korral otsustada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara üürnikele õiglase hüvitise maksmisega seonduv. Õiguskantsler märkis, et juhul, kui tagastatud elamus elav üürnik ei näe võimalust lahendada oma eluaseme probleemi näiteks kolimistoetuse või eluasemelaenu abil, siis on tal õigus saada mõistliku aja jooksul kohalikult omavalitsuselt eluruum. „Omandireform peab lõppema,“ ütles Teder.           

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Tiit Kuusmiku 10. septembril esitatud arupärimisele põllumajanduse otsetoetuste kohta (nr 80). Arupärijad tundsid huvi, milline on valitsuse poliitika põllumajanduse otsetoetuste tuleviku suhtes. Seeder selgitas, et kuni 2013. aastani -  see tähendab selle finantsperioodi lõpuni - on Euroopa Liidu eelarvest ja Eesti riigi eelarveliste vahendite kaasfinantseerimisega rahaliste vahendite väljamaksmine keskeltläbi maaelu arengukava raames 2 miljardit krooni aastas ja põllumajanduse otsetoetusi ja täiendavaid toetusi ligikaudu poolteist miljardit krooni aastas. See on ka kokku lepitud Euroopa Liiduga liitumislepingus, kus on fikseeritud, kuidas Euroopa Liidu toetused suurenevad ja millisel määral Eesti riigi poolsed täiendavad otsetoetused vähenevad. Eesti riigi poolsed täiendavad otsetoetused vähenevad siis 2013. aastaks null kroonini. Seeder ütles, et põllumajandusministeerium ei näe ette 2009. ja 2010. aastal mingisuguseid olulisi muudatusi, võrreldes eelmisel aastal kinnitatud riigieelarve strateegiaga, kus me oleme lähtunud Euroopa Liiduga liitumislepingutest ja seal kokkulepitust. Meie soov on, et kõik kokkulepitud toetused Euroopa Liidu eelarvest täies mahus tuleksid ja ei ole ka täna põhjust kahelda, et see järgnevatel aastatel niimoodi ei oleks. „Vaatamata keerulisele majanduslikule ja finantsolukorrale, Euroopa Liidu eelarve muutmisest räägitud ei ole ja mul ei ole mingit alust arvata, et need toetused võiksid väheneda. Siseriiklik rahastamine, mis sõltub Eesti riigi eelarvest, siis võin kinnitada, et suure tõenäosusega kõik siseriiklikud toetused kavandatud mahus jätkuvad,“ ütles Seeder.           

Siseminister Jüri Pihl vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti ja Jüri Ratase 11. septembril esitatud arupärimisele riigi ettevõtete müügi kohta (nr 81).  

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mailis Reps, Jaan Kundla, ja Kalle Laanet.       

Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduseelnõu arutelu jäi pooleli 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua kaitseväeteenistuse seadusega täiendavad tagatised isikutele, kes on kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud. Eelnõuga sätestatakse täiendavad võimalused tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamiseks ning materiaalse tagatisena toetuse maksmine kaitseväelasele, kes haigestub või saab vigastada teenistusülesannete täitmise tõttu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning kelle sissetulek seoses välislähetustasu maksmise lõppemisega väheneb. Samuti tagatakse seadusega tööandja eluruumi kasutamise õigus kaitseväelase tervislikel põhjustel teenistusest vabastamise või hukkumise korral, soodustatakse õppemaksu hüvitamisega õpingute jätkamist tsiviilõppeasutuses ning kindlustatakse kaitseväelase lähedastele võimalus sõidu- ja majutuskulude hüvitamiseks riigi poolt juhul, kui kaitseväelane viibib välisriigi raviasutuses. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (31 SE) esimene lugemine. Eelnõuga laiendatakse muinsuskaitse eritingimuste koostajate gruppi eesmärgiga abistada rohkem mälestiste omanikke ja valdajaid. Samuti antakse selge õiguslik alus kaitsevööndi ulatuse muutmiseks eesmärgiga kehtestada mälestistele reaalselt vajalikud kaitsevööndid ning sätestatakse võimalus mälestiste andmete muutmiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.  

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu (336 SE) esimene lugemine. ÜRO Harduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni eesmärk on edendada maailma rahvaste haridus-, teadus- ja kultuurisuhete kaudu rahvusvahelist rahu ja inimkonna ühist heaolu. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu (296 SE) esimene lugemine. Eelnõu on välja töötatud lähtuvalt vajadusest hoida kokku riigi eelarvevahendeid pidurdunud majanduskasvu tingimustes.  Eelnõuga sätestatakse 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini kõikumise ülempiir palkadele, mis suurenevad või vähenevad automaatselt, sõltuvalt Eesti keskmise palga muutumisest ja millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Vastavalt eelnõule jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007.a. IV kvartali Eesti keskmine palk. Keskmise palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu (342 SE) esimene lugemine. Eelnõu ülesandeks on sätestada 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini kõikumise ülempiir Riigikogu liikmete palkadele. Vastavalt eelnõule jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007. a. IV kvartali Eesti keskmine palk. Sätestatakse ülempiir, millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Arutelu jätkatakse homme kell 14 algaval istungil. 

Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu (216 SE) korrastab Eesti hasartmänguturgu ja kaasajastada hasartmängude korraldamisele esitatavaid nõudeid. Kehtiva regulatsiooni üheks probleemiks on selliste hasartmängu või loteriiga sarnaste mängude levik, mis ei ole seadusest tulenevalt käsitatavad hasartmängude konkreetse liigina, mistõttu on nende korraldamise lubatavus küsitav.

Hasartmängude korraldamist Eestis reguleerib 14. juunil 1995 vastuvõetud hasartmänguseadus ning hasartmängude ühe liigi – loteriide – korraldamist 15. juunil 1994 vastuvõetud loteriiseadus. Hasartmänguseadust on muudetud kokku 7 korral, loteriiseadust 6 korral. Kõik muudatused on olnud minimaalsed ja tehnilist laadi. Võrreldes 90. aastate keskpaigaga, on hasartmänguturg, aga ka järelevalve korraldust puudutavad võimalused oluliselt muutunud. Kehtiv loteriiseadus ja hasartmänguseadus ei suuda piisavalt täita oma eesmärki ja seetõttu on põhjendatud hasartmängualase õigusliku regulatsiooni uuendamine. Eelnõus on loteriid kui ühte hasartmängu liiki reguleerivad sätted liidetud samasse seadusesse ülejäänud hasartmängudega. Kuigi loteriil on teiste hasartmängudega võrreldes oma eripära, osutus kahe eraldi seaduse liitmine otstarbekaks, kuna üldsätted on kõigi hasartmängude liikide osas ühised, lisaks on ühised järelevalve teostamise alused. Tulenevalt muudatustest hasartmängude regulatsioonis on vajalik ka hasartmängumaksu seaduse muutmine, mis aga muudatuste suure hulga tõttu tuli vormistada eraldi eelnõuna. 

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (274 SE) rakendatakse Eestis Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste vastastikune tunnustamine. Eelnõu võimaldab tuletorni-, jäämurde- ja navigatsioonitasu sissenõudmist täitemenetluse korras. Eelnõuga kehtestatakse riigilõivud laevapere liikme meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, nende kinnituslehtede, täiendõppekursuse läbimise tunnistuse, siseveelaeva laevajuhi diplomi ning selle kinnituslehe väljastamise eest, mis toob kaasa ettevõtjate ja füüsiliste isikute kulude suurenemise. 

Riigikogu lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise: 

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu (342 SE) reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eelnõu näeb ette palga arvestamise ülempiiriks 2007. a. IV kvartali Eesti keskmise palga. 

Valitsuse algatatud Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (309 SE) täiendab seadust välislepingust tulenevate kohustustega, et viia see kooskõlla III lisaprotokolliga. Eelnõu reguleerib punase kristalli embleemi kasutamist Eestis ja välisriigis. Samuti muudab kehtivat punase risti nimetuse ja embleemi regulatsiooni eesmärgiga lihtsustada ja täpsustada tunnusmärgi kaitsval ning viitaval eesmärgil kasutamise korda.           

Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) taasavab Eesti postituru konkurentsile, tagab universaalse postiteenuse osutamise jätkamise konkurentsitingimustes, kvaliteetsete postiteenuste osutamise ja postiteenuste kasutajate kaitse. Eelnõu sätestab universaalse postiteenuse rahastamise mehhanismi, et vajadusel ja teenuse osutamise eesmärki silmas pidades hüvitada universaalse postiteenuste osutamise ebaõiglaselt koormavaid kulusid viisil, mis moonutaks siseturgu vähem kui ainuõiguse säilitamine. Samuti täpsustab ja täiendab universaalse postiteenuse osutaja määramise korda ning tegevusloa tingimusi. Eelnõuga võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv, millega muudetakse vastavat direktiivi seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega.           

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) toob kaasa suurema õiguskindluse. Eelnõu täpsustab seni seaduse rakendamisel probleeme tekitanud sätteid. Eelnõu seadusena vastuvõtmisega kõrvaldatakse mitmed terminoloogilised ebatäpsused, täiendatakse seadust vastavalt Euroopa Liidu õigusele, reguleeritakse valdkonda, sealhulgas tõhustatakse väetise käitlemise üle tehtavat järelevalvet. “EÜ VÄETIS” märgistusega väetise käitleja jaoks olukord lihtsustub, kuna tasuline registreerimine asendub ühekordse tasuta teavitamiskohustusega ning seetõttu väheneb ettevõtja halduskoormus. Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks võib lisaks akrediteeritud laboratooriumi katseprotokollile olla nüüd tootja poolt väljastatud vastav dokument (väetise kvaliteedisertifikaat) väetise koostise kohta. 

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) kõrvaldab mitmed ebatäpsused, täiendab loomakaitseseadust Euroopa Nõukogu loomade kaitse konventsioonide põhimõtete kohaselt, tagab valdkonna tõhusama reguleerituse ja tõrgeteta rakendamise.           

Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE) viib seadustes kasutatud kohustusliku keeleoskuse tasemete nimetused kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükati. Hääletus: 11 poolt, 37 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.           

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE) viib kohtute seaduses kasutatud kohustusliku eesti keele oskuse taseme nimetuse kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Inimeste keeleoskustaseme mõõtmisel on praegu kasutusel alg-, kesk- ja kõrgtaseme mõiste. Tasemeid on kohaldatud alates 1999. aastast, mil kategooriaeksamitelt mindi üle tasemeeksamite süsteemile. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 2001. a vastu soovituse 1539, mis sisaldab muuhulgas ettepanekut Euroopa riikidele võtta keelepoliitika kujundamisel, võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel ning keeleoskuse mõõtmisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokument, et tagada võõrkeele oskuse hindamisel põhimõtete ühtsus ja läbipaistvus.           

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE) annab valijatele võimaluse kasutada elektroonilist hääletamist valimistel ja rahvahääletusel senisest pikema perioodi vältel. Lisaks luuakse võimalus kasutada elektroonilisel hääletamisel peale ID-kaardi ka mobiiltelefoni (mobiil-ID-d).           

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (322 SE) kohaselt täiendatakse karistusseadustiku üldosa kahe sättega. Neist esimene näeb ette kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe karistatavuse. Teine säte annab võimaluse vastutusest vabaneda, loobudes kihutamiskatsest, kokkuleppest või nõusolekust.           

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) suurendab juriidiliste isikute juhtorganite liikmete valimisega seotud õiguskindlust. Muudetakse juriidiliste isikute juhtorganite valimise regulatsiooni ning võimaldatakse kohtul määrata isikutele teatud kuritegude toimepanemise eest lisakaristusena ettevõtluskeeld.           

Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu (334 SE) reguleerib Eesti õiguskorra jaoks uudse menetluse, saneerimismenetluse läbiviimist. Saneerimismenetlus on kujundatud hagita menetluse alaliigina, mis saab alguse selle isiku avaldusest, kes soovib endale kuuluvat ettevõtet saneerida. Kohus algatab esitatud avalduse alusel saneerimismenetluse, kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab muuta ettevõtte taas kasumlikuks. Menetluse algatamisel määrab kohus saneerimisnõustaja, kelle põhiülesandeks on saneeritava isiku nõustamine ja tema tegevuse kontrollimine. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava. Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud või vastu võtmata saneerimiskava. Võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus teha saneerimiskava majandusliku analüüsi. Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate kohta, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kes on saneerimiskava vastuvõtmisel hääletanud. Saneerimiskava kinnitamise järel hakatakse kava täitma. Täitmist kontrollib saneerimisnõustaja. Saneerimismenetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud.           

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Ain Seppiku esitatud küsimusele haldusreformi, Valdur Lahtvee esitatud küsimusele keskkonnaseisundi järsu halvenemise ja Karel Rüütli esitatud küsimusele riigi julgeoleku kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele põllumajanduse olukorra kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Ester Tuiksoo esitatud küsimusele AS Eesti Post kohta. 

Töölepingu seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu (299 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Algataja kinnitusel suureneb töölepingu regulatsiooni uuendamisel nii töösuhete paindlikkus kui ka turvalisus.  

Võrreldes kehtiva seadusega järgib uue töölepinguseaduse alusel loodud töösuhe võlaõigusseaduse põhimõtteid, loob võimaluse paindlikumalt korraldada tööaega ning vähendada töösuhte lõpetamisega kaasnevaid kulutusi ettevõtjale. Uus eelnõu muudab tööturu paindlikumaks aidates paremini kaasa uute töökohtade loomisele, samuti parandab ettevõtjate reageerimisvõimet.  

Töötajate turvalisuse suurendamiseks kehtestatakse tööandjale tähtajalise lepingu ülesütlemise piirangud ning töötajate kaitstust suurendatakse ka töötuskindlustushüvitise tõstmisega esimesel sajal päeval 50%lt 70%le töötaja viimase 12 kuu keskmisest palgast. Samuti tõstetakse töötutoetuse määra.  

Uue töölepingu seaduse eelnõu soodustab ka elukestva õppe süsteemi parandamist, mis tõstab oluliselt inimeste konkurentsivõimet tööturul. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ei leidnud toetust. Ettepaneku vastu hääletas 48 ja poolt 25 Riigikogu liiget. 

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. oktoober kell 18.00. 

Riigikogu pressitalitus

9. oktoober 2008