Esmaspäev, 5. mai 

Peaminister vastas arupärimisele Valga ja Valka koostöö kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Aadu Musta, Marika Tuusi, Inara Luigase, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu ja Jaak Aabi 19. märtsil esitatud arupärimisele Valga ja Valka linnade elanikele teenuste osutamise kohta (nr 51). Arupärijad viitavad tõsiasjale, et peale riigipiiri kaotamist Läti Vabariigiga on lahendamata mitmed tervishoiu ja muude teenustega seotud probleemid.  

Peaminister selgitas, et alates 2004. aastast on toimunud Eesti ja Läti ministeeriumide vaheline piiriülese koostöö tõhustamise komisjon, mille moodustasid Eesti ja Läti regionaalministrid 2004. aasta suvel. 2005. aastal moodustati siseministeeriumi juurde ministeeriumide vaheline komisjon Eesti-Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Aprillis 2005 allkirjastati leping projekti "Valga-Valka üks linn – kaks riiki" käivitamiseks, mille käigus valmis regiooni tervishoiu arengukava. Arengukavas vaadeldi Valga maakonda ja Valka rajooni kui ühtset tervishoiupiirkonda ning kaardistati tervishoiuteenuste ja personali vajadus demograafilisest olukorrast lähtuvalt. Ansip ütles, et ühistranspordi osas hetkel põhimõttelisi ja valitsuste sekkumist ootavaid probleeme pole. Detsembrist toimib Valka-Valga ühisbussiliin, mis tõsi, töötab praegu üksnes laupäeviti, tehes sel päeval kaks reisi. Kas ja kuivõrd ühisliinide praktikat laiendatakse, sõltub nõudlusest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on leppinud kokku oma Läti partnerministeeriumiga, et kahe linna ühisliine käsitletakse kohalike liinidena, mille suhtes ei rakendata rahvusvahelistele vedudele ettenähtud regulatsioone. Tõenäoliselt kerkib tulevikus päevakorda dotatsioonide küsimus taoliste liinide puhul. Praegune lätlaste poolt käitatav ühisliin toimib kommertsalustel, kus bussipileti hind on 7 krooni. Kindlasti aitab Eesti-Läti piiriülesele koostööle kaasa 7 aastat tagasi katkenud Riia-Valga vahelise rongiühenduse taastamine 25. aprillil, mis suurendab veelgi Valga ja Valka koostöö aktuaalsust.              

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee ja Tiit Kuusmiku 20. märtsil esitatud arupärimisele põlevkivi tehnoloogia arendamise kohta (nr 52). Arupärijad viitasid USA ja Eesti 2000. aastal alanud koostööle põlevkivi töötlemise tehnoloogiate arendamise alaI, ja küsisid, mis põhjusel on see koostöö seiskunud ning milline on valitsuse kava põlevkivi töötlemise tehnoloogiate kodumaise teadusbaasi arendamiseks ja USA-Eesti uue teadusuuringute koostööprogrammi käivitamiseks. 

Ansip rõhutas, et mingist Eesti-USA koostöö peatamisest pole juttugi. Valitsus astub siseriiklikult konkreetseid samme põlevkivi tehnoloogiate edasiarendamiseks Eesti energiatehnoloogia programmi algatamisega, mis näeb ette ulatuslikke investeeringuid nii inimressursi arendamisse kui teadus- ja arendustööks. „Teisalt jätkame koostööd Ameerika Ühendriikidega, loodame uuendada koostöökokkuleppe 2008. aasta jooksul,“ ütles peaminister.           

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kadri Musta, Jaan Kundla, Valeri Korbi, Aivar Riisalu ja Kalle Laaneti poolt 7. aprillil esitatud arupärimisele gümnaasiumireformi kohta (nr 54).           

Lukas vastas veel Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Eldar Efendijevi, Kalle Laaneti, Vilja Savisaare ja Mai Treiali poolt 17. aprillil esitatud arupärimisele õpilaskodude rahastamise kohta (nr 56). 

Teisipäev, 6. mai 

Põhiseaduse muutmiseks on vaja XII Riigikogu nõusolekut 

Lõpetati Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (47 SE) kolmas lugemine. Selle poolt hääletas 58 Riigikogu liiget. Muudatustega soovitakse korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Põhiseadusest kaotatakse kaitseväe juhtimist reguleerivad sätted. Muudatuse jõustumise korral hakkab kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonda kuuluvate isikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist reguleerima eraldi seadus.

Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 163 saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud siis, kui Riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, muutmatult vastu. Eelnõu sisu nende lugemiste vahel ei ole võimalik muuta ja järgmises koosseisus läheb eelnõu lõpphääletusele sama sisuga ja samas sõnastuses. Käesoleva seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on täiendada kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku nii, et need oleksid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud EL Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuses rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Raamotsuse eesmärgiks on rakendada rahaliste karistuste vastastikust tunnustamist liikmesriikide kohtute või haldusasutuste poolt, samuti tunnustada ja täita kohtuotsuseid ilma täiendavate formaalsusteta täitvas riigis. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE) esimene lugemine. Seaduse vastuvõtmisel muutub välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemine selgemaks ja efektiivsemaks. Muudatused lähtuvad Eesti soovist ühineda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 21. novembril 1997 vastu võetud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga. OECD kandidaatriigina peab Eesti liitumiskriteeriumina saavutama täieliku vastavuse konventsiooni nõuetele. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE). Ettepaneku poolt hääletas 54, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 7. mai 

Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu jäi vastu võtmata 

Riigikogus jäi erimeelsuste tõttu vastu võtmata valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse (67 SE) eelnõu. Seaduse vastuvõtmiseks oli vaja 51 häält. Hääletustulemus oli aga 50 poolt, 33 vastu. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Eelnõu pidi tagama isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Muuhulgas nägi eelnõu ette võrdse kohtlemise voliniku ametisse nimetamise.    

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE), mille eesmärk on kaotada piirangud, mis takistavad hoiu-laenuühistute arenemist. Eelnõu korrigeerib ka hoiu-laenuühistutele esitatavaid usaldusväärsusnõudeid.           

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE), millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta, mis on alla kirjutatud 24. augustil 2007 Tallinnas. Sama eelnõuga tunnistatakse kehtetuks varasem, 1996. aastal sõlmitud leping. Võrreldes vana lepingu allkirjastamise ajaga, on selle reguleerimisala õiguslik taust oluliselt muutunud, kuna allkirjastamise ajal ei kuulunud Eesti ja Leedu veel Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi. Ratifitseeritava lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma selle lepingupoole riik, kelle territooriumil omandatud kindlustusperiood on pikem.           

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE), millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta, mis on alla kirjutatud 12. oktoobril 2007 Tallinnas. Sama eelnõuga tunnistatakse kehtetuks varasem, 1996. aastal sõlmitud leping. Leping sõlmitakse samal põhimõttel, mis Leeduga.           

Valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE), mille eesmärk on anda sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtiksid sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega.           

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE), mille eesmärk on ühtlustada Eesti kaitseväelaste haridustase NATO liikmesriigi või EL liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutava haridustasemega, võimaldada riviametikohal teenida ka tsiviilkõrghariduse omandanud ohvitseridel ning lükata edasi üldine seaduses sätestatud haridusnõuetele vastavuse tähtaeg nelja aasta võrra. Eelnõu jõustumine võimaldab jätkata teenistust neil kaadrikaitseväelastel, kes on omandanud tsiviilkõrghariduse või haridusnõuetele vastava väljaõppe NATO või EL-i liikmesriigi sõjakoolis ning ohvitseridel, kes on asunud omandama kõrgharidust, mis on hädavajalik praeguse kvalifitseeritud personali vähesuse olukorras.           

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele tsiviilkontrolli, prügistamise karistamise ja töölepinguseaduse kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas küsimustele eelarve kohta. Minister Urve Palo vastas küsimustele lapsehoiu kohta. 

Neljapäev, 8. mai 

Riigikogu muutis kohtute seadust  

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (190 SE). Kohtute seaduses muudeti paragrahvi, mis sätestab kohtunike koolituse. Seadusmuudatuse eesmärk on kindlustada riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendite senisest tõhusam ja sihipärasem kasutamine, muutes selleks kohtunike koolituse korraldamiseks sisseseatud organisatsioonilist raamistikku, vältides ülesannete dubleerimist ning avardades kohtunike koolitusnõukogu pädevust kohtunike koolituse sisulisel koordineerimisel. Eesmärk on tagada kohtunikele professionaalne, igakülgne, järjepidev ja tegelikele vajadustele vastav täienduskoolitus. Halduskoostöö seadust täiendatakse tulenevalt kohtute seaduse muutmisest. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumise ajal kehtivad koolitusnõukogu kinnitatud kohtunike koolituse strateegia, koolitusprogrammid ja kohtunikueksami programm on jõus kuni nende muutmiseni või nende kehtivusaja lõppemiseni. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikogu pressitalitus