Esmaspäev, 17. märts 

Riigikogu töönädalal on arutusel 10 eelnõu 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt tuleb teisipäeval esimesele lugemisele kohtute seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE). Kolmapäeval tuleb kolmandale lugemisele maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (189 SE). Teisel lugemisel on 5 valitsuse algatatud eelnõu ning esimesele lugemisele tuleb ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seaduse eelnõu (187 SE). Neljapäeval tuleb kolmandale lugemisele 3 eelnõu: kriminaalhoolduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE), äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) ning toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE). Esimesele lugemisele tulevad kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE) ja kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Aleksei Lotman, Mai Treial, Lauri Vahtre, Mark Soosaar. Erki Nool, Urmas Reinsalu, Marek Strandberg, Toomas Trapido ja Toomas Tõniste. 

Teisipäev, 18. märts 

Riigikogu arutas kohtunike koolituse korraldamist 

Riigikogu täiendas töönädala päevakorda. Neljapäevasel istungil tuleb arutusele õiguskantsleri ettepanek Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmise kohta. 

Riigikogu käsitles esimesel lugemisel põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE), mille eesmärk on kindlustada riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendite senisest tõhusam ja sihipärasem kasutamine, muutes selleks kohtunike koolituse korraldamiseks sisseseatud organisatsioonilist raamistikku, vältides ülesannete dubleerimist ning avardades kohtunike koolitusnõukogu pädevust kohtunike koolituse sisulisel koordineerimisel. Eesmärk on tagada kohtunikele professionaalne, igakülgne, järjepidev ja tegelikele vajadustele vastav täienduskoolitus. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.           

Kolmapäev, 19. märts

Riigikogu täpsustas maaparandusseadust 

Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (189 SE), mis täpsustab maaparandusseaduse regulatsiooni ja kõrvaldab seaduse senisel rakendamisel praktikas ilmnenud tõrked. Seadus täpsustab maaparandussüsteemide määramise aluseid ning maaparandussüsteemide registrisse kantavate andmete sisu. 

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:           

Valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE), mille eesmärgiks on tõhustada vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi toimimist ühesuguste funktsioonide ja eesmärkidega organisatsioonide ühendamise teel. Lisaks sellele soovitakse vangistusseaduse muudatustega tagada, et vanglasüsteemis toimuv üldine areng ning nii vangistuse täideviimises kui ka vanglateenistuses aset leidnud muudatused kajastuksid seaduses.           

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ)
nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE), mille eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiiv. Selle direktiiviga lihtsustatakse ja ajakohastatakse kapitalinõuete direktiivi, et aidata kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et väheneks aktsionäride ja võlausaldajate kaitse.           

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE), mille eesmärgiks on täiendada nende eritoitude loetelu, mille puhul tuleb nende turuleviimisest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.           

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse § 1028 muutmise seaduse eelnõu
(173 SE), mille eesmärk on võimaldada Euroopa Liidus elavatel kolmanda riigi kodanikest kooliõpilastel osaleda kooliekskursioonidel viisavabalt.           

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), mille eesmärk on viia Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise kord täielikult kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga, säilitades seejuures Eestis alates 2000. aastast kasutusel olnud tulumaksusüsteemi iseloomustav joon – maksustamise edasilükkamise äriühingu kasumi ettevõtluses kasutamise korral. Nimetatud direktiivi eesmärk on luua Euroopa Ühenduse piires siseturu tingimustega analoogilised tingimused ja vältida topeltmaksustamise tekkimist ühes liikmesriigis asuva tütarühingu kasumi jaotamisel teises liikmesriigis asuvale emaühingule. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust: 32 poolt, 46 vastu.             

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seaduse eelnõu (187 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks on seadusega sätestada, milliseid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni lisasid Eesti Vabariik kohaldab.  

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele riigieelarve ja Euroopa Liidu poliitika kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Ignalina tuumajaama sulgemise ja Tiibeti olukorra kohta. Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas küsimustele Eesti inimarengu aruande ja tervishoiu rahastamise kohta. 

Neljapäev, 20. märts 

Riigikogu võttis Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse 

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek Riigikogu liikmelt Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Ettekandega esines õiguskantsler Indrek Teder. Ettepaneku poolt hääletas 81, vastu 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega otsustas Riigikogu Villu Reiljanilt võtta saadikupuutumatuse ja anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks. 

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse (169 SE). Seaduse eesmärgiks on eelkõige tõhustada vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi toimimist ühesuguste funktsioonide ja eesmärkidega organisatsioonide ühendamise teel. Lisaks sellele tagatakse vangistusseaduse muudatustega see, et vanglasüsteemis toimuv üldine areng ning nii vangistuse täideviimises kui ka vanglateenistuses aset leidnud muudatused kajastuksid seaduses. Seadus jõustub 2008. aasta 1. juunil. § 2 punktid 25 ja 27 jõustuvad 2008. aasta 30. aprillil ning § 2 punktid 26 ja 28 ning 37-40 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

83 poolthäälega võeti vastu äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seadus (186 SE). Seaduse eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiiv. Selle direktiiviga lihtsustatakse ja ajakohastatakse kapitalinõuete direktiivi, et aidata kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et väheneks aktsionäride ja võlausaldajate kaitse. Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2008. aasta 15. aprillil. Seaduse § 2 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

81 poolthäälega võeti vastu toiduseaduse muutmise seadus (191 SE). Käesoleva seaduse eesmärgiks on täiendada nende eritoitude loetelu, mille puhul tuleb nende turuleviimisest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on reguleerida kaitseväe ülesehituse, juhtimise ja kasutamise põhimõtted, näha ette, mis tasemel otsustatakse erinevad kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused ning arvestada meie seadusandluses NATO liikmelisusest tulenevaid vajadusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kaitseväe korralduse seaduse eelnõust tulenevate muudatuste sisseviimine nendesse seadustesse, mille vastuvõtmine Riigikogus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Teisi seadusi muudetakse kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 7. peatükis “Rakendussätted”. Eelnõu tuleb käsitleda vaid seotuna kaitseväe korralduse seaduse eelnõuga. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogu pressitalitus