Esmaspäev, 14. aprill

Peaminister vastas arupärimisele eelarve tasakaalust

Tänasel täiskogu istungil oli vastamisel 6 arupärimist, millest neljale vastas peaminister Andrus Ansip ning kahele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

1. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare ja Toomas Vareki poolt 25.02.2008 esitatud arupärimisele nr 40 eelarve tasakaalu kohta. Arupärijad väitsid, et 2008. aasta riigi eelarve on koostatud 1,5 miljardi kroonise defitsiidiga, kuna selles ei kajastu Riigi Kinnisvara AS poolt lepingute kaudu voetud kohustused. Ka väitsid arupärijad, et Euroopa riikide statistikakeskus Eurostat on antud küsimuse üles tõstnud, kuna eksitud on Eurostati tavade vastu. Arupärijad küsisid, kas selle eksimuse eest vastutavad poliitikutel on kavas võtta antud küsimuses ka poliitiline vastutus.

Peaminister Andrus Ansip: Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu vastas täielikult riigieelarve raamseadusele ja teistele asjasse puutuvatele õigusaktidele. Vastavalt Eesti riigis välja kujunenud tavale toetus eelmise aasta septembris üleantud riigieelarve eelnõu Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile ja kavandas valitsussektori ülejäägiks 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% sisemajanduse koguproduktist. Seega võib väita, et juba eelarve koostamisel ajal nähti ette puhvertsoon võimalike riskide maandamiseks. Kunagi varem pole nii suurt ülejääki eelarvesse kavandatud.

2. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Vilja Savisaare, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi ja Jüri Ratase poolt 27.02.2008 esitatud arupärimisele nr 47 Tallinn-Tartu maantee rahastamise kohta. Arupärijad viitasid erinevatele ajakirjanduses antud materjalide, milles anti Tartu maatee rahastamise kohta vastakat informatsiooni ja küsisid, millises mahus on ette nähtud Tallinn-Tartu maantee ehitamine neljarealiseks; milliseid rahastamise vahendeid antud ehitamise jaoks kasutatakse; kas ja kui palju kasutatakse kütuseaktsiisist laekuvat raha; millisel määral on plaanitud võtta laenukohutusi jne.

Ansip: valitsusliidu programmis aastateks 2007-2011 on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks ehitamist kavandatud osaliselt, nimelt lõigul Tallinnast Koseni. Samuti on võetud eesmärgiks alustada neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni. Ehituskava ja erinevate ehitamisele tulevate rajatiste, see on sõiduteelõikude, koguja teede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike ja viaduktide esialgsed maksumused määratakse teehoiukavas aastateks 2007-2011. Objektide maksumust täpsustatakse järgmiste aastate kavades. Tulenevalt valitsuskabineti 21. veebruari 2008. aasta istungi otsusest arutatakse teehoiukava aastateks 2007-2011 pärast eelarvestrateegia menetlemist käesoleva aasta maikuus. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitamiseks kasutatakse riigieelarve vahendeid. Riigieelarveseaduse kohaselt on riigieelarve tulude hulgas ka välistoetuste vahendid, millest tulenevalt ei ole põhimõttelist vahet, kas selleks kasutatakse otseselt kütuseaktsiisist laekuvat raha või välisvahendeid. Laenu ei ole praeguste plaanide kohaselt kavandatud võtta.

3. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toivo Tootseni, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Evelyn Sepa ja Olga Sõtniku poolt 11.03.2008 esitatud arupärimisele nr 49 Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagasitaotlejate avalduste lahendamise kohta. Arupärijad osutasid 10. märtsi 2008. aasta Riigikohtu üldkogu otsusele nr 3-3-2-1-07, milles üldkogu leidis, et Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb läbi vaadata. Arupärija osutab üldkogu otsusele, mille kohaselt on praeguseks ajaks kujunenud olukord, kus ORAS § 7 lg 3 on kaotanud kehtivuse, samas kui seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega toimida. Samuti puudub regulatsioon, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamise. Arupärijad tundsid huvi, milline regulatsioon selle probleemi lahendamiseks on valitsuse poolt ette valmistatud.

Ansip: Riigikohtu üldkogu 10. märtsi otsusest tulenevalt ei vaja tagastamismenetluste taasalustamine täiendavat regulatsiooni, sest kohalikele komisjonidele tegutsemiseks vajalikud juhtnöörid sisalduvad üldkogu seisukohtades. Siiski on Vabariigi Valitsus juba eelmisel sügisel otsustanud, et pärast Riigikohtu üldkogu kõnesoleva otsuse vastuvõtmist teeb rahandusminister valitsusele ettepaneku Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. aasta otsuses ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. aasta otsuses Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise kohta sisalduvate õiguslike järelduste elluviimiseks. Riigikohtu üldkogu tegi oma otsuse teatavasti 10. märtsil 2008. aastal ja Vabariigi Valitsus arutab Rahandusministeeriumi ettepanekuid aprilli keskel kavandataval kabinetinõupidamisel ja otsustab järgnevad sammud. Vabariigi Valitsus saab oma määrusega ainult täpsustada juba olemasolevaid reegleid, mitte aga ise uusi luua.

4. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Kalev Kallo, Evelyn Sepa, Nelli Privalova, Aivar Riisalu, Kadri Musta, Rein Ratase, Enn Eesmaa ja Jaan Kundla poolt 12.03.2008 esitatud arupärimisele nr 50 Tallinna linna infrastruktuuride rahastamise kohta. Arupärijad osutasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi väljaütlemistele valitsuse pressikonverentsil 6. märtsil 2008, kus minister väidetavalt ütles, et ei näe vajadust uue kaasaegse trammiliini rajamiseks, mis ühendaks Tallinna kesklinna Lasnamäega. Minister ütles väidetavalt, et Tallinna Linnavalitsuse trammiteede arendamise plaan on halvasti läbi töötatud ja ei arvesta reaalseid võimalusi ja vajadusi ning ei ole tõestatud, et trammitee ehitamine Lasnamäe kanalisse lahendaks Tallinna liiklusprobleemid. Arupärijad küsisid, milliste reaalsete võimaluste ja vajadustega on valitsus Tallinna trammiteede arendamise plaanis arvestatud ning millistel kaalutlustel ei pea valitsus vajalikuks toetada ühistranspordi kaasajastamist Tallinnas.

Ansip: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esindatud Tallinna trammiteede rekonstrueerimise ja ehitamise teostatavusuuringu järelevalvekomisjonis. Sellest tulenevalt on ministeerium teadlik, et eelprojekti koostamise käigus on tellija ja konsultandi vahel olnud olulisi erimeelsusi, mis on viinud probleemideni projekti sisulises käsitluses ning projekti valmimise viibimiseni. Ühtekuuluvusfondi investeeringutekava kinnitamise hetkeks ei olnud Tallinna Transpordiamet projekti ettevalmistamisega jõudnud faasi, millele tuginedes oleks olnud võimalik vastu võtta positiivset otsust projekti finantseerimiseks. Vabariigi Valitsus peab vajalikuks toetada ühistranspordi kaasajastamist Tallinnas, mille heaks näiteks on ühtekuuluvusfondi investeeringute kavaga kinnitatud AS Elektriraudtee uue veeremi soetamine.

5. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Marika Tuusi ja Inara Luigase poolt 26.02.2008 esitatud arupärimisele nr 41 Eesti raudteetranspordi kohta. Arupärijad viitasid raudteetranspordi osakaalu väidetavale vähenemisele Eestis ja küsisid, mida on valitsusel kavas teha raudteetranspordi ja sellega seotud infrastruktuuri korrastamiseks ja edendamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: kaubavedude mahud raudteel on stabiliseerunud, kuid seda tasemel, mis jääb oluliselt alla varasemale. Kui 2007. aasta veebruaris võttis AS Eesti Raudtee piiril vastu keskmiselt 36,3 rongi ööpäevas, siis 2008. aasta veebruaris oli see arv 20 rongi piires ööpäevas. Peame tõdema, et vaatamata ministeeriumi kindlale huvile kaubavedude kasvu osas raudteel on praegu raske hinnata kaubaveomahtude muutusi nii kaugemas tulevikus, pärast 2017. aastat, ja võib-olla üldse on 10 aastat ette sellel turul tõsiselt võetavaid prognoose lihtsalt väga vara teha. Transpordi arengukava 2006-2013" näeb ette Tallinna-Tapa-Tartu-Koidula, Tapa-Narva ja Tartu-Valga raudteelõikude infrastruktuuri tehnilise taseme tõstmist tasemele, mis võimaldab rongiühendust kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Oleme siinjuures arvamusel, et reisirongide kiiruste tõstmine nimetatud raudteelõikudel kiiruseni 120 kilomeetrit tunnis on reaalne ning vajalike investeeringute puhul ka saavutatav. Tallinna-Valga raudteelõigu infrastruktuuri tehnilise taseme tõstmine reisirongide kiiruste viimiseks 120 kilomeetri tasemele peaks praeguste kavade kohaselt jõudma lõpule aastaks 2011. Seejuures on planeeritud korrastada 2009. aasta keskpaigaks Tartu-Valga raudteelõik ja seejärel Tallinna-Tapa raudteelõik.

6. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Vilja Savisaare, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee ja Valeri Korbi poolt 26.02.2008 esitatud arupärimisele nr 42 tuumaenergeetika kohta. Arupärijad viitasid Eesti Energia AS kavatsustele rajada Eestisse tuumajaam ja esitasid 16 kõnelause kavaga seotud küsimust.

Parts : nendele küsimustele täna asjalikke, sisulisi, tõsiseid vastuseid anda ei ole võimalik. Selle tõttu ma ei laskuks isegi praegu nendesse spekulatsioonidesse, sest vastasel juhul oleks see lihtsalt huvitavad mõttekäigud huvitavatel teemadel. Ministeerium lähtub praegu arusaamast, et me koostame energiamajanduse ja elektrimajanduse pikaajalist arengukava ning selle arengukava raames me kaalume erinevaid arengustsenaariume. Üks on teada – rahvusvahelised koostööprojektid meie naabritega ja siis üks optsioon võib olla kindlasti see, et Eesti peaks ise mõtlema oma tuumaenergia tootmise peale. Kui see arengukava jõuab sellisesse järku, et ta jõuab ka Riigikokku ja Riigikogu selle kinnitab ja seal on ka vastav suunis, siis pärast seda suunist me võime asuda tegema ettevalmistusi, et üldse minna sellesse esimesse etappi.

Vabas mikrofonis võttis sõna Silver Meikar.

Teisipäev, 15. aprill 

Riigikogu arutas saadikute kuulumist riigiosalusega äriettevõtete nõukogudesse 

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu (201 SE) ülesanne on tagada põhiseadusega kooskõlas olev regulatsioon Riigikogu liikmete riigiosalusega äriühingute nõukogudes osalemiseks. Seadusemuudatus lähtub põhimõttest, et riigi osalusega äriühingu nõukogus tegutsemine on Riigikogu liikme lisafunktsioon, mis aitab tal paremini täita tema põhifunktsiooni. Keelatud on seejuures üksnes need tegevused, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või muul viisil võivad põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. Eelnõu kohaselt ei või Riigikogu liige oma volituste ajal töötada riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse isiku juhina ega juhatuse liikmena. Riigikogu liige võib olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige, esindades riiki kui omanikku või asutajat. Riigikogu liikme nimetab nõukogu liikmeks ja vabastab nõukogu liikme kohustest asjaomase ministri ettepanekul Riigikogu majanduskomisjon. Riigikogu liikme töö eest nõukogu liikmena makstakse tasu teiste nõukogu liikmetega samadel alustel ja korras. Riigikogu liige annab oma tegevusest nõukogu liikmena aru teda nimetatud Riigikogu komisjonile. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ning Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 26 poolt, 46 vastu. Eelnõu jäi menetlusse. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (196 SE), millega soovitakse tagada hambaproteeside hüvitis ka töövõimetuspensionäridele, toitjakaotuspensionäridele, rahvapensionäridele, väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saavatele isikutele. Praegu saavad seda hüvitist vaid vanaduspensionärid. 

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (226 OE) näeb ette nimetada komisjoni liikmeks senine asendusliige Maret Merisaar. Komisjoni senine liige Aleksei Lotman aga nimetada komisjoni asendusliikmeks Maret Merisaare asemel. 

Kolmapäev, 16. aprill 

Riigikogu täpsustas rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö regulatsiooni 

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (185 SE), mis täiendab kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Seadus rakendab Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega ette nähtud meetmed, et tagada ühes liikmesriigis tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmisega seotud menetlustotsuste operatiivne ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginev täitmine teises liikmesriigis. Samuti täpsustati kriminaalmenetluse regulatsiooni seoses Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Seadus muutis piiriülese jälgimise regulatsiooni ja laiendas piirivalveameti uurimispädevust. Seadus  täiendas muuhulgas Euroopa vahistamismäärusega seotud sätteid, mille puudustele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon oma hindamisraportis. Samuti muudeti vangistuse täitmisele pööramise regulatsiooni, et vältida jõustunud kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmist.           

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (67 SE), mille eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust: 32 poolt, 43 vastu.  

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), millega võetakse tarvitusele täiendavad meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade üle kontrolli kehtestamiseks, lähtudes EL Nõukogu määrusega kehtestatud nõuetest. Seadust muudetakse ka harrastuslikul kalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse võimaldamiseks ning harrastuspüügil kalastuskaardi taotlemise ja andmise protseduuride täpsustamiseks. Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla 22. veebruaril 2007 Riigikogus vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatustega.  

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seaduse eelnõu (204 SE), mis võimaldab rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kohta. Määruse eesmärk on hõlbustada ja edendada liikmesriikide piiriülest ning riikide- või piirkondadevahelist koostööd, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Määrusega võimaldatakse territoriaalset koostööd takistavate raskuste ületamiseks asutada ühenduse territooriumil juriidilistest isikutest koostöörühmitused, mida nimetatakse “Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks”.           

Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu (211 SE), millega ajakohastatakse personaliküsimustega seonduvat regulatsiooni. Seadusesse viiakse sisse võimalus, et vastutava spetsialisti pädevust võiks tõendada ka kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistus. Ühtlasi täiendatakse seadust välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist võimaldavate sätetega ja nähakse ette regulatsioon selle kohta, kuidas teise EL-i liikmesriigi ettevõtja saaks ajutiselt ka Eestis kaevandamisseadusega reguleeritud tegevusalal tegutseda.           

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE), mille eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu muudab ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamisel tekkinud kulude hüvitamise süsteemi. Hüvitama hakatakse hävitatud taimede ja taimsete saaduste maksumust ning hävitatud saagist saamata jäänud tulu. Vastavate kulude hüvitamine tootjale vähendab tootjale ohtliku taimekahjustaja levikust tulenevaid majanduslikke raskusi ja tagab selle, et tootja rakendab tõhusalt kõiki taimekaitseseadusest tulenevaid tõrjeabinõusid. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikule antakse võimalus maksta järelevalvetasu tollikassasse enne, kui kaubasaadetis lubatakse ühendusevälisest riigist Eestisse. 

Valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE), mille üheks eesmärgiks on õigusselguse tagamine politsei poolt isikute põhiõigusi riivava meetmete rakendamisel. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb eelkõige aprillisündmuste analüüsist. Eelnõuga täpsustatakse isikute liikumisvabaduse piiramisega seonduvad küsimusi, sisustatakse täpsemalt “sunni“ mõiste, et määratleda isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamine;  täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Eelnõu kaotab ära seni valitsenud tühimiku viibimiskeelu osas. Eelnõuga sätestatakse politsei õigus viibimiskeelu kehtestamiseks, mis on ka eelduseks isikute evakueerimise korraldamiseks ja muudeks avaliku korra ohu ennetamiseks või süüteomenetluse tagamiseks.           

Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE), mille eesmärk on riigi ja ühiskonna jaoks tulusamalt ning süsteemsemalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades võimaliku kahjulikku keskkonnamõju. Eelnõu täpsustab seaduse terminoloogiat ja üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ning kaevandamislubade menetlemise protsesse. Kaevandamislubade andmisel ja kaevandamistegevuse juures hakatakse senisest enam arvesse võtma keskkonnakaitse aspekti ning viiakse sisse kaevandamistegevuse kontrolli käsitlevad täiendavad sätted.           

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar küsimustele riigieelarve kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas küsimusele metsanduspoliitika kohta. Haridus - ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimusele õppejõudude kvalifikatsiooninäitajate kohta. 

Neljapäev, 17. aprill  

Riigikogu muutis kalapüügiseadust 

Riigikogu võttis 66 poolthäälega (2 erapooletut) vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (184 SE), mis võtab tarvitusele täiendavad meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade üle kontrolli kehtestamiseks, lähtudes EL Nõukogu määruse nõuetest. Seadus võimaldab ka harrastuslikul kalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse tegemist. Ühtlasi viidi kalapüügiseadus kooskõlla 22. veebruaril 2007 Riigikogus vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatustega.  

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi (37 poolt, 22 vastu, 2 erapooletut) Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu (207 SE), mille eesmärk oli tagada tasuta koolitoit esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini. Praegu on see tagatud 1.-9. klassi õpilastele. Järgmisel õppeaastal 2008/2009 oleks selleks algataja hinnangul kulunud 427 miljonit krooni.  

Riigikogu pressitalitus