Esmaspäev, 15. september 

Peaminister vastas arupärimisele Euroopa Sotsiaalharta täitmise kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Karel Rüütli, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi 5. juunil esitatud arupärimisele Euroopa Sotsiaalharta täitmise kohta (nr 76). Arupärijad osutasid, et Eesti ei täida harta põhimõtet, mille kohaselt ei tohi sissetulekut asendavad hüvitised langeda allapoole vaesuspiiri, mis on määratletud 50%-ga leibkonnaliikme mediaansissetulekust. Arupärijad küsisid, millal kavatseb valitsus asuda täitma Euroopa Sotsiaalharta ja Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi vastavaid sätteid. 

Peaminister selgitas, et Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee on teinud 2005. aastal Eesti esitatud aruande põhjal järelduse, et meie pensionide alammäärad on liiga madalad, sest jäävad allapoole vaesusläve. Selle aruande perioodiks olid aastad 2003 ja 2004. „Võrreldes nimetatud aruandeperioodiga on pensionide suurus vahepeal oluliselt tõusnud, seda johtuvalt nii indekseerimisele põhinevast tõusust kui ka poliitilistele otsustele toetuvatest pensionide täiendavast tõstmisest,“ ütles Ansip. Keskmine vanaduspension on 44-aastase tööstaaži korral seisuga 1. aprill 2008 4560 krooni, ehk peaaegu kaks korda kõrgem kui 2004. aastal samal ajal. Väiksema tööstaaži korral on pensionid veelgi kiiremini kasvanud. Näiteks oli rahvapension 2004. aasta 1. aprilli seisuga 990 krooni kuus ja 1. aprilli seisuga aastal 2008 on see 1913 krooni kuus. Ansip kinnitas, et valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näeb ette pensionide kahekordistamise nelja aastaga. Selleks on tehtud pensionisüsteemis mitmeid muudatusi. „Muudatuste tegemisel arvestatakse pensionisüsteemi õiglust, samuti vastavust riikliku pensionikindlustuse eesmärkide ning finantspoliitikaga,“ selgitas peaminister.           

Ansip vastas veel Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Inara Luigase, Jaak Aabi ja Toivo Tootseni 18. juunil esitatud arupärimisele kutseõppe kohta Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas (nr 78). Ansip selgitas nimetatud õppeasutusega seotud probleemide tagamaid. Peaminister ütles kokkuvõtteks: „Praegu ei ole valitsusel kavas Helme vallas ühtegi kooli likvideerida. Kindlasti jätkub õppetöö Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas veel lähiaastatel kuni uue õppekompleksi valmimiseni Valgas. Selle aja jooksul tuleb välja töötada edasised stsenaariumid Helme Kutsekoolituskeskuse arengute osas.“ 

Riigikogu arutas Eesti Arengufondi tegevust 

Riigikogule andis ülevaate Eesti Arengufondi (edaspidi. Arengufond) tegevusest Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. 2006. aasta lõpus seadusega asutatud Arengufondi, mille eesmärgiks on algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis aitavad majandusstruktuuri ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua, tegevusaruanne kajastas organisatsiooni olulisemaid tegevusi ja tulemusi 2007. aastal. Ettekandja sõnul oli 2007. aasta Arengufondi käivitamisaasta mille, käigus toimus organisatsiooni ülesehitamine, põhitegevuste fookuse täpsustamine ja nende käivitamine. Aruandes loetleti nii olulisemad organisatoorsed tegevused, arenguseire tegevused ning investeeringutega seotud tegevused. Ettekande käigus peatuti ka Arengufondi tulevikul. Pärna: „Oleme võtnud üheks selgeks fookuseks, et tahame kujundada välja Eesti majanduse järgneva perioodi ehk siis järgneva kümne aasta majanduskasvu visiooni. Mis on need allikad, kust Eesti majanduskasv võiks perspektiivis järgmiseks perioodiks tulla; kuhu me Eestiga sisulises mõttes tahame kümne aasta pärast välja jõuda ehk millised on need sektorid, milles meie ettevõtted siis kümne aasta pärast maailmas läbi löövad ja mida me peame täna 3-5 aasta perspektiivis tegema selleks, et need võimalused tõesti ära realiseerida.“

Riigikogu liikmed esitasid ettekandjale hulgaliselt küsimusi. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Jürgen Ligi, Marek Strandberg, Ester Tuiksoo, Toomas Varek ning Jüri Tamm. 

Riigikogu nimetas salajasel hääletusel 52 poolthäälega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse Õiguskantsleri Kantselei III osakonna juhataja-nõuniku Nele Parresti seni sellel ametikohal töötanud Aare Reenumägi asemel. Otsuse vastu hääletas 13, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget. 

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE) esimene lugemine. Eelnõu põhisisuks on Riigikogu infotunnis valitsusliikmete osalemise korra muutmine ja Riigikogu fraktsioonidele olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu algatamise võimaluse loomine. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse homme kell 14 algaval istungil. 

Riigikogu ees andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest. 

Riigikogu lõpetasvalitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) teise lugemise. Eelnõu muudab ametist lahkunud presidendi või tema lese kaitse senist korraldust. Eelnõu kohaselt võib siseminister määrata ametist lahkunud presidendile kaitse lähtuvalt vastava politseiasutuse poolt koostatud ohuhinnangule. Sama põhimõte kehtib ka presidendi lese puhul. Praegu nõuab seadus, et ametist lahkuvat presidenti kaitstaks samadel alustel kui ametis olevat presidenti. 

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise: 

Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) eemärk on kaotada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest sätted, mis kehtestavad õppekirjanduse (õpik, töövihik jms) ainesisu ametkondliku kontrolli. Eelnõu annab koolis kasutatavate õpikute valiku, st õpiku kvaliteedi ja riiklikule õppekavale vastavuse kontrolli õpetajale. Ainetunnis kasutava õppekirjanduse valikul peab õpetaja lähtuma kehtivast riigi ja kooli õppekavast.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõuga (290 SE) kiidetakse heaks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) põhikiri. Pärast IDAga ühinemist on Eestil võimalik täieõigusliku partnerina osaleda IDA liikmes-riikide koostöös ja otsuste tegemisel ning toetada IDA kaudu vähemarenenud riikide arengut. IDA aitab toetada globaalselt vaeseima regiooni Aafrika ning teiste vaeste riikide arengut, kuhu Eesti kahepoolne arenguabi ei jõua.     

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse-, ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (294 SE) maksustatakse soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi aktsiisimaksuga. Alates 2011. aastast on põlevkivi aktsiisimäär 2,35 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta ja alates 2013. aastast 4,7 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Samuti võetakse üle direktiivide sätted, millega muudetakse reisija imporditud aktsiisikauba maksuvabasid piirmäärasid. Eelnõus sätestatakse füüsilisest isikust reisija maksukohustus, kui ta toob teisest liikmesriigist aktsiisikaupa endaga koos liikuvas pagasis üle aktsiisivaba piirnormi. Aktsiisi ei pea maksma, kui reisija tõendab,  et ta toob Eestisse alkoholi üle piirkoguse iseenda tarbeks, näiteks korraldab suurema perekondliku või muu ürituse.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (268 SE) viiakse nimetatud seadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sisulises mõttes täpsustatakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) ohutut kasutamist suletud keskkonnas eesmärgiga kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Seaduse rakendamine suurendab töötajate ja keskkonna ohutust GMM-ide suletud kasutamisel. Samal ajal juhitakse GMM-ide kasutajate tähelepanu asjaolule, et GMM-ide transport maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus on reguleeritud ohtlike kaupade veoks ette nähtud õigusaktidega.         

Valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (271 SE) kaotatakse rakendamise praktikas ilmnenud probleemid ning vastuolud, suurendatakse juriidiliste isikute võlausaldajate kaitset, täpsustatakse juriidiliste isikute juht- ja kontrollorganite liikmete vastutust, samuti lihtsustatakse juriidiliste isikute tegevust, kaotades üleliigseid formaalsusnõudeid ja võimaldades paindlikumaid juhtimisstruktuure. 

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (287 SE) nähakse muuhulgas ette, et väikestes kogustes (alla 5 m3 ööpäevas) heitvee immutamiseks vee erikasutusluba tulevikus enam vaja ei ole, kuna nii väikestes kogustes nõuetekohane heitvee immutamine ei põhjusta keskkonnaministeeriumi hinnangul ohtu ümbritsevale keskkonnale. See võimaldab lihtsustada kodanikel individuaalsete puhastussüsteemide rajamist väljapoole reoveekogumisalasid ning lisaks vähendab keskkonnateenistuste halduskoormust. Eelnõu sätestab laevadelt saasteainete merreheitmise keelu ja tõstab sellega kaasnevat vastutuse määra. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni  500 000 krooni.          

Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE) tulemusena vähenevad vedaja poolt autoveo alaste dokumentide taotlemiseks tehtavad rahalised ja ajalised kulutused. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis 2006. aastal läbi viidud autoveoseadusest tuleneva halduskoormuse hindamise uuringu kohaselt toob käesoleva seaduse muutmise seadusega planeeritav dubleerivate dokumentide kaotamine ja tegevuslubade kehtivusaegade pikendamine kaasa  iga-aastaste kulutuste vähenemise vedajatele ligi 1,5 miljonit krooni. Samuti muutub dokumentide taotlemine mugavamaks, kuna mitmeid dokumente on võimalik taotleda elektroonselt. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati tagasi (42 poolt, 31 vastu) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Toomas Vareki esitatud küsimusele majandusliku olukorra, Jaanus Marrandi esitatud küsimusele maaelu ja Kalev Kallo esitatud küsimusele maksupoliitika kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele riigieelarve arusaadavuse kohta. 

Riigikogu arutas inimarengu aruannet 

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena „Eesti Inimarengu Aruannet 2007“. Ettekannetega esinesid Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees akadeemik Ain-Elmar Kaasik ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolse hinnangu esitas komisjoni esimees Väino Linde.

Kaasik, kes keskendus oma ettekandes peamiselt rahvatervise näitajatele, rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti on inimarengu indeksis kahjuks viimaste hulka sattunud. Kaasiku sõnul kajastab väga olulisel määral rahvastiku tervist oodatav eluiga. „Meeste keskmine eluiga on pisut tõusnud, olles praegu 67,36, naistel 78,47, mis jääb siiski suurusjärgus 7–9 aastat maha stabiilselt arenenud Euroopa riikidest. Väga suur on meeste ja naiste eeldatava keskmise eluea diferents, mis Eestis on 11.  Üldiselt peavad tervishoiuanalüütikud ja -spetsialistid aktsepteeritavaks erinevust 4-6 aastat. Probleem on selles, et me sureme liiga vara. Kui arenenud Euroopas moodustab enneaegne suremus, mis statistika järgi on alla 65 eluaasta, 30% üldsuremusest, siis Eestis on see number koguni 55,“ ütles Kaasik. Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees avaldas arvamust, et Eesti arengu spontaanne etapp on lõppenud ning kinnitas, et edasi viib meid sihipärasem arengu kavandamine koos pikaajalise sihiseade ja kavandatu tegeliku elluviimisega. „Väga oluline on siin strateegia. Inimarengu aruande fookuses on tulevikus Eesti elu kvaliteet,“ märkis Kaasik. 

Professor Marju Lauristini ettekanne sisaldas inimarengu probleemistiku kahte sõlmküsimust – haridust, eeskätt hariduse ja majanduse vahekorda ning venekeelse elanikkonna kohta Eesti ühiskonnas. Lauristin väitis, et statistiline pilt ei kattu praegu avalikkuses valitseva hoiakuga Eestist kui ametnike, kaupmeeste, ärijuhtide riigist. „Müüt, et meil on puudu töölistest, meil on puudu kutseharitud inimestest, meil on kõik valgekraed, ärijuhid jne, ei pea tegelikult paika. Meil on vähe põllumajandustöötajaid,“ ütles Lauristin. Ta selgitas, et industriaalne ja nö sinikraeline tööjõustruktuur tähendab seda, et see kvalifikatsioon on kiiresti vananev ning kui vaadata arve, siis näeme, et Eesti kulutab ümber- ja täiendõppele kümneid kordi vähem kui arenenud riigid. „Eestis on 8 kordne erinevus selles, kui palju saavad koolitust tippastmed ja kui palju saavad koolitust tööjõustruktuuri alamad astmed. See on väga tõsine probleem. Me peaksime nägema kogu seda oma majanduse arengut väga palju seostatuna tööjõu kvaliteedi uuendamisega, peame nägema seda, mida aruande autorid käsitlevad teadmustöötaja ettevalmistamise kui ühte meie haridusreformi olulise sihina, ja samuti tuleb siia kindlasti lülitada ümberõppe korraldus ja sisu,“ rõhutas Lauristin.

Puudutades ettekande teist põhiküsimust, märkis professor Lauristin, et kodanikkonna rahvuslik struktuur on muutunud. Eestis on kodanike hulk rahvastikus tõusnud 84%-ni; 50,6% venekeelsest elanikkonnast on Eesti kodanikud. Lauristin: „Kuigi see naturaliseerimise probleemistik siiski jääb, sest meil on üle 100 tuhande mittekodaniku, on selle kaal kaks korda väiksem. See kaal on kaks korda väiksem kui nende probleemide kaal, mis on seotud kodanike kaasamisega. Ja siin me oleme lähenenud tegelikult juba normaalsele Euroopa riigile.“ 

Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tõdes komisjoni arvamust edasi andes, et aruande käsituses ei ole Eesti enam lihtsa töö ja lihtsate mõtete maa.  

Riigikogu võttis täna 72 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse (276 SE). Seadusega muudetakse ametist lahkunud presidendi või tema lese kaitse senist korraldust. Muudatuse kohaselt võib siseminister määrata ametist lahkunud presidendile kaitse lähtuvalt vastava politseiasutuse poolt koostatud ohuhinnangust. Sama põhimõtet rakendatakse ka presidendi lese puhul. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikogu pressitalitus