Esmaspäev, 16. juuni 

Lukas vastas arupärimisele Järvamaa kutsehariduse kohta 

Riigikogu kinnitas töönädala arutelude kava, milles on 63 päevakorrapunkti. 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli ja Villu Reiljani 8. mail esitatud arupärimisele Järvamaa kutsehariduse kohta (nr 69). 

Minister selgitas, et Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ja Paide Kutsekeskkooli ühendamisega välditakse just nimelt dubleerivaid investeeringuid. Näiteks on kavas Paidest Säreverre üle viia ehituserialade, sh tee-ehitus ja kasutada selleks osaliselt sealseid juba olemasolevaid õppebaase. Efektiivsema kasutuse leiavad Särevere ühiselamud, mis juba osaliselt renoveeritud on, ja teised ühiskasutuses olevad õppevahendid. Ühiselt kasutatav ressurss tõstab ka kutseõppe kvaliteeti ja kättesaadavust, suurendades oluliselt õppekavast tulenevat valikmoodulite arvu. 

Lukas ütles, et haridus- ja teadusministeerium on jälginud väga selget strateegilist suunda, mille alusel Eestis kujundatakse välja neli põllumajandusvaldkonna juhtivat kutseõppeasutust. Nii ongi Türi lähedale Säreverre tekkimas loomakasvatusalane koolituskeskus. Lisaks loomakasvatusele arendatakse Säreveres ka põllumajandustehnika õppesuunda. Pärast Järvamaa kutsehariduskeskuse loomist kavas sinna üle viia ka ehituserialad, sealhulgas tee-ehitus. Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis maaelu jaoks oluliste erialade jätkusuutlikku arengu tagamiseks sõlmiti haridus- ja teadusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi vahel koostööleping. 

Lukas kinnitas, et lähtudes riigi kutseõppeasutuste võrgu edasistest arengutest kvaliteetse kutseõppe tagamisel Järvamaal Paidest põhja ja ida poole jäävates piirkondades on hädavajalik säilitada õppekohana ka tänane Paide Kutsekeskkooli õppebaas. Ühiselt kavandatavad investeeringud väldivad dubleerimisi kahte teineteisele distantsiliselt suhteliselt lähestikku paiknevasse õppekohta. Järvamaa Kutsehariduskeskuse raames arendatakse edasi võrdsete õppekohtadena nii Särevere kui ka Paide koolituskohta. 

Minister märkis, et kahe kooli ühinemist toetas nii Järva maavalitsus kui ka Järvamaa Omavalitsuste Liit. „Vastav punkt on sätestatud ka nende vahel sõlmitud ühiste kavatsuste lepingus koostööks 2008. aastal. Samuti sai ühinemiskava toetuse mõlema kooli nõukogult, nii et ainuisikulisest otsustusest ja dramaatiliselt vastutusest selles mõttes rääkida ei saa, et nüüd selle aadressi paigutuse puhul on lähenemine olnud liialt emotsionaalne,“ selgitas Lukas. 

Minister juhtis tähelepanu asjaolule, et Paide Kutsekeskkooli ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogu ühisel koosolekul ei jõutud kooli juriidilise aadressi osas üksmeelele ning see jäeti haridus- ja teadusministeeriumi otsustada. 

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Tarmo Männi, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Villu Reiljani ja Mai Treiali 14. mail esitatud arupärimisele kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste olukorrast (nr 73). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Toomas Trapido. 

Teisipäev, 17. juuni 

Lisaeelarve arutelu jätkub muudatusettepanekute hääletamisega 

Riigikogu jätkas tänasel istungil riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ( 273 SE) teist lugemist muudatusettepanekute hääletamisega. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon võttis alates 114. muudatusettepanekust enne hääletamist kuni 10-minutilisi vaheaegu. Täna käsitleti muudatusettepanekuid 82 – 133. Lisaeelarve arutelu jätkub homme, kolmapäeval kell 14 algaval istungil. 

Kolmapäev, 18. juuni  

Riigikogu lõpetas lisaeelarve teise lugemise 

Riigikogu võttis vastu seitse seadust: 

53 poolthäälega (16 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse (241 SE), mis täpsustab ringhäälingulubade väljaandmist ja loob soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul.          

73 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (244 SE), mis ühtlustab Eesti kaitseväelaste haridustaseme NATO liikmesriigi või EL liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutava haridustasemega, võimaldab riviametikohal teenida ka tsiviilkõrghariduse omandanud ohvitseridel ning lükkab edasi üldises seaduses sätestatud haridusnõuetele vastavuse tähtaja nelja aasta võrra. Seadus võimaldab jätkata teenistust neil kaadrikaitseväelastel, kes on omandanud tsiviilkõrghariduse või haridusnõuetele vastava väljaõppe NATO või EL-i liikmesriigi sõjakoolis ning nendel ohvitseridel, kes on asunud omandama kõrgharidust.           

77 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus (242 SE), mis annab sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtivad sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega.           

73 poolthäälega ( 2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seadus (233 SE). Lepingu eesmärk on luua selle osalistele võimalus senisest kiiremaks andmevahetuseks kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja uurimisel. Muuhulgas käsitleb leping DNA riiklike registrite loomist ja andmevahetust. Eestis on riiklik DNA-register asutatud valitsuse 14. detsembri 2006 määrusega. Registri volitatud töötleja on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seadus (247 SE). Protokolliga ühinemise eesmärk on tagada Eestile võimalus taotleda ja saada naftareostuskahju hüvitust rahvusvahelisest lisafondist juhul, kui 1992. aasta vastutuse konventsiooni alusel hüvitist ei maksta või selle alusel makstav hüvitis pole reostuskahjude katmiseks piisav ning samuti pole piisav 1992. aasta fondi konventsiooni alusel rahvusvahelisest fondist makstav hüvitis. Lisafond annab võimaluse hüvitada kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses ka suurte naftareostusõnnetuste korral.           

68 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seadus (230 SE). Leping on alla kirjutatud 2007. aasta 12. oktoobril Tallinnas. Võrreldes vana lepingu allkirjastamise ajaga, on selle reguleerimisala õiguslik taust oluliselt muutunud, kuna allkirjastamise ajal ei kuulunud riigid veel Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi. Lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma selle lepingupoole riik, kelle territooriumil omandatud kindlustusperiood on pikem.             

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seadus (258 SE). Kokkuleppe raames on tekkinud rahvusvaheline teabevõrk, mille kaudu saab kiiret ja kaasajastatud teavet rändel olevate lindude seisundi kohta ning sellest tulenevalt on võimalik ohte täpsemalt hinnata. Vajadusel on võimalik kiirelt võtta kaitsemeetmeid, arvestades mitte ainult Eesti tingimusi, vaid ka kogu rändeala ulatust. See tagab kompleksse lähenemise rändlindude kaitsele. Kokkuleppega kaitstavad linnud on Euroopa Liidus kõrgendatud tähelepanu all ning tulevikus on ka Eestis võimalik seada kokkuleppe toel rohkem tähelepanu vajavatele liikidele täiendavaid kaitsemeetmeid. Kokkuleppega ühinemine loob tunduvalt paremaid võimalusi rahvusvahelistes projektides osalemiseks, teabe ja kogemuste vahetamiseks ning ohustatud loomaliikide kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks.                         

Riigikogu lõpetas 18 eelnõu teise lugemise: 

Riigikogu jätkas tänasel istungil riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teist lugemist muudatusettepanekute hääletamisega. Käsitleti muudatusettepanekuid 134 – 166. Lisaeelarvega vähendatakse selle aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) peamine eesmärk on lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused. Eelnõu seab alkoholimüügile üleriigilise piirangu, lubades kauplustes alkoholi müüa 10st-22ni. 

Valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (246 SE & 196 SE);           

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (212 SE);           

Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (225 SE);           

Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE);             

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE);             

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE);           

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu (259 SE); 

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (260 SE); 

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE);             

Rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu (282 SE);           

Rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE);           

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE);           

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (203 SE);           

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE);           

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (272 SE);           

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu (275 SE);           

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE). 

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise: 

Kultuurikomisjoni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teise lugemise algataja ettepanekul; 

Kultuurikomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu (261 SE) algataja ettepanekul;           

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise: 

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE); 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE);           

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE); 

Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE);           

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE);                       

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE). 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi viis eelnõu: 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE). Hääletus: 53 poolt, 14 vastu. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE). Hääletus: 53 poolt, 14 vastu. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE). Hääletus: 47 poolt, 10 vastu. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (249 SE). Hääletus: 48 poolt, 12 vastu. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (250 SE). Hääletus: 48 poolt, 13 vastu. 

* * *

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu küsimustele sotsiaalministeeriumi eelarve ja e-terviseprogrammi kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimusele põllumajanduse konkurentsivõime kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Lissaboni lepingu tuleviku, pantvangist Eesti kodaniku vabastamiseks astutud sammude, Kesk-Aasia riikidega koostöö ja Venemaaga suhete arendamise kohta. 

Istung lõppes kell 00.10. 

Neljapäev, 19. juuni 

Riigikogu võttis III istungjärgu viimasel istungil vastu käesoleva aasta lisaeelarve 

Riigikogu toetas 59 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut nr 2. Õiguskantsler Indrek Teder esitas riigikogule ettepaneku Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse poliitilist välireklaami keelustavate sätete põhiseaduspärasuse kohta. Õiguskantsleri analüüsi kohaselt on nimetatud seaduste mõned paragrahvid vastuolus põhiseaduse paragrahvide 57, 60 ja 156 koostoimes põhiseaduse §-ga 11 osas, milles need keelustavad täielikult aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami ning näevad ette vastutuse poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest reklaami tellijale, vahendajale, tootjale, avalikule esitajale, üldsusele näitajale ja üldsusele ülekandjale. Ettepaneku kohaselt peaks Riigikogu viima Euroopa Parlamendi valimise seaduse §-d 5¹ ja 71¹, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-d 6¹ ja 67² ja Riigikogu valimise seaduse §-d 5¹ ja 73² kooskõlla põhiseadusega. Põhiseaduskomisjoni poolse ettekande tegi komisjoni esimees Väino Linde. Ettepaneku vastu hääletas 29 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega anti põhiseaduskomisjonile ülesanne algatada vastavasisuline eelnõu.  

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seadus (273 SE). Lisaeelarvega vähendatakse käesoleva aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.  

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus (219 SE). Seadusega muudetakse kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja efektiivsemaks. Selleks kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestusteta. Istungit on lubatud edasi lükata üksnes seadustikus sätestatud juhtudel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab üldmenetluses maakohtus isiku väljakutsumise. Seadus jõustub 2008. aasta 15. juulil. Seaduse § 1punktid 6 ja 3 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril, punkt 5 – 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (238 SE). Muudatuste eesmärgiks on täiendada kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku nii, et need oleksid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud nõukogu 24. veebruari 2005. a raamotsuses rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Kriminaalmenetluse seadustikus täpsustatakse abistamise piiranguid taotlevas riigis väljamõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel. Samuti sätestatakse välisriigis mõistetud rahalise karistuse asendamine, kohtuotsuse täitmise lõpetamine ning välisriigi muu asutuse määratud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamine ja täitmine. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (239 SE). Seadusmuudatused on seotud Eesti ühinemisega Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga. OECD kandidaatriigina peab Eesti liitumiskriteeriumina saavutama täieliku vastavuse konventsiooni nõuetele. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.  

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus (259 SE). Seaduse eesmärk on kõrvaldada takistused isikute vabalt liikumiselt ja tagada välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohtadel ja kutsealadel. Taotlejale annab õiguse töötada Eestis reguleeritud ametikohal tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Töötamise õiguse all mõistetakse juurdepääsu ametikohale või kutsealale, see annab võimaluse taotleda töö alustamist või jätkamist teatud eri- või kutsealal (konkureerida tööturul). See ei garanteeri, et isik ka tööle võetakse, lõplikult otsustab selle tööandja. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. juulil, seaduse § 35 jõustub 2008. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (260 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse kohtute seaduse, advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (2005. aasta muudatus) kohtunikule, kaitsjale väärteomenetluses ning lepingulisele esindajale tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalmenetluses kehtestatud haridusnõudeid ja viia nende sõnastus kooskõlla haridusvaldkonna terminoloogiaga. Seadus jõustub 2008. aasta 1. juulil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seadus (202 SE). Seadus sätestab kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, kaitseväe ülesehituse, kaitseväe juhtimise alused ja kaitseväe poolt jõu kasutamise alused. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus (203 SE). Eelnõu eesmärgiks on kaitseväe korralduse seadusest (KVKS) tulenevate muudatuste sisseviimine nendesse seadustesse, mille vastuvõtmine Riigikogus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Teisi seadusi muudetakse KVKS eelnõu 7. peatükis “Rakendussätted”. Seadust käsitletakse vaid seotuna KVKSiga, seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus (280 SE). Käesoleva seadusega parandatakse 2005. aastal jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse rakendamisel ilmnenud puudused ja täpsustatakse osasid õigusnorme, kuna on selgunud, et need ei vasta täielikult Euroopa Liidu õigusele. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

78 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (272 SE). Seaduse põhiülesanne on realiseerida kõrgharidust reguleerivates õigusaktides kõrgharidusstrateegiast tulenevad tegevused. Muudatused puudutavad kõrgharidusstrateegiast tuleneva eesmärgina ühisõppekavade, -kraadide ja -diplomite seadustamist, kvaliteeditagamise süsteemi ja õppe läbiviimise õiguse seadustamist. Samuti viiakse seadusesse täiendavaid praktikast tulenevad muudatused. Seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril; seaduse § 6 punkt 6 ning §-d 26 ja 76 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril; § 27 punkt 2, õ-d 29 ja 52, § 80 punktid 2 ja 4 ning §-d 81 ja 82 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril; § 49 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seadus (89 SE). Seaduses sätestatakse alkohoolse joogi jaemüügi lubamine seaduses osundatud müügikohtades alates kella 10.00-st kuni 22.00-ni. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal. Seaduse vastu hääletas 12, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (275 SE). Seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks ja maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme tagamiseks, riiklike abinõude rakendamise järelevalve alused ja ulatus ning vastutus seaduse rikkumise eest. Seadus jõustub 2008. aasta 1. augustil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadus (212 SE). Seaduses nähakse ette kinnisasjade vahetamist käsitleva looduskaitseseaduse paragrahvi kehtetuks tunnistamine ja vastavad üleminekusätted, mis võimaldavad kuni käesoleva seaduse jõustumiseni esitatud kinnisasja vahetamise avaldusi menetleda edasi kinnisasja omandamismenetluse raames. Lisaks sellele täpsustatakse senist omandamismenetluse regulatsiooni selliselt, et selle käigus saaks võimalikult täpselt määrata omandatava kaitsealuse kinnisasja väärtust. Seadust täiendatakse paragrahvidega, mis sätestavad nahkhiirte ja lindude märgistamise loa ning kaaviari käitluslitsentsiga seonduva. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.  

65 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (225 SE). Käesolev seadus näeb ette kuriteokaristuse süstemaatiliselt toimepandud pisivarguste eest. Oluline on, et korduvalt pisivarguseid toimepannud isiku süütegu vaadeldaks ühiskonnas kuriteona, aga mitte väärteona. Seadusmuudatused on suunatud just korduvaid pisivargusi, millest üle 70 % moodustavad  kauplusevargused, tahtlikult toimepanevate isikute käitumise mõjutamiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

69 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seadus (264 SE). Seadusmuudatused on seotud praegu kehtiva metaaniheidete maksustamisega Eestis. Kuigi Euroopa Liit vajab metaani arvestust kasvuhoonegaaside arvestuse pidamiseks, ei ole metaaniheited teistes Euroopa Liidu riikides maksustatud. Metaaniheidete maksustamisega tekib põllumajandustootmisega tegelevatel ettevõtetel maksukoormus, mis tekitab Eesti ettevõtetele konkurentsiraskusi välisturul. Tulenevalt ülalmainitud probleemist sätestatakse käesoleva seadusega metaaniheidete vabastamine saastetasu rakendamisest. Seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008.a. 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus (246 SE) ja (196 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kõrvaldada ravikindlustuse seaduses praktikas ilmnenud puudused, määratleda täpsemini ravi rahastamise lepingute sõlmimise protsess ja täpsustada ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse aluseks olevate meditsiiniseadmete regulatsiooni. Seadusmuudatustega tagatakse ka sarnaselt vanaduspensionäridele ka töövõimetuspensionäridele, toitjakaotuspensionäridele, rahvapensionäridele, väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saavatele isikutele hambaproteeside hüvitis. Käesoleva seaduse § 1 punktid 9-11 jõustuvad 2008. aasta 1. septembril, § 1 punkt 2jõustub 2009. aasta 1. augustil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooltuks jäänud keegi. 

70 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seadus (282 SE). Seadusega antakse investeerimisühingutele täiendav ettevalmistusaeg oma tegevuse kooskõlla viimiseks uue kapitalinõuete raamistikuga ning uute usaldusnormatiivide aruandevormide esitamiseks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

68 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seadus (283 SE). Audiitortegevuse seaduse muutmise eesmärk on viia see kooskõlla põhiseaduse §-ga 12 ja tunnistada kehtetuks võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olev audiitorite vanusetsensuse säte. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (245 SE). Lennundusseaduse muudatused tulenevad lennuettevõtja sertifikaatide regulatsiooni täiendamise vajadusest ning Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt kehtestatud valdkondlikest nõuetest. Riigilõivuseadust muudetakse tulenevalt Lennundusseaduses tehtavatest muudatustest Lennuameti toimingute eest riigilõivu võtmist reguleerivates sätetes. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu pressitalitus