Esmaspäev, 2. juuni 

Juhan Parts vastas arupärimisele postkontorite sulgemise kohta 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikme Heimar Lengi 6. mail esitatud arupärimisele postkontorite sulgemise kohta maapiirkondades (nr 62). Minister selgitas, et kõikjal Euroopa Liidu liikmesriikides on postiettevõtted äriettevõtted. 1. jaanuarist 2009 avaneb postiturg kõikide teenuste osas. „Lähipäevadel peame esitama valitsusele vastava seaduse eelnõu, mis toetab postituru avamist ka Eestis,“ ütles Parts. Minister märkis, et universaalne postiteenus ei ole kasumlik. „Ükski seadus ega määrus ei näe ette, et postiteenuse kättesaadavus seatakse sõltuvusse postkontorist ja tema lahtiolekuajast. Lihtsalt avatud postkontor ei tähenda veel postiteenust. Ettevõtte seisukohast tuleb tõenäoliselt kaaluda kõiki asjaolusid. Suure tõenäosusega selliselt see võrk jääb kahjumlikuks,“ ütles Parts. „Aga see ei tähenda, et neid postiteenuseid ei peaks osutama,“ selgitas minister. „Meil ei ole ju vaja hoida üleval postkontoreid, mille toimingute arv on sedavõrd väike. Uskuge mind, Eesti Post ei pane kinni ühtegi letiteeninduspunkti, kus inimesed on järjekorras ukse taga hommikust õhtuni ja tahavad postiteenuseid saada!“ kinnitas Parts. „Me vaatame elanike arvu, elanike tihedust, me vaatame, kuhu on arenenud motokanne jne, jne. Nii et Eesti Posti juhtkond, ma usun, teeb neid otsuseid individuaalselt, iga postkontori seniseid majandusnäitajaid ja kohapealset vajadust arvestades,“ märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister. 

Rahandusminister Ivari Padar vastas Riigikogu liikme Taavi Rõivase 21. aprillil  esitatud arupärimisele Tallinna eelarve tasakaalu kohta (nr 57). Minister ütles, et Tallinna laenukoormus ei ole ületanud seadusaktides lubatud 60 %-list eelarvemahu piiri. Padar selgitas üldist olukorda ja rõhutas, et  säästueelarve tegemise üks oluline põhjus valitsussektori tasakaalu seisukohalt on kindlasti kohalike omavalitsuste kulutused. „Me oleme seal suurusjärgus 800 miljoni kroonise omavalitsuste miinusega arvestanud. Näiteks kohalikest omavalitsustest võib tulla ligi miljard krooni tasakaalu muutvaid numbreid selle aasta jooksul veel juurde. On selge, et kohalike omavalitsuste finantspoliitikal on eelarve tasakaalu seisukohast õige oluline roll,“ märkis rahandusminister.           

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Ain Seppiku, Olga Sõtniku ja Jaak Aabi 23. aprillil esitatud arupärimisele lasteaiakohtade vähesuse kohta (nr 60).           

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Ain Seppiku, Olga Sõtniku ja Jaak Aabi 23. aprillil esitatud arupärimisele pikapäevakoolide kohta (nr 59) ja Riigikogu liikme Aadu Musta 6. mail esitatud arupärimisele üliõpilaste ühiselamute renoveerimise võimaluste kohta (nr 63).             

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas neljale arupärimisele. Need olid Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Jaak Aabi ja Valeri Korbi 5. mail esitatud arupärimine keskkonna ja GMO-de kohta (nr 61); Riigikogu liikmete Inara Luigase, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Lauri Laasi, Jüri Ratase ja Helle Kalda 6. mail esitatud arupärimine Eesti metsa kohta (nr 64); Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Toomas Vareki ja Vladimir Velmani 7. mail esitatud arupärimine radooniriski kohta (nr 65) ja Riigikogu liikme Marek Strandbergi 13. mail esitatud arupärimine põlevkivi arengukava 2008-2015 ja selle rakendusplaani kohta (nr 72).             

Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Mai Treial ja Villu Reiljan võtsid tagasi keskkonnaminister Jaanus Tamkivile 7. mail esitatud arupärimise põllumajandustootjate maksustamise kohta (nr 66). Seetõttu nimetatud teemat ei käsitletud. 

Teisipäev, 3. juuni 

Riigikogu soovib süstemaatilise pisivarguse muuta kuriteoks 

Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (225 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks on muuta süstemaatiline pisivargus kuriteoks. Muudatuse kohaselt karistatakse süstemaatilise varguse eest rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega. Praegu kehtivad seadusesätted käsitlevad pisivargusi väärteona. Eelnõu on suunatud korduvaid pisivargusi tahtlikult toimepanevate isikute käitumise mõjutamiseks, kelle tegevus on ühiskonnale ja kaaskodanikele ohuks. Eelkõige soovitakse tõkestada poevargusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.  

Lõpetati kultuurikomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu (261 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega soovitakse kehtestada kõikide tarbijate võrdne kohtlemine. Lõppkasutajale luuakse võimalus, et Eesti avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni televisioonisaated ja -programmid on kättesaadavad peale kaabellevivõrkude ka teistes sidevõrkudes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (209 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on arstide puuduse leevendamine andes arstiõppe viimaste kursuste üliõpilastele õiguse töötada abiarstina eriarsti juhendamisel ja vastutusel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 4. juuni 

Lisaeelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (205 SE). Muudatustega sätestatakse, et äriühingu asutamisel elektrooniliselt või notari kaudu saab kapitali sissemakse tasuda kohe asutatava juriidilise isiku pangakontole. Majandusaasta aruandeid hakatakse alates 2010. aastast esitama registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini avalikustada. Ka muutuvad avalikuks mittetulundusühingute majandusaasta aruanded, mille kogumine tuuakse alates 2010. aastast maksu- ja tolliameti alt registrit pidava kohtu alluvusse. Füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine koondatakse äriregistrisse. Seadusmuudatustega kaotatakse notarite kodakondsusnõue Euroopa Liidu piires. Seaduse § 1 punktid 1, 5-6 ning § 6 punktid 1-3 ning 6-7 ning § 9 punkt 1 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril. §1 punkt 2, § 3, § 5 ning § 6 punktid 4-5 ja 8 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (214 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada rakkude, kudede ja elundite ohutu käitlemine vastavalt Euroopa Liidu direktiividega ette nähtud nõuetele. Seaduse § 1, § 2 punktid 1-7 ja §-d 3-5 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seadus (229 SE). Ülalmainitud leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta on alla kirjutatud 2007. aasta 24. augustil Tallinnas. Sama seadusega tunnistatakse kehtetuks varasem, 1996. aastal sõlmitud leping. Võrreldes vana lepingu allkirjastamise ajaga, on selle reguleerimisala õiguslik taust oluliselt muutunud, kuna allkirjastamise ajal ei kuulunud Eesti ja Leedu veel Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi. Ratifitseeritud lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma selle lepingupoole riik, kelle territooriumil omandatud kindlustusperiood on pikem. Seadus jõustub üldises korras e kümnendal päeval pärast riigi Teatajas avaldamist. Leping jõustub selle kuu ülejärgmise kuu esimesel päeval, mil lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu teineteisele kirjalikult teatanud, et lepingu jõustumiseks vajalikud õigustoimingud on tehtud. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 “Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta” rakendamise seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine. 5. juulil 2006 vastu võetud määruse (EÜ) nr 1082/2006 eesmärk on hõlbustada ja edendada liikmesriikide piiriülest ning riikide- või piirkondadevahelist koostööd, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Määrusega võimaldatakse territoriaalset koostööd takistavate raskuste ületamiseks asutada ühenduse territooriumil juriidilistest isikutest koostöörühmitused, mida nimetatakse “Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks”. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE) teine lugemine. Eelnõuga täiendatakse struktuuritoetuse seadusi nende rakendamisel esile kerkinud puuduste osas, mida seaduste koostamisel ei osatud ette näha. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muudatustest on olulisim projektide elluviimise lõpptähtaja pikendamise võimaldamine põhjendatud juhtumite korral. Nii perioodi 2004–2006 kui ka perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadustes täiendatakse toetuse tagasinõudmise regulatsiooni nende juhtumite osas, mil kahju suurust ei ole võimalik üheselt hinnata ning tagastamisele kuuluv toetuse osa määratakse protsendina eraldatud toetusest. Lisaks nähakse ette sundtäitemenetluse mehhanismid tagastamisele kuuluva toetuse sissenõudmiseks. Seaduse tasandile tuuakse ka tasumata kuludokumentide alusel toetuse väljamaksmisega seotud sätted, kuna need on kitsendavad ja kohalduvad vaid osade toetuse saajate puhul. Eelnõuga täpsustatakse samuti Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames elluviidavate piiriülese koostöö programmidele kohalduvat reeglistikku. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) teine lugemine. Algataja sõnul on eelnõu eesmärk riigi ja ühiskonna jaoks tulusamalt ning süsteemsemalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades võimaliku kahjulikku keskkonnamõju. Eelnõu täpsustab seaduse terminoloogiat ja üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ning kaevandamislubade menetlemise protsesse. Kaevandamislubade andmisel ja kaevandamistegevuse juures hakatakse senisest enam arvesse võtma keskkonnakaitse aspekti ning viiakse sisse kaevandamistegevuse kontrolli käsitlevad täiendavad sätted. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE) teine lugemine. Eelõu üheks eesmärgiks on õigusselguse tagamine politsei poolt isikute põhiõigusi riivava meetmete rakendamisel. Eelnõuga täpsustatakse isikute liikumisvabaduse piiramisega ja koosolekute pidamise vabadusega seonduvad küsimusi, sätestatakse täpsemalt “sunni“ mõiste, et määratleda isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamine; täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Muuhulgas reguleerib eelnõu elektrišokirelva kasutamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) esimene lugemine. Lisaeelarve eelnõu kohaselt vähendatakse 2008. aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi krooni võrra ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra.  3,2-st miljardist suurima osa ehk 1,6 miljardit moodustab ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei plaanitud kulude kokkuhoid. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 52 ja poolt 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud kahe fraktsiooni ettepanek toetust ning eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu (275 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia riigiabi meetmed vastavusse Euroopa Liidu õigusega. Seaduses sätestatakse muuhulgas riigiabialased protseduurid Euroopa Komisjoniga suhtlemisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE) esimene lugemine. Vastuvõtmisel võimaldaks seadus ettevõtjad vabastada metaaniheidete eest saastetasu maksmise kohustusest. Eelkõige on tegemist põllumajandusettevõtjatega. Kuna Euroopa Liidu teistes liikmesriikides ei ole metaan maksustatud,  võrdsustab seadusemuudatus Eesti põllumajandustootjad selles osas teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 5. juuni 

Riigikogu muutis struktuuritoetuste seadusi 

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 “Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta” rakendamise seaduse (204 SE). 5. juulil 2006 vastu võetud määruse (EÜ) nr 1082/2006 eesmärk on hõlbustada ja edendada liikmesriikide piiriülest ning riikide- või piirkondadevahelist koostööd, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Määrusega võimaldatakse territoriaalset koostööd takistavate raskuste ületamiseks asutada ühenduse territooriumil juriidilistest isikutest koostöörühmitused, mida nimetatakse “Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks”. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seadus (266 SE). Seadusmuudatustega täiendatakse struktuuritoetuse seadusi nende rakendamisel esile kerkinud puuduste osas, mida seaduste koostamisel ei osatud ette näha. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muudatustest on olulisim projektide elluviimise lõpptähtaja pikendamise võimaldamine põhjendatud juhtumite korral. Nii perioodi 2004–2006 kui ka perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadustes täiendatakse toetuse tagasinõudmise regulatsiooni nende juhtumite osas, mil kahju suurust ei ole võimalik üheselt hinnata ning tagastamisele kuuluv toetuse osa määratakse protsendina eraldatud toetusest. Lisaks nähakse ette sundtäitemenetluse mehhanismid tagastamisele kuuluva toetuse sissenõudmiseks. Seaduse tasandile tuuakse ka tasumata kuludokumentide alusel toetuse väljamaksmisega seotud sätted, kuna need on kitsendavad ja kohalduvad vaid osade toetuse saajate puhul. Täpsustatakse samuti Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames elluviidavate piiriülese koostöö programmidele kohalduvat reeglistikku. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Lõpphääletusel jäi vastu võtmata Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu „Metsanduse arengukava väljatöötamiseks ja Riigikogule esitamiseks“ (243 OE). Otsuse vastu hääletas 45 ja poolt 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.  

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (224 SE). Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu pressitalitus