Esmaspäev, 7. aprill 

Põllumajandusminister andis ülevaate programmi „Eesti Toit“ käekäigust 

Seoses ametisse astumisega andis täna Riigikogu ees ametivande riigikontrolör Mihkel Oviir. Seejärel vastasid valitsuse liikmed Riigikogu liikmete arupärimistele. 

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Ester Tuksoo, Villu Reiljani, Tarmo Männi, Karel Rüütli ja Jaanus Marrandi arupärimisele programmi „Eesti Toit“ ellurakendamise kohta. Arupärijad soovisid muuhulgas teada, millised on olnud programmi senised tulemused, millised põhieesmärgid on seatud käesolevaks aastaks ning kui suures mahus on kavandatud jätkata programmi finantseerimist riigieelarvest järgnevatel aastatel. Seeder: „Tulemustest rääkides peab siiski tõdema, et "Eesti toidu" programmi käivitamine aastatel 2006, 2007, 2008 ei ole suutnud peatada kodumaise toidukauba eelistuse vähenemise protsessi.“ Samas peab Seeder positiivseks, et ettevõtjad-kauplejad soovivad esitleda kodumaist toitu ja näevad selles müügiargumenti. Põllumajandusministri sõnul on arengukava kaks peamist eesmärki toidusektori jätkusuutliku arengu tagamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Käesoleval aastal on peatähelepanu pööratud tarbijate harimisele ja informeerimisele. Tarbijatele jagatakse informatsiooni toidumärgiste, pakendi märgistuse ja toiduohutuse teemadel. „Arengukava "Eesti toit" projektid on planeeritud kolmeks aastaks. Eelmine valitsus kinnitas "Eesti toidu" programmi aastateks 2006–2008 kahaneva finantseerimise perspektiivis, aastal 2006 – 20 miljonit krooni, aastal 2007 – 15 miljonit krooni ja aastaks 2008 – 10 miljonit krooni,“ märkis Seeder. 

Täna vastasid Riigikogu liikmete arupärimistele veel sotsiaalminister Maret Maripuu ja justiitsminister Rein Lang. 

Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Aivar Riisalu, Valeri Korbi, Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Kalle Laaneti ja Ain Seppiku arupärimisele arstiabi kättesaadavusest Saaremaal. Arupärijad soovisid teada, kuidas mõjutab arstiabi kättesaadavust nelja eriarsti valveringi kaotamine. 

Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Tarmo Männi ja Ester Tuiksoo arupärimisele eeluurimise info avalikustamise kohta. Muuhulgas küsisid arupärijad, millises ulatuses ja millist infot võib prokuröri loal eeluurimise käigus avalikkusele anda ja kas on kehtestatud selle kohta reeglid prokuratuuri siseselt. 

Vabas mikrofonis võttis Tiibeti küsimuses sõna Aleksei Lotman, inimõigustest Hiina Rahvavabariigis rääkis Silver Meikar, Lissaboni lepingust - Igor Gräzin. 

Teisipäev, 8. aprill 

Riigikogu arutas lasteaedade ja koolide direktorite töölepingutega seotud probleeme 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud huvikooli seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (175 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on huvikooli, kutseõppeasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi direktori ning koolieelse lasteasutuse juhatajaga sõlmitavad töölepingud muuta määramata ajaks sõlmitud töölepinguteks. Eelnõuga muudetavates seadustes tunnistatakse kehtetuks sätted, mis lubasid sõlmida direktori või juhatajaga töölepingu tähtajaga kuni viis aastast. 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 16 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 9. aprill

Riigikogu lõpetas Lissaboni lepingu esimese lugemise

Riigikogu kolmapäevases päevakorras oli 10 eelnõu, millest 2 oli kolmandal, 2 teisel ja 6 esimesel lugemisel. 

1. Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (173 SE). Seaduse peamine eesmärk on võimaldada Euroopa Liidus elavatel kolmanda riigi kodanikest kooliõpilastel osaleda kooliekskursioonidel viisavabalt. Lisaks sätestab eelnõu välismaa üliõpilaste elamisloa pikendamise tingimused teatud erijuhtudel. Eelnõu kohaselt võib välismaalase elamisluba pikendada kuni üheks aastaks, kui talle on antud elamisluba õppimiseks kõrgharidustaseme riiklikult tunnustamata õppekava alusel enne 2009. aasta 1. septembrit ja kui ta jätkab õppimist õppekava alusel, millel õppimiseks elamisluba anti. Samuti pikendatakse elamisluba juhul, kui välismaalane jätkab õppimist riiklikult tunnustatud õppeasutustes või riiklikult tunnustatud õppekava alusel ja tal on Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba.

2. 53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (178 SE). Seadusega täiendatakse autoriõiguse seaduse § 133 selliselt, et raamatukogudel oleks teatud perioodi möödudes õigus autoriõiguste omajatelt luba küsimata koju laenutada helikandjaid. Samuti lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt võivad igal ajal ning luba küsimata audiovisuaal- ja heliteoseid koju laenutada raamatukogud, mis teenindavad audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust. Raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel võimaldatakse õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalkasutuseks. Eelnõuga tühistatakse Kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse komisjoni kohustus esitada kaks korda aastas Vabariigi Valitsusele ülevaade autoriõigusealasest olukorrast Eestis.

3. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) teine lugemine. Eelnõu reguleerib keeleõpet koolieelses lasteasutuses ja lasteasutuse õppekava koostamist. Eelnõu sätestab, et lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel, milleks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust riigieelarvest. Lisaks asendab eelnõu senise õppekava nimetuse „alushariduse raamõppekava” nimetusega „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” ning täpsustab selle õppekava poolt määratavaid eesmärke ja põhimõtteid. Eelnõu kohaselt kehtestab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava Vabariigi Valitsus oma määrusega, mis muuhulgas näeb ette 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused. Algataja hinnangul võimaldab see lasteaiaõpetajal enam arvestada laste arengupotentsiaalide erinevusi ja pakkuda tuge nii kiirema kui ka aeglasema arenguga lastele. Eelnõu on kavas vastu võtta neljapäeval 10. aprillil.

4. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (185 SE) teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on täiendada kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega ette nähtud meetmed, et tagada ühes liikmesriigis tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmisega seotud menetlustotsuste operatiivne ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginev täitmine teises liikmesriigis. Samuti täpsustatakse kriminaalmenetluse regulatsiooni seoses Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Eelnõuga muudetakse piiriülese jälgimise regulatsiooni, laiendatakse piirivalveameti uurimispädevust ning loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks ka välisriigi kodaniku pass. Praktikas tekkinud probleemide pinnalt on eelnõuga täiendatud muu hulgas Euroopa vahistamismäärusega seotud sätteid, mille puudustele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon oma hindamisraportis. Samuti muudetakse vangistuse täitmisele pööramise regulatsiooni, et vältida olukorda, kus jõustunud kohtuotsuse täitmisest on võimalik kõrvale hoiduda seaduse mitmetitõlgendamise tõttu.

5. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seaduse eelnõu (193 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Lissaboni lepingu eesmärk on viia lõpule Amsterdami lepingu ja Nice`i lepinguga alustatud protsess - tugevdada liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks.

6. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kutseseaduse eelnõu (213 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kutsete omistamise tervikliku süsteemi loomine ja toimimise tagamine. Selle sihiks on Eesti töötajate konkurentsivõime kasv ning nende kutsealase kompetentsuse arendamine, hindamine, tunnustamine ja võrdlemine. 

7. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (194 SE) esimene lugemine. Algataja kinnitusel koostati eelnõu eesmärgiga muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja efektiivsemaks, menetlusabi ja riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks ning väikenõuete menetlusreeglid lihtsamaks. Ka laiendatakse eelnõuga piiratud teovõimega isikute õigusi, suurendatakse riigi vastutust inimestele tekitatud kahju eest, muudetakse lihtsamaks ebaprofessionaalsete esindajate ja nõustajate menetlusest eemaldamine, seatakse sisse kohtu järelevalve tema määratud isikute (nt likvideerijad) üle, muudetakse kiiremaks ja odavamaks mitmete naabrusvaidluste (nt avalikule teele juurdepääsu) asjad. 

8. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (205 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse muuhulgas, et äriühingu asutamisel elektrooniliselt või notari kaudu saab kapitali sissemakse tasuda kohe asutatava juriidilise isiku pangakontole. Uus tehniline lahendus võimaldab asutatava äriühingu nimele avada pangakonto otse äriregistri ettevõtjaportaali või notari vahendusel. See on mugav lahendus, mis välistab äriühingu asutamisel kapitali sissemakse tegemiseks kohtu deposiitkonto kasutamise või pangakontorisse minemise. Majandusaasta aruandeid esitatakse registrit pidavale kohtule alates aastast 2010 elektrooniliselt. Kuni selle ajani on aruandeid võimalik esitada nii paberkandjal kui elektrooniliselt. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini avalikustada.  

9. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (218 SE) esimene lugemine. Eelnõuga luuakse õiguslik alus e-toimiku süsteemi esimese etapi rakendamiseks kriminaalmenetluses alates 01.07.2008. E-toimiku süsteem on menetlussüsteem, mis sisaldab enam kui ühele menetlusprotsessi osalisele vajalikku infot, tagab registrite ja asutuste menetlusinfo standardiseerituse, kiire ja efektiivse infovahetuse ning menetlusega seotud isikute võrdse ligipääsu infole. 

10. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja efektiivsemaks. Selleks kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestusteta. Istungit on lubatud edasi lükata üksnes seadustikus sätestatud juhtudel.  

Neljapäev, 10. aprill 

Riigikogu muutis haridusasutuste direktoritega töölepingu sõlmimise süsteemi 

Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsioon algatatud huvikooli seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (175 SE). Seaduse eesmärk on muuta huvikooli, kutseõppeasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi direktori ning koolieelse lasteasutuse juhatajaga sõlmitavad töölepingud määramata ajaks sõlmitud töölepinguteks. Käesoleva seadusega muudetavates seadustes tunnistatakse kehtetuks sätted, mis lubasid sõlmida direktori või juhatajaga töölepingu tähtajaga kuni viis aastat. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooliseaduse muutmise seadus (165 SE). Seadus reguleerib keeleõpet koolieelses lasteasutuses ja lasteasutuse õppekava koostamist sätestades, et lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel, milleks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust riigieelarvest. Lisaks asendatakse senise õppekava nimetus „alushariduse raamõppekava” nimetusega „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” ning täpsustatakse selle õppekava poolt määratavaid eesmärke ja põhimõtteid. Seaduse kohaselt kehtestab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava Vabariigi Valitsus oma määrusega, mis muuhulgas näeb ette 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused. Algataja hinnangul võimaldab see lasteaiaõpetajal enam arvestada laste arengupotentsiaalide erinevusi ja pakkuda tuge nii kiirema kui ka aeglasema arenguga lastele. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikogu pressitalitus