Esmaspäev, 22. september 

Riigikogu arutab alanud töönädalal 15 päevakorrapunkti 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra. Teisipäeval annab õiguskantsler Indrek Teder ülevaate järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle ning seadusega pandud muude ülesannete täitmisest. Esimesele lugemisele tulevad töötuskindlustuse seaduse, tulumaksuseaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse (295 SE), maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse (298 SE), „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015“ kinnitamise otsuse (300 OE) ning jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (305 SE) eelnõud. Kolmapäeval tulevad teisele lugemisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (291 SE) ning Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu (290 SE). Esimesele lugemisele tulevad kogumispensioni seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (313 SE), Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse (288 SE), piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse (269 SE), kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (289 SE), Riigikogu 2002. a. 4. detsembri otsuse „Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine“ kehtetuks tunnistamise otsuse (413 OE) ning metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (327 SE) eelnõud. Neljapäeval annab Eesti Panga president Andres Lipstok ülevaate Eesti Panga 2007. aasta aruandest. Seejärel teeb ettekande Finantsinspektsiooni 2007. aasta aruandest Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Karel Rüütli ja Marek Strandberg. 

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettekannet 

Õiguskantsler Indrek Teder esines Riigikogu ees ettekandega järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle ning seadusega pandud muude ülesannete täitmise üle. Õiguskantsler lähtus oma ettekandes põhiseaduse §-s 1 sätestatud igikestvast riigist ning põhimõttest, et kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – peavad tegutsema selle nimel, et tagada inimesele kuuluvad õigused ja vabadused. Indrek Teder: „Riigi toimimisel kiputakse mõnikord kõrvale jätma inimese põhiõigusi ja –vabadusi, inimlikku mõõdet, arvestades ainult otstarbekust. Kaldumine nn korravõimu domineerimismudelisse on eriti ohtlik väikeriigi puhul, kus iga põhiõiguse ebaproportsionaalne riive on nähtaval.“ Õiguskantsleri arvates on Eesti riikluse eesmärk säilitada inimene kui ühiskonna liige ja selle kaudu Eesti ühiskond. Ta nentis, et ühiskonna liikme ellujäämise eeldused on kahetised: ellujäämine korra tagamise mõttes ja ellujäämine füüsilise tervise mõttes.

Oma ettekandes osundas Teder puudustele kohtusüsteemis, aga ka kinnipidamisasutustes. Tederi arvates ei ole Eesti kohtusüsteemi menetlus inimesele arusaadav. Samuti ei nõustunud õiguskantsler Eestis leviva arusaamaga, et Euroopa Liidu õiguse domineerimine on absoluutne ja Eestil puudub selles osas igasugune suveräänne otsustusõigus. „Eestil ei ole mingit õiguslikku ega ka olemuslikku alust minna vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega - loobuda suveräänsest õigusest kehtestada ise reegleid ja lahendada vaidlusi. Toetades Euroopa Liidu tugevnemist, ei tohi sellega kaasneda oht, et põhiõiguste kaitse tase väheneb. Sellise strateegilise kursi määramisel on ka parlamendil kanda oluline roll,“ ütles Teder.

Riigikogu liikmed esitasid õiguskantslerile palju küsimusi. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Evelyn Sepp, Marek Strandberg, Jaanus Marrandi ja Väino Linde. 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse, tulumaksuseaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (295 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on laiendada koondamishüvitise saajate ringi, tõsta töötuskindlustushüvitise suurust ning võimaldada seda ka omal soovil ja tööandjaga kokkuleppel töölt lahkunud inimestele; tõsta töötutoetuse suurust; võimaldada tööga hõivatud inimesele töötust ennetava vahendina täiendkoolitust, mille maksumus tasutakse koolituse pakkujale töötukassa poolt; kaotada erisoodustusmaksu maksmise kohustus töötaja tasemekoolituse kuludelt, soodustades töötava elanikkonna õppimist ning kaotada erisoodustusmaksu maksmise kohustus terviseedendamise kuludelt, millega luuakse tingimused inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi tekkimiseks.  Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Lõpetati valitsuse algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et oleks tagatud põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava põlevkivi kasutamise aastamäära saavutamine. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad on riiklikul tasemel kokku lepitud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 mln t, annab eelnõu õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemisetõttu jäi pooleli põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015 kinnitamise otsuse eelnõu (300 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil. 

Riigikogu muudab kogumispensionide seadust 

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (291 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja varamakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia ja Singapuriga.  

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seadus (290 SE), millega kiideti heaks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) põhikiri. Pärast IDAga ühinemist on Eestil võimalik täieõigusliku partnerina osaleda IDA liikmes-riikide koostöös ja otsuste tegemisel ning toetada IDA kaudu vähemarenenud riikide arengut. IDA aitab toetada globaalselt vaeseima regiooni Aafrika ning teiste vaeste riikide arengut, kuhu Eesti kahepoolne arenguabi ei jõua. 

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015“ kinnitamine“ eelnõu (300 OE). Arengukava käsitleb põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kogu protsessi esmakordselt, arvestades nii majanduslikke, sotsiaalseid, julgeolekuga seotud kui ka keskkonnakaitse aspekte. Arengukava annab võimaluse ja juhised suunata riiklikult Eestile olulist strateegilist energiaressurssi, milleks vajalikud sätted õigusaktides seniajani puuduvad. Erakond Eestimaa Rohelised tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 30 poolt, 51 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.     

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (313 SE) eesmärk on kõrvaldada kohustusliku kogumispensioni süsteemi kogumisfaasis ilmnenud II samba arengut takistavad kitsaskohad ja täiustada kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete faasi regulatsiooni. Kogumisfaasi puhul on eelnõu konkreetsemateks eesmärk muuta pensionifondiga seotud tasude struktuur läbipaistvamaks ning osakute vahetamise reeglid ja pensionifondide investeerimispiirangud paindlikumaks. See loob osakuomanikule võimalused operatiivsemalt reageerida muutustele pensionifondi tingimustes või investeerimistulemustes.           

Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (288 SE). Kui Euroopa Ühendus saab WCO liikmeks, siis on võimalik selles organisatsioonis esindada Euroopa Ühendusel liikmesriikide huve nendes valdkondades, kus Euroopa Ühenduse liikmesriigid on oma pädevuse loovutanud Euroopa Ühendusele. Eesti ei loovuta konventsiooni muudatust heaks kiites oma pädevust, sest pädevus on ühenduse ja liikmesriikide vahel jagatud juba ELiga ühinemisest alates.  

Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele. Kontsentreerutud on põhiliselt piirivalveametnike haridusnõuete paindlikumaks muutmisele. Eelnõu võimaldab piirivalvuri ametikohale nimetada keskharidusega isikuid, kellel puudub piirivalve kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Ka loob eelnõu aluse ilma piirivalvealase väljaõppeta isiku sõjaväelise auastme arvamiseks piirivalveauastmeks pärast piirivalvealase väljaõppe läbimist, võimaldamaks sõjaväelise auastmega isikute piirivalvesse asumist.           

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) täiendab asendusteenistuse regulatsiooni vajalike sätetega, kaasajastab olemasolevaid ja kaotab ilmnenud probleemid. Muudatuste tulemusel tekib juurde võimalikke teenistuskohti ning võrdsustub asendusteenistuslastele makstava toetuse suurus ja kord. Asendusteenistusse kutsumise ja asendusteenistuses viibimisega seotud otsuste tegemine on selgemini määratletud ning koondatud Kaitseressursside Ameti pädevusse. Asendusteenistuslepingu lisamisega on tagatud Kaitseressursside Ameti, asendusteenistuslase ning teenistuskoha asutuse õigused ja kohustused.           

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsuse „Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu (314 OE). Keskkonnaministeerium on ette valmistanud „Riigi jäätmekava 2008–2013“ eelnõu, mis kiideti heaks valitsuse 29. mai 2008. a korraldusega nr 234 „Riigi jäätmekava 2008 – 2013“ heakskiitmine. Seega on vajalik tunnistada 2002. aastal Riigikogu otsusega heakskiidetud üleriigiline jäätmekava kehtetuks, sest üheaegselt ei saa kehtida kaks samalaadset, kuid sisult erinevat arengukava. 

Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) eesmärk on muuta metsaseadus võimalikult hästi toimivaks ja kõikide huvigruppide huve koosmõjus arvestavaks ning viia see kooskõlla tegelike oludega, et tagada metsandusalase tegevuse parem ühildavus metsapoliitika üldiste eesmärkidega ning vältida mitmeti tõlgendamise võimalusi. Eelnõu tagab põlise riigimetsamaa riigile säilitamise ja metsanduse pikaajaliste protsesside kavandamise seotud huvigruppe arvestades.

Erakond Eestimaa Rohelised võtsid algatajana menetlusest tagasi planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE).

Infotunnis vastas kaitseminister Jaak Aaviksoo Lauri Laasi esitatud küsimusele julgeolekukontrolli kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele looduskaitse, Aleksei Lotmani esitatud küsimusele võõrliikide ja Inara Luigase esitatud küsimusele ühtekuuluvusfondi projektide investeeringutes riigi osaluse kohta. Minister Urve Palo vastas Vladimir Velmani esitatud küsimusele integratsiooni kohta. 

Valitsus andis täna Riigikogule üle 2009. aasta riigieelarve 

Seoses 2009. aasta riigieelarve üleandmisega esines peaminister Andrus Ansip Riigikogu ees poliitilise avaldusega. Peaminister väitis oma kõnes, et see on läbi aegade kõige avalikumalt koostatud riigieelarve kogumahuga 98,7 miljardit krooni. „2009. aasta riigieelarvet iseloomustab kõige ilmekamalt sõna „tasakaal“,“ kinnitas Ansip. Ta selgitas, et tasakaal valitseb nii riigi poolt planeeritavate tulude ja kulude vahel, kui ka kompromissis kõigi kolme valitsusliidu osapoole vahel. Ansip juhtis tähelepanu sellele, et tuleva aasta eelarve vaieldamatult prioriteetne valdkond on haridus, mille investeeringute kasv järgmise aasta eelarves on üks kiiremaid. Samuti võivad Ansipi sõnul tunda südamerahu ja kindlustunnet ka pensionärid ning noored pered. Ansip kutsus üles mõtlema ka juba sellele, mis tuleb pärast 2009. aastat ja viie või kümne aasta pärast. Siinjuures rõhutas ta tööjõuturu paindlikumaks muutmist, ekspordi toetamist ning range eelarvepoliitika jätkamist. Ansip pidas eelarve eelnõu ühiselt ja õigeaegselt tehtud töö tulemuseks, millega võib rahul olla. 

Oma fraktsioonide nimel esinesid sõnavõtuga Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Tarmo Mänd, Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Mart Laar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. 

Ettekandega Eesti Panga 2007. aasta aruandest esines Riigikogu ees Eesti Panga president Andres Lipstok. „Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis, mille saavutamise peamine vahend on krooni rangelt fikseeritud kurss euro suhtes. Seetõttu peatun eelmise aasta tulemuste käsitlemisel kõigepealt Eesti hinnatõusu küsimustel,“ rõhutas Lipstok. Ta selgitas, et Eesti rahapoliitiline raamistik ja stabiilne vahetuskurss hoiavad inflatsiooni ehk tarbijahindade kasvutempo keskmises perspektiivis stabiilsena. Samal ajal tuleb aga rõhutada, et n-ö loomulik inflatsioon on Eestis mõnevõrra kõrgem Euroopa Liidu omast. Lipstoki väitel on Eesti inflatsioon ELi keskmisest kõrgem niikaua, kuni Eesti majanduskasv on Euroopa keskmisest kiirem. Lipstok: „Eesti 2007. aasta hinnatõusu mõjutasid ka mitmed täiendavad tegurid, muu hulgas eelmiste aastate kiire sisenõudluse suurenemine ja hinnatõusud maailmaturul. Käesoleva aasta II kvartalist alates oleme näinud selgeid märke hinnatõusu pidurdumisest. 2008. aasta teisel poolel ootame Eesti hinnakasvu edasist järkjärgulist aeglustumist. 2009. ja 2010. aastal prognoosime inflatsiooni langust vastavalt 5% ja 3,5% tasemele.“ Lipstok andis ülevaate ka keskpanga peamistest tegevusvaldkondadest ning tutvustas Eesti Panga tegevust organisatsiooni juhtimise tõhustamiseks. 

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein tegi ettekande olukorrast maailma kapitaliturgudel ning Eesti finantssektoris. Malmstein kinnitas, et Eesti finantssüsteem toimib hetkel stabiilselt ja süsteemseid riske ei esine. Ta tunnistas, et pretsedenditud sündmused maailma kapitaliturgudel avaldavad Eesti majandusele kaudset ja vägagi tuntavat mõju. „Globaalse finantskriisi mõju avaldub Eesti inimestele nii läbi investeeringute väärtuse languse kui ka laenuraha hinna tõusu. Finantssektori jaoks tervikuna on riskid suurenenud,“ ütles Malmstein. Samuti sisaldas ettekanne ülevaadet Finantsinspektsiooni järelevalvelistest prioriteetidest. 

Riigikogu pressitalitus