Esmaspäev, 24. märts 

Haridus- ja teadusminister vastas arupärimisele koolivägivallast 

Eesti Panga (EP) president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Ain Seppiku, Heimar Lengi Evelyn Sepa, Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi ja Inara Luigase 27. veebruaril esitatud arupärimisele eelarve tasakaalu kohta (nr 45). Arupärijad soovisid teada, kas Eesti Pank oli teadlik, et riigieelarves ei oldud arvestatud kõikide kuludega ja seetõttu rikuti tulude - kulude tasakaalu ning kas EP teavitas sellest ka valitsust.

Lipstok: „Eesti Pank ei ole teadlik kuludest, mis seaduse kohaselt oleks pidanud, kuid ei kajastunud 2008. aasta riigieelarves. Eesti Pank ei anna valitsusele konkreetseid soovitusi või suuniseid, kuidas tuleks kulusid riigieelarves kajastada. Küll on aga keskpanga jaoks oluline, et riigieelarve arvestaks majandusolukorraga, toetuks realistlikele prognoosidele ja oleks koostatud arusaadavalt“. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Kadri Musta, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Heimar Lengi, Marika Tuusi ja Vilja Savisaare 20. veebruaril esitatud arupärimisele Koidula raudteepiirijaama kohta (nr 39). Arupärijaid huvitas Koidula piirijaama ehituse finantseerimise kava positsioon riigieelarve strateegias 2009-2012 ning muud ehitamisega seotud probleemid.

Parts: „2007. a lõpus viidi uuesti läbi projektdokumentatsiooni ekspertiis koos uuendatud taotluseelarvega. Selle käigus kontrolliti töömahtude loend, töötati välja uued üksikhinnad ja koondeelarve, prognoosides võimalikke üksikhindasid ka 2008. a juunikuu seisuga. Hinnanguliselt võib öelda, et kui kogu seda projekti tervikuna vaadata, siis praegune eelarveline maksumus on ca 1,3 miljardit krooni. Mis kujuneb tegelikuks hinnaks, eks sellele saab vastata siis, kui on ehitused lõpetatud.“ 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni ja Arvo Sarapuu poolt 27. veebruaril esitatud arupärimisele koolilõuna maksumuse kohta (nr 44). Arupärijad soovivad muu hulgas teada, kas koolilõuna rahastamise süsteemis on tulevikus ette näha ka mingeid põhimõttelisi muudatusi.

Lukas: „Riik toetab kohalikke omavalitsusi sihtotstarbelise eraldisega ja näitab sellega riigi huvi osaleda koolilõuna tagamises. Riik on taganud ka teistsuguse toetuse koolilõunale, nimelt põllumajandusministeerium jagab PRIA kaudu koolipiimatoetust. Loomulikult määrab toitlustamise soovituslikud normid Sotsiaalministeerium. Riigieelarve vastavad mahud, mida toetusteks saab kasutada, kinnitab Riigikogu ja toetuse suuruse või määra ühe koolilõuna kohta, ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.“ 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Heimar Lengi, Rein Ratase, Aadu Musta, Arvo Sarapuu, Helle Kalda, Inara Luigase, Ain Seppiku, Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu, Olga Sõtniku, Toomas Vareki, Vilja Savisaare, Mailis Repsi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 27. veebruaril esitatud arupärimisele koolivägivalla kohta (nr 46). Arupärijaid huvitas, milline on koolivägivalla profülaktika kava seis, kas on plaanis tuua koolidesse juurde psühholooge ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste ning paljud teised küsimused, mis on seotud koolivägivalla ennetamisega.

Lukas: „Koolikiusamist kirjeldavad uurimused on olnud väikesemahulised ja uurimismetoodikad erinevad ja see ei võimalda anda usaldusväärset võrdlevat hetkepilti koolide kiusamise erinevate liikide ja ulatuse kohta ega võimalda hinnata koolikiusamise muutusi ajas väga täpselt. Nii õppekava arenduses, õpetaja koolituses, metoodiliste juhtmaterjalide ja koolikiusamise teemaliste raamatute kirjastamise algatamises, muudatuses seadusandluses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on Riigikogu sätestanud kooli pidaja, kooli töötajate vastutused koolivägivalla vähendamisele ja ennetamisele. Õpilastega läbiviidavad iga-aastased arenguvestlused koos lapsevanematega muudeti kohustuslikuks. Alates 2007. aasta sügisest rakendati tegevusse programm "Turvaline kool" ja selle juhtkomitee, kes on koondanud koolikiusamisega seotud ettepanekuid ning kelle järgmisteks tööülesanneteks on tegevuskava koostamine ja arutelu sekkumisjuhiste üle.“ 

Kolmapäev, 26. märts 

Riigikogu muutis tulumaksuseadust 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

52 poolthäälega (30 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (181 SE), mis viib Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise korra kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga, säilitades seejuures Eestis alates 2000. aastast kasutusel olnud tulumaksusüsteemi iseloomulikema joone – maksustamise edasilükkamise äriühingu kasumi ettevõtluses kasutamise korral. Ema-tütre direktiivi eesmärk on luua Euroopa Ühenduse piires siseturu tingimustega analoogilised tingimused ja vältida topeltmaksustamise tekkimist ühes liikmesriigis asuva tütarühingu kasumi jaotamisel teises liikmesriigis asuvale emaühingule.           

60 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seadus (187 SE), mis sätestab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni lisade kohaldamise Eesti Vabariigis.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE) teise lugemise. Eelnõu täiendab autoriõiguse seaduse § 133 selliselt, et raamatukogudel oleks teatud perioodi möödudes võimalus õiguste omajatelt luba küsimata koju laenutada helikandjaid. Samuti lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt võivad igal ajal ning luba küsimata audiovisuaal- ja heliteoseid koju laenutada raamatukogud, mis teenindavad audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust. Raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel võimaldatakse õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalpeal kasutamiseks. Eelnõu tühistab kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse komisjoni kohustuse esitada kaks korda aastas ülevaade autoriõigusealasest olukorrast Eestis Vabariigi Valitsusele. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus (212 SE) nähakse ette kinnisasjade vahetamist käsitleva looduskaitseseaduse paragrahvi kehtetuks tunnistamine. Samuti kehtestatakse üleminekusätted, mis võimaldavad kuni seaduse jõustumiseni esitatud kinnisasja vahetamise avaldusi menetleda edasi kinnisasja omandamismenetluse raames. Lisaks sellele täpsustatakse senist omandamismenetluse regulatsiooni, et selle käigus oleks võimalik võimalikult täpselt määrata omandatava kaitsealuse kinnisasja väärtus.           

Valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (214 SE), mille eesmärgiks on tagada rakkude, kudede ja elundite ohutu käitlemine vastavalt Euroopa Liidu direktiividega ette nähtud nõuetele. 

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele õiguspoliitika ja seaduste täitmise kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas küsimustele kultuuripoliitika ja kirikuvarade kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas küsimustele taastuvenergia teemaplaneeringu ja energeetika kohta. 

Neljapäev, 27. märts 

Riigikogu juhatus jätkab samas koosseisus 

XI Riigikogu esimeheks valiti teiseks ametiajaks taas Ene Ergma, aseesimeesteks Kristiina Ojuland ja Jüri Ratas.  

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Mart Laar esitas Riigikogu esimehe kandidaadiks Ene Ergma.  

Esimehe valimiste salajasest hääletamisest võttis osa 93 Riigikogu liiget. Ene Ergma poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu hääletas 2 Riigikogu liiget ja kehtetuid hääletussedeleid oli 8. 

Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Kristiina Ojulandi ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar esitas aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase. 

Salajasest hääletamisest võttis osa 91 Riigikogu liiget. Kristiina Ojulandi poolt hääletas 50 Riigikogu liiget ja Jüri Ratase poolt 38 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 3. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Kristiina Ojuland ning teiseks aseesimeheks Jüri Ratas.  

Riigikogu pressitalitus