Esmaspäev, 8. september 

Riigikogu XI koosseisu 4. istungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas-Hendrik Ilves. 

Ergma rõhutas oma kõnes, et täna algav parlamendi tööaasta nõuab meilt tõsist tööd. Eesti majanduse jahtumisest tingitud probleemid ning rahvusvahelise olukorra pingestumine Vene-Gruusia konflikti tõttu sunnivad meid tegema otsuseid, millest mitmed on õige valusad. Riigikogu esimees kutsus kõiki komisjone olema aktiivsed, sest kätte on jõudnud aeg ette valmistada otsuseid, mis on riigile vajalikud 10 ja 15 aasta pärast. „Loodan, et majanduskomisjoni esitatud ettepanek arutada riiklikult tähtsa küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist, teostub siin saalis üsna pea,“ ütles Ergma. „Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid on energeetika, see arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse,“ selgitas Ergma. 

Riigikogu esimees tõi välja olulisemate eelnõude arutelud: „Õige pea hakkame menetlema töölepinguseaduse eelnõu. Pole liialdus väita, et see seadus puudutab enamikku Eesti inimestest. Paindlikku tööturgu soosiv seadus ei saa olla sajaprotsendiliselt meeldiv ei tööandjale ega töövõtjale. Kompromiss tuleb teha siin saalis.“ Ergma sõnul ootab meid lisaks riigieelarvele ja töölepinguseadusele Riigikogu töökorralduse ajakohastamine. Menetluses on juba esimesed eelnõud Riigikogu töökorralduse täiustamiseks, et teha infotund aktuaalsemaks ja anda rohkem võimalusi arutelude algatamiseks. „Kindlasti ei saa me vaadata mööda vajadusest korrastada Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palgasüsteem. Nii nagu praegu vaatavad oma kulutusi üle meie perekonnad, nii peab ka riik elama oma võimete kohaselt,“ rõhutas Riigikogu esimees. 

President Toomas-Hendrik Ilves ütles oma kõnes, et kõige olulisemana peame aga enestele teadvustama, et julgeolekukeskkonda, milles taastati 1991. aastal Eesti Vabariik – milles oleme seda riiki ehitanud, reforminud, Euroopa Liitu ja NATO-sse saanud, – seda julgeolekukeskkonda enam ei eksisteeri. „Meil pole vaja tunda põhjendamatut ebakindlust oma tuleviku pärast. Ma kinnitan, et Eesti enda 17 aasta pingutused ning liikmelisus Euroopa Liidus ja NATO-s tagavad Eesti iseseisvusele piisava turvalisuse ka muutunud julgeolekuruumis. Sellele vaatamata tuleb Eestil leida tõhusaid vastumeetmeid uute võimalike riskide maandamiseks,“ rõhutas president. 

Ilves ütles, et muutused meie ümber on üha kiiremad, üha pidevamad ja – mis peamine – valdavalt globaalset laadi. Nad mõjutavad kogu maailma seninägematu tugevusega. Nii on juhtunud näiteks majanduses. Vähesed meist oskasid paar aastat tagasi ette kujutada tagasilöögi ulatust maailma ja Eesti majandusele. Me ei teadnud majanduskasvu aeglustumise suurusjärku ega selle mõjusid riigieelarvele. „Nüüd on meil ettekujutus olemas. Me teame, et viimaste aegade harjumus kavandada riigi poliitikat 10-protsendilise majanduskasvu tingimustes on täna täiesti tarbetu. Selle asemel tuleb meil juurelda, kas majandus kasvab 0 või 2 protsenti või pigem kahaneb; kuidas ja millal hakkab majandus kasvama arenenud riikidele omases tempos; ja peaasi – millistest allikatest uut kasvu ammutada,“ märkis president. 

Ilves rõhutas: „Meil on vastutus hoida ja arendada Eesti riiki, kindlustada rahva ja kultuuri püsimajäämine. Võttes arvesse dramaatilist muutust Euroopa julgeolekusituatsioonis, tuleb Eestil panustada Eesti rahvusvahelisse usaldusväärsusesse, Eesti seesmisse ja välisesse julgeolekusse.“ 

Presidendi sõnul ei saa Eesti riiki ehitada ja selle julgeolekut tagada põhimõttel, et parematel aegadel kulutame ja halvematel säästame. Riigi maksuraha kogumine ja kasutamine peab olema mõistlik ja põhjendatud igal aastal. Säästlik majandamine, nii kodu kui riigi tasandil, on põhimõtteliselt õige ja vajalik rahanduspoliitiline printsiip. Aga iga valik peab vastama Eesti vajadustele nii homme kui kümne aasta pärast. 

„Seetõttu tuleb meil tõsta oma pilk valimislubadustelt, parteilistelt huvidelt ja koalitsioonileppelt. Tõsta pilk ja vaadata kaugemale. Uskuge, ka teie valijad ootavad tarka ja vastutustundlikku käitumist,“ ütles Ilves. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Marek Strandberg ja Jaan Kundla. 

Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läks teisele lugemisele 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (255 SE) esimene lugemine. Muudatus puudutab reisijaile kindlustuskaitse tagamist siseriiklikke regulaarreise tegevatel parvlaevadel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati pärast põhjalikku arutelu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE) esimesel lugemisel tagasi. Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 12 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE) eesmärk on tõhustada tööturuteenuste osutamist. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellega tööturuamet võib töötule teenuse osutamiseks sõlmida lepingu. Eelnõu kohaselt võib tööharjutust läbi viia iga isik ja tööpraktikat iga tööandja, sh täidesaatva riigivõimu asutus. Samuti täpsustatakse teenuste osutamise korda ja sobiva töö mõistet, töötuna ja tööotsijana arveloleku ning tööturutoetuste (töötutoetus, sõidu- ja majutustoetus) maksmise tingimusi.           

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) eesmärk on parandada riigi õigusabi  kvaliteeti ja paremini tagada advokaadi kättesaadavus vähekindlustatud isikutele. Eelnõuga lõpetatakse õigusabi korraldus, kus uurija ja prokurör saavad endale valida menetluses sobiva vastaspoole, mis algataja hinnangul ei ole demokraatlikule õigusriigile kohane. Samuti kehtestatakse järelevalvemehhanismid advokatuurile ja antakse järelevalve teostamise õigus  justiitsministrile.         

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu  (291 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja varamakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia ja Singapuriga.  

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang Vilja Savisaare esitatud küsimusele võrdsest kohtlemisest ja Karel Rüütli esitatud küsimusele prokuratuuri tegevuse järelevalve kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Mai Treiali esitatud küsimusele koolitoetuste ja Mailis Repsi esitatud küsimusele optimeerimise kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Valdur Lahtvee esitatud küsimusele keskkonnariskide ohjamise ja Kalle Laaneti esitatud küsimusele sisejulgeoleku personalipoliitika kohta.