Esmaspäev, 9. juuni 

Peaminister vastas arupärimistele eurotoetuste kasutamise kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas kõigepealt Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Mailis Repsi ja Ain Seppiku 21. aprillil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu tõukefondide vahendite kasutamise kohta (nr 58).  

Ansip ütles, et struktuurfondide 2004 - 2006 vahendite kasutamise viimane tähtaeg on 2008. aasta lõpp. 30. aprilli 2008. aasta seisuga on Eestile perioodiks 2004–2006 eraldatud riikliku arengukava vahenditest (kokku on neid vahendeid 5,81 miljardit krooni) projektidega on kaetud 93,13% ja välja on makstud 79, 18 % ehk 4, 6 miljardit krooni. Ansip selgitas, et ühtekuuluvusfondi vahenditest on välja maksmata veel orienteeruvalt 1,2 miljardit krooni. Nendest vahenditest on 30. aprilli seisuga perioodiks 2004–2006 eraldatud 6,74 miljardist kroonist projektidega kaetud 100% ja välja on makstud 58,1%, ca 3,9 miljardit krooni. Välja on maksmata veel ca 2,8 miljardit krooni. Ühtekuuluvusfondi vahendeid on võimalik kasutada kuni 2010. aasta lõpuni. Peaminister nentis, et meetmete rakendamine perioodi 2007–2013 struktuurvahendite kasutamiseks võiks toimuda tõepoolest pisut kiiremas tempos. Samas tuleb arvestada, et raha kasutamise aluseks oleva kolme rakenduskava läbirääkimine Euroopa Komisjoniga ning ka komisjoni enda siseste protseduuride läbimine kestis eeldatust kauem ning kavad kinnitati alles 2007. aasta sügisel. „Igal juhul on hetkel kohatu rääkida võimalusest, et uue programmperioodi summad jäävad olulises osas kasutamata,“ kinnitas Ansip. Perioodi 2007–2013 vahendite kasutamise esimene vahetähtaeg, mis kehtib programmperioodi esimesele ehk 2007. aastale planeeritud rahale, on alles 31. detsembril 2010. Nimetatud tähtaeg peaks olema igati piisav maksimaalse lõpptulemuse saavutamiseks. Peaminister ütles: „Ma olen selles veendunud, et kaasfinantseerimine on riigi poolt tagatud ka siis, kui Riigikogu võtab vastu negatiivse lisaeelarve. Ja ma olen siin ka sellest kõrgest kõnetoolist öelnud, et Euroopa Liidu vahendite kasutamine on Eesti jaoks prioriteet.“           

Peaminister vastas veel järgmistele arupärimistele: Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi ja Olga Sõtniku 8. mail esitatud arupärimisele olukorrast Narvas (nr 67); Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Mai Treiali, Jaanus Marrandi, Karel Rüütli ja Villu Reiljani 8. mail esitatud arupärimisele eurotoetuste kasutamise ja kaasfinantseerimise tagamise kohta (nr 68); Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Villu Reiljani, Mai Treiali, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi 13. mail esitatud arupärimisele Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ning Paide Kutsekeskkooli ühendamise kohta Järvamaa Kutsehariduskeskuseks (nr 70); Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Ain Seppiku ja Kalle Laaneti 13. mail esitatud arupärimisele kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise kohta (nr 71); Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Mai Treiali, Karel Rüütli ja Tarmo Männi 15. mail esitatud arupärimisele lasteaiakohtade probleemi lahendamise kohta (nr 74). 

Kinnitati töönädala päevakord. Algatajate ettepanekul jäeti sellest välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE) ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE) esimesed lugemised.           

Teisipäev, 10. juuni 

Riigikogu kiitis heaks Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 

Riigikohtu esimees Märt Rask esitas Riigikogule ettekande kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Raski sõnul tuleb ettekannet mõista kui kohtuvõimu avalikku koostöövormi teiste võimuharudega, et arendada õigusriiklust. Ettekanne sisaldab valikut teemadest ja probleemidest, mis on aktuaalsed ja vajavad lahendamist seadusandja, täitevvõimu ja kohtute koostöös. Ettekandes märgiti, et on loodud seadusloome töörühm, kelle ülesandeks on uue kohtusüsteemi arengupõhimõtetele vastava kohtute seaduse eelnõu väljatöötamine. Eelnõu peaks esialgsete kavade kohaselt Riigikogu menetlusse jõudma järgmisel aastal. Eelnõuga seoses tuleks arutada, millises suunas peaks arenema Eesti kohtusüsteem, et rakendada põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse ning kohtusüsteemi iseseisvuse põhimõtteid. Ettekandes antakse ülevaade eelmisel aastal esitatud ettepanekute käekäigust, kohtustatistikast, eelarvestrateegia menetlusest, kohtusüsteemi palkadest, põhiseaduslikkuse järelevalvest ning karistusõigusest. Nimetatud teema käsitlemise raames esinesid sõnavõttudega Riigikogu liikmed Hanno Pevkur, Ain Seppik, Ken-Marti Vaher ning justiitsminister Rein Lang. 

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse esitatud otsuse Eesti kaitseväe kasutamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude kossseisus (254 SE). Otsuse kohaselt kasutatakse Eesti kaitseväge kuni 45 kaitseväelasega vajaduse korral 2008. aasta 1. juulist kuni 2009. aasta 30. juunini NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Lõpphääletusel jäi vastu võtmata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud otsuse "Abinõud geneetiliselt muundatud organismide kontrollimatust levikust tulenevate ohtude vältimiseks" eelnõu (256 OE). Otsuse poolt hääletas 31 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

Seoses Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud   otsuse "“Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ heakskiitmine" eelnõu (263 OE) aruteluga esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega siseminister Jüri Pihl. Pihl märkis, et kohtumistel parlamendifraktsioonidega oli tunda positiivset ja osavõtlikku suhtumist ning konkreetsete muudatusettepanekute tulemusena sündis visioon, mis keerab uue lehekülje siseturvalisuses kui olulises riiklikus valdkonnas. „Turvalisuspoliitika põhisuunad on kinnitanud, et tänases Eestis me ei loo politseiriiki, vaid turvalist õigusriiki. On oluline, et politseiriigiga ei aetaks sassi tugevat ja toimivat politseid ning teisi riigi turvalisust tagavaid struktuure. Demokraatlikus ühiskonnas on politsei tugevus selles, et ta tagab inimeste õigused ja vabadused, õiguskorra ning tugineb seadusele, koheldes igaüht õiglaselt. Selle juures peab aga riik olema efektiivne, otsustav ja vajadusel ka jõuline,“ ütles Pihl. 

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu 6 fraktsiooni algatatud otsuse „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ heakskiitmise kohta. Otsuse kohaselt peab Riigikogu vajalikuks käsitleda Eesti turvalisuspoliitika põhisuundi olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Vabariigi Valitsusele tehti ettepanek esitada Riigikogule hiljemalt iga aasta 1. märtsiks ettekanne turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimise kohta siseturvalisuse arengukava rakendamise põhjal.

Põhisuundade heakskiitmise eesmärk on piiritleda turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visioon, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid ning tegevussuunised, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama. Ühtlasi toetatakse nüüdisaegse, ühtse ja õigusriikliku alusega avaliku korra kaitse süsteemi loomist Eestis. Vastav süsteem lähtub printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik kaasamine sellesse protsessi oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (218 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus e-toimiku süsteemi esimese etapi rakendamiseks kriminaalmenetluses alates 01.07.2008. E-toimiku süsteem on menetlussüsteem, mis sisaldab enam kui ühele menetlusprotsessi osalisele vajalikku infot, tagab registrite ja asutuste menetlusinfo standardiseerituse, kiire ja efektiivse infovahetuse ning menetlusega seotud isikute võrdse ligipääsu infole. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtiksid sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ühtlustada Eesti kaitseväelaste haridustase Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutava haridustasemega, võimaldada riviametikohal teenida ka tsiviilkõrghariduse omandanud ohvitseridel ning lükata edasi üldine seaduses sätestatud haridusnõuetele vastavuse tähtaeg nelja aasta võrra. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu (282 SE) esimene lugemine. Eelnõuga antakse investeerimisühingutele täiendav ettevalmistusaeg oma tegevuse kooskõlla viimiseks uue kapitalinõuete raamistikuga ning uute usaldusnormatiivide aruandevormide esitamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia audiitortegevuse seadus kooskõlla põhiseaduse §-ga 12 ja tunnistada kehtetuks võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olev audiitorite vanusetsensuse säte. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse homme, kell 14 algaval istungil. Hääletusele pannakse Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanek nimetatud eelnõu menetlusest välja arvata.  

Kolmapäev, 11. juuni 

Lisaeelarve teine lugemine jätkub muudatusettepanekute hääletamisega 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Jaanus Marrandi esitatud küsimusele riigi rahanduspoliitika ja Ain Seppiku esitatud küsimusele majanduskasvu kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas küsimustele riigieelarve kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Jaak Aabi esitatud küsimusele kultuuriministeeriumi eelarve kohta.  

Riigikogu võttis vastu viis seadust: 

91 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seadus (193 SE). Lissaboni lepinguga muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Lissaboni lepingu eesmärk on viia lõpule Amsterdami lepingu ja Nice`i lepinguga alustatud protsess - tugevdada liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks. Ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludest tegi komisjoni liige Urmas Reinsalu. Läbirääkimistel võtsid sõna Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Marek Strandberg, Jaanus Marrandi, Kristiina Ojuland, Raivo Järvi, Igor Gräzin, Hannes Rumm, Aivar Riisalu. Riigikogu ees esines ka välisminister Urmas Paet. 

93 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (218 SE), mis võimaldab süüteomenetluses üle minna osaliselt elektroonilisele asjaajamisele, samuti salvestada süüteomenetluse andmeid e-toimiku süsteemis. Seadus näeb ette võimaluse luua menetlusdokumente ka elektroonilises vormis ning säilitada neid õiguskaitseasutuste e-toimiku süsteemis.           

58 poolthäälega (30 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (222 SE), mille eesmärgiks on õigusselguse tagamine politsei poolt isikute põhiõigusi riivava meetmete rakendamisel. Seaduse väljatöötamine tulenes eelkõige aprillisündmuste analüüsist. Seadusega täpsustatakse isikute liikumisvabaduse piiramisega ja koosolekute pidamise vabadusega seonduvad küsimusi, sisustatakse täpsemalt “sunni“ mõiste, et määratleda isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamine; täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Muuhulgas reguleerib seadus elektrišokirelva kasutamist.           

40 poolthäälega (35 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seadus (228 SE), mis suunab riigile ja ühiskonnale tulusamat ning süsteemsemat maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades võimaliku kahjulikku keskkonnamõju. Seadus täpsustab seaduse terminoloogiat ja üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ning kaevandamislubade menetlemise protsessi.           

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (176 SE), mille kohaselt ühineb Eesti Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta muudetud versiooniga. Konventsioonis 1999. aastal tehtud muudatused polnud 2004. aastaks, kui Riigikogu konventsiooni algselt ratifitseeris, jõustunud. Samas saab riik ühineda vaid COTIF-i kehtiva versiooniga. Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. Konventsiooni ühtseid reegleid kohaldatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee- ja veetranspordi suhtes. COTIF-i osalised moodustavad Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF), mille peakorter asub Bernis. Eesti saab OTIFiga liituda pärast täpsustatud ühinemiskirja esitamist. 

Riigikogu lõpetas 1 eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE), mis sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused ning korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ja ökomärgise andmise õiguslikud alused ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. Kehtiva seaduse rakendamisel on ilmnenud, et mõned seaduse sätted ei ole praktikas efektiivselt kasutatavad ja osa õigusnorme vajab täpsustamist, kuna on selgunud, et need ei vasta täielikult Euroopa Liidu õigusele. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust: 35 poolt, 57 vastu. 

Riigikogu lõpetas 1 eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) eesmärk on täpsustada ringhäälingulubade väljaandmist ja luua soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul.  

Istungi algul esitasid Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni 33 saadikut umbusaldusavalduse keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Valitsus taotles küsimuse käsitlemist esimesel võimalusel kolmapäevasel Riigikogu istungil. Umbusaldusavalduse käsitlemise järel toimunud hääletusel ei leidnud esitatud avaldus toetust. Hääletustulemus: 36 poolt, 59 vastu. Seega Riigikogu keskkonnaminister Jaanus Tamkivile umbusaldust ei avaldanud. 

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teine lugemine. Lisaeelarve näeb ette käesoleva aasta tulude vähendamise 6,1 miljardi ja kulude vähendamise 3,2 miljardi krooni võrra.     Teiseks lugemiseks esitati 166 muudatusettepanekut, millest 117 tegi Keskerakonna fraktsioon ja 49 Rahvaliidu fraktsioon. Nimetatud fraktsioonid panid esitatud muudatusettepanekud hääletusele ja võtsid enne iga hääletust kuni kümneminutilise vaheaja. Seetõttu pikenes menetlusprotsess neljapäeva, 12. juuni hommikuni. Läbi jõuti hääletada 65 muudatusettepanekut. 

Kolmapäeval 11. juunil alanud istung lõppes neljapäeval 12. juunil kell 9.54. 

Neljapäev, 12. juuni 

Lisaeelarve teist lugemist jätkati muudatusettepanekute hääletamisega 

Täna jätkati kolmapäevasel istungil pooleli jäänud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teist lugemist. Neljapäevast istungit alustati kell 10 hommikul 66. muudatusettepaneku hääletamisega. Teiseks lugemiseks esitati kokku 166 muudatusettepanekut. Eesti Keskerakonna fraktsioon jätkas kuni 10-minutiliste vaheaegade võtmist enne muudatusettepanekute hääletamist. Istungil jõuti 81. muudatusettepanekuni. Lisaeelarve arutelu jätkub järgmisel nädalal. 

Istung lõppes kell 12.56 

Riigikogu pressitalitus