Esmaspäev, 12. mai  

Sotsiaalminister vastas arupärimisele Põlva haigla kohta 

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Inara Luigase ja Valeri Korbi 24. märtsil esitatud arupärimisele AS Põlva Haigla ümbernimetamisest kohalikuks haiglaks (nr 53). 

Maripuu selgitas, et Põlva maakonnas elab 32 000 elanikku ning maakond on üks väiksema elanike arvuga maakondi. Põlva maakonnast väiksema elaniku arvuga on Läänemaa ja Hiiu maakond. Maakonna elanikele osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust AS Põlva Haigla, kes vastavalt valitsuse 2. aprilli 2003. aasta määrusele nr. 105 "Haiglavõrgu arengukava" kuulub üldhaiglate loetellu. Alates 1. jaanuarist 2010. aastast peaks Põlva haigla liigituma kohalikuks haiglaks. Tervishoiuamet on väljastanud Põlva haiglale kuni aastani 2012, 18. septembrini üldhaigla tegevusloa. Vastavalt tervishoiuameti poolt väljastatud tegevusloale, peab Põlva haigla osutama järgmisi ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid: erakorraline meditsiin, sisehaigused, üldkirurgia, anestesioloogia, laborimeditsiin, radioloogia ning võib osutada pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid. „Kui me nüüd järgiksime 2003. aastal vastuvõetud määrust, hakkaks tulevikus Põlva haigla osutama senisest väiksemas mahus erakorralise kirurgia teenust, samuti ei plaaniks osutada plaanilist sünnitusabi,“ märkis sotsiaalminister. Maripuu kohtus Põlva maakonna delegatsiooniga, kuhu kuulusid maavanem, linnapea ja haigla juhtkond. „Kohtumisel arutasime Põlva haigla tulevikku ja jõudsime ühisele järeldusele, et ministeeriumis ei ole põhjust käsitleda Põlva haiglat erinevalt teistest samasuguse reaalse teeninduspiirkonnaga haiglatest. Lähtuvalt sellest on kavas üle vaadata määrus, mis lubab Põlva haiglal jätkata tulevikus üldhaiglana ja et me vaataksime üheskoos üle haiglavõrgu arengukava, et kohelda kõiki alla 40 tuhande elanikuga maakondade haiglaid lähtuvalt võrdse kohtlemise printsiibist võrdsetel alustel,“ ütles sotsiaalminister. Maripuu kinnitas, et kõiki neid teenuseid, mida Põlva inimesed said Põlva haiglast, saavad nad ka tulevikus edasi.           

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Villu Reiljani, Mai Treiali ja Karel Rüütli 15. aprillil esitatud arupärimisele ministri tegevusest (nr 55). Arupärijad küsisid, miks põllumajandusminister pole pööranud piisavalt tähelepanu Euroopa Liidu maaelu- ja põllumajandusalasele koostööle, on puudunud oma valdkonna ministrite kohtumistelt ega ole osalenud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungitel. 

Seeder kinnitas, et on kolmel korral osalenud. „Endise parlamendisaadikuna suhtun täie tõsidusega erialakomisjonide töösse ning minu puudumiste põhjused on olnud alati Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele eelnevalt ka teada antud,“ selgitas minister.

Seeder ütles, et kahtlemata on osalemine Euroopa Liidu töös iga põllumajandusministri jaoks väga oluline ja kindlasti ka prioriteetne tegevus. „Kinnitan, et olen osalenud kõikidel nõukogu istungitel, mis on puudutanud Eestit, kus on tehtud mingisuguseid põhimõttelisi valdkonda puudutavaid otsuseid. Alati on olnud ka ministri kohalolek seal tagatud. Olen osalenud ka vahepealsetel aruteludel, kuid mitte kõigil,“ ütles põllumajandusminister. „Alati, kui olen puudunud Ministrite Nõukogu koosolekutelt, on Eesti seisukohad olnud esindatud ja väärikalt kaitstud,“ lisas ta. Seisukohad, mida ametnikud Euroopa Liidu tasandil esindavad ja välja ütlevad, on toimunud kooskõlastatult poliitilise tasandiga, samuti nagu kõik nõukogudes esitatavad Eesti positsioonid. „Veelgi enam, seisukohad olulisemates Euroopa Liidu põllumajandusvaldkonda puudutavatest teemades on toodud eraldi eelnõuna valitsusse heakskiitmiseks ning seejärel esitatud seisukohavõtuks – nii Riigikogu maaelukomisjoni kui ka Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ka põllumajandussektor ise on olnud aktiivselt arutellu kaasatud. Olen kohtunud korduvalt põllumajandus- ja maaeluarengu nõukogu koosolekutel vastava sektori esindajatega,“ selgitas Seeder.  

Vabas mikrofonis võttis sõna Marek Strandberg. 

Teisipäev, 13. mai 

Jaan Sven Männik nimetati Eesti Panga Nõukogu esimeheks 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse (226 OE). Otsuse kohaselt nimetati Aleksei Lotmani asemel komisjoni liikmeks Maret Merisaar. Lotman nimetati asendusliikmeks Maret Merisaare asemel. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

Riigikogu otsustas salajasel hääletamisel 62 poolthäälega nimetada Jaan Sven Männiku Eesti Panga Nõukogu esimeheks (257 OE). Käesolev otsus jõustub 2008. aasta 13. juunil. Otsuse vastu hääletas 7 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud metsanduse probleemide läbitöötamiseks Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (251 OE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetluses välja. 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu (216 SE) esimene lugemine. Käesoleva seaduseelnõu eesmärgiks on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks ning vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. Seadusega soovitakse reguleerida hasartmängude korraldamist, riiklikku järelevalvet nende korraldamise üle Eesti territooriumil ja Eesti laevaregistrisse kantud laeval ning vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (246 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada ravikindlustuse seaduses praktikas ilmnenud puudused, määratleda täpsemini ravi rahastamise lepingute sõlmimise protsess ja täpsustada ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse aluseks olevate meditsiiniseadmete regulatsiooni. Eelnõu mahukam muudatus puudutab meditsiiniseadmete regulatsiooni. Uuema tehnoloogia ja võimalustega meditsiiniseadmed on kallimad, mugavamad kasutada, kuid piiratud ressursside tingimustes on vajalik leida võimalus vajaliku meditsiiniseadme hüvitamiseks mõistliku hinnaga. Samas tuleks jätta kindlustatud isikule võimalus valida erinevate meditsiiniseadmete vahel ja võimaldada nendele sihtrühmadele meditsiiniseadme kättesaadavust, kellele meditsiiniseadme kasutamine on eluliselt oluline või puudub alternatiiv.

Eelnõu annab haigekassale õiguse teha isiku haiguskindlustuskaitset tagav kanne omaenda algatusel juhul, kui tööandja ei ole kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikke dokumente esitanud, kuid on samas maksnud ära sotsiaalmaksu. Haigekassa algatusel kande tegemine on võimalik maksu- ja tolliameti poolt esitatavate sotsiaalmaksu maksmist kinnitavate andmete alusel. Ka määratleb eelnõu täpsemini ravi rahastamise lepingute sõlmimise protsessi. Samuti soovitakse eelnõuga laiendada hambaproteesi hüvitise saamise õigust lisaks riiklikku vanaduspensioni saavatele ja teistele üle 63-aastastele isikutele, ka töövõimetuspensionäridele, arvestades nende tervislikku seisukorda ja tegelikke vajadusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt on alates 2009. aastast võimalik taotleda õppelaenu kustutamist ka doktorikraadi saanud isikutel. Seadusmuudatusega kaotatakse seni kehtinud kitsendus ja võrdsustatakse doktorandid teiste üliõpilastega. Kehtiv seadus annab üliõpilastele võimaluse taotleda riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist. Selline õigus on kuni viieaastast last kasvataval (ühel) vanemal. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 14. mai  

Kaevandusseaduse muutmine läbis teise lugemise 

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:             

Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (211 SE) ajakohastatakse personaliküsimustega seonduvat regulatsiooni. Seadusesse viiakse sisse võimalus, et vastutava spetsialisti pädevust võiks tõendada ka kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistus. Ühtlasi täiendatakse seadust välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist võimaldavate sätetega ja nähakse ette regulatsioon selle kohta, kuidas teise EL-i liikmesriigi ettevõtja saaks ajutiselt ka Eestis kaevandamisseadusega reguleeritud tegevusalal tegutseda.  

Valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE) eesmärk on kõrvaldada seadustes rakendamise käigus ilmnenud probleemid. Põhilised muudatused jaotuvad nelja valdkonda: välisriigis omandatud pädevuse tunnustamine Eestis; teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit ettevõtjate õigus Eestis reguleeritud tegevusalal teenuseid osutada (nn ajutine teenuse osutamine); isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse kooskõlla viimine vahepeal jõustunud uue personali sertifitseerimise standardiga ja riikliku järelevalve sätete korrigeerimine.         

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (217 SE) luuakse kaitsejõudude sõidukite register. Uute regulatsioonide kohaselt tuleb kõik riiklikud registrid asutada seadusega või seaduse alusel ning nad kuuluvad riigi infosüsteemi. Kuna andmekogude seaduse kehtetuks muutumisega kadus kaitsejõudude sõidukite registri loomise alus, siis nüüd sätestatakse see liiklusseaduses. 

Valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (214 SE) eesmärk on tagada rakkude, kudede ja elundite ohutu käitlemine vastavalt Euroopa Liidu direktiividega ettenähtud nõuetele.             

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (215 SE) eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu muudab ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamisel tekkinud kulude hüvitamise süsteemi. Hüvitama hakatakse hävitatud taimede ja taimsete saaduste maksumust ning hävitatud saagist saamata jäänud tulu. Vastavate kulude hüvitamine tootjale vähendab tootjale ohtliku taimekahjustaja levikust tulenevaid majanduslikke raskusi ja tagab selle, et tootja rakendab tõhusalt kõiki taimekaitseseadusest tulenevaid tõrjeabinõusid. Samuti reguleeritakse eelnõuga järelevalvetasu maksmisel tekkinud probleeme. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikule antakse võimalus maksta järelevalvetasu tollikassasse enne, kui kaubasaadetis lubatakse ühendusevälisest riigist Eestisse.        

Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (205 SE) sätestatakse, et äriühingu asutamisel elektrooniliselt või notari kaudu saab kapitali sissemakse tasuda kohe asutatava juriidilise isiku pangakontole. Majandusaasta aruandeid hakatakse alates 2010. aastast esitatama registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt. Kuni selle ajani on aruandeid võimalik esitada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini avalikustada. Ka muutuvad avalikuks mittetulundusühingute majandusaasta aruanded, mille kogumine tuuakse alates 2010. aastast maksu- ja tolliameti alt registrit pidava kohtu alluvusse. Füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine koondatakse äriregistrisse. Eelnõuga kaotatakse notarite kodakondsusnõue Euroopa Liidu piires ja tehakse ka mitmeid muid muudatusi. 

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on täpsustada ringhäälingulubade väljaandmist ja luua soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul.             

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) esimese lugemise. Eelnõu peamiseks muudatuseks on lennuettevõtja sertifikaadiga seonduva regulatsiooni uuendamine ja seaduse täiendamine lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi väljastamise regulatsiooniga. Lisaks lennuettevõtja sertifitseerimist puudutavatele muudatustele määratakse Lennuamet pädevaks asutuseks kahe Euroopa Liidu määruse mõistes, täpsustatakse praegu ministri määruse kehtestatud mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise nõudeid, kehtestatakse ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu nõue lisaks lennuväljadele ja kopteriväljakutele ka lennuliiklusteenistustele ning õhusõiduki hooldamisega tegelevatele ettevõtjatele ning lisatakse seadusesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditest tulenevad nõuded, mille kohaselt peavad alates 1. juulist 2008 teatud õhusõidukitele olema paigaldatud täiendavad navigatsiooniseadmed. 

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu Jaak Aabi küsimusele tervishoiu rahastamise, Mai Treiali küsimusele laste kasvatamise võrdsete võimaluste, Aleksei Lotmani küsimusele puuetega laste eridieedi ja Marika Tuusi küsimusele töölepingu seaduse kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Kalle Laaneti küsimusele siseministeeriumi arengu ja Mart Jüssi küsimusele maastikusõidukite kasutamise reguleerimise kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Eldar Efendijevi küsimusele lasteaedade programmi kohta. 

Neljapäev, 15. mai 

Riigikogu muutis kaevandamisseadust 

Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seadus (220 SE), mis kõrvaldab seadustes rakendamise käigus ilmnenud probleemid. Põhilised muudatused jaotuvad nelja valdkonda: välisriigis omandatud pädevuse tunnustamine Eestis; teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit ettevõtjate õigus Eestis reguleeritud tegevusalal teenuseid osutada (nn ajutine teenuse osutamine); isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse kooskõlla viimine vahepeal jõustunud uue personali sertifitseerimise standardiga ja riikliku järelevalve sätete korrigeerimine.           

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seadus (211 SE), mis ajakohastab personaliküsimustega seonduva regulatsiooni. Seadusesse viiakse sisse võimalus, et vastutava spetsialisti pädevust võib tõendada ka kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistus. Ühtlasi täiendatakse seadust välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist võimaldavate sätetega ja nähakse ette regulatsioon selle kohta, kuidas teise EL-i liikmesriigi ettevõtja saab ajutiselt ka Eestis kaevandamisseadusega reguleeritud tegevusalal tegutseda. 

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadus (217 SE), millega luuakse kaitsejõudude sõidukite register. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb kõik riiklikud registrid asutada seadusega või seaduse alusel ning nad kuuluvad riigi infosüsteemi. Kuna andmekogude seaduse kehtetuks muutumisega kadus kaitsejõudude sõidukite registri loomise alus, siis nüüd sätestati see liiklusseaduses.  

Riigikogu lõpetas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (254 OE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette võimaluse kasutada Eesti kaitseväge kuni 45 kaitseväelasega vajaduse korral 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.                                   

Riigikogu pressitalitus