Esmaspäev, 10. märts 

Parts vastas arupärimisele Viljandi – Tallinna raudteelõigu kohta 

Riigikogu ees andis ametivande õiguskantsler Indrek Teder. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Arvo Sarapuu ja Jaanus Marrandi 13. veebruaril esitatud arupärimisele Viljandi–Tallinna raudteelõigul regulaarsete kaubavedude lõpetamise kohta (nr 36). Arupärijad küsisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta kauba- ja reisijateveo tuleviku kohta sellel liinil. 

Parts ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kindlasti huvitatud, et kaubavedu jätkuks. „Kujunenud olukord aga ei sõltu ainult riigi suvast või tahtest. Ei ministeerium ega valitsus ei saa sundida ettevõtteid nimetatud infrastruktuuril veoteenust osutama,“ nentis minister. Edelaraudtee infrastruktuuri AS-ile kuuluv raudtee infrastruktuur on raudteeseadusega määratud avalikuks kasutamiseks. „Seega on igal raudtee-ettevõtjal õigus seda infrastruktuuri kasutada,“ kinnitas Parts. Seega sõltuvad kaubavedu raudteel, selle jätkumine ennekõike tegelikest kaubaveomahtudest ning tegelikest raudtee infrastruktuuri tasudest. „Kui need on ettevõtjatele taskukohased, siis loomulikult on nad huvitatud ka kaubaveost ja kaubaveo jätkamisest, kuid veelkord, see sõltub nende ettevõtjate omavahelistest kokkulepetest,“ selgitas Parts. 

Minister ütles reisijateveo tuleviku kohta, et nimetatud vedu Tallinn - Viljandi raudteelõigul peaks säilima ja ka säilitatama vähemalt olemasoleval tasemel. „Loomulikult tähendab see seda, et riik jätkuvalt doteerib reisijatevedu ja on sõltuvalt majandustingimuste arengust valmis dotatsiooni suurendama. Minu seisukoht on, et olemasolev reisijateveo tase peaks olema see latt, mida me igal juhul peaksime hoidma,“ kinnitas Parts. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mai Treial. 

Teisipäev, 11. märts 

Riigihangete seaduse muutmine läbis teise lugemise 

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette kõrvaldada piirangud, mis kitsendavad ettevõtete ringi osalemisel riigihangete menetluses. Kehtiv seadus ei luba riigihanke lepingut sõlmida ettevõttega, millel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 30 päeva. Eelnõu võimaldab hanke korraldajal teha põhjendatud otsus hankemenetluse käigus. Hankijal säilib võimalus põhjendatud kahtluse korral kontrollida riigihankes osalejate maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumist kogu hankemenetluse ajal. Võlgnevuse ilmnemisel kõrvaldatakse pakkuja või taotleja hankemenetlusest ehk säilib põhimõte, et maksuvõlglasega hankelepingut ei sõlmita. Eelnõu lõpphääletus on kavas neljapäeval 13. märtsil. 

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud regionaalarengu suunamise seaduse eelnõu (188 SE), mis nägi ette maakondliku arengu kavandamise ja elluviimise ning üleriigilise arengu kavandamise ja koordineerimise mehhanismid ning pidi määratlema regionaalarengu seire ja hindamise korra. Hääletustulemus: 41 poolt, 27 vastu, 1 erapooletu. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Kolmapäev, 12. märts 

Riigikogu võttis vastu reklaamiseaduse 

Riigikogu võttis vastu neli seadust ja otsuse: 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (183 SE), mis muudab tööjõu sissetoomist puudutavaid sätteid. Seadus tõstab sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast, mis hinnanguliselt võimaldab aastas sisse tuua kuni 1300 spetsialisti. Tööandjale seatakse kohustus maksta väljastpoolt Eestit värvatud töötajale palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Seadus lühendab tööturuameti otsimisperioodi kahelt kuult kolmele nädalale ja näeb ette viisataotlejalt või viibimisaja pikendamise taotlejalt sõrmejälgede võtmise. Nimetatud nõudmine tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastavast määrusest.           

67 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seadus (182 SE), mis tühistab spetsiifilise kõrghariduse nõude Eesti Panga Nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Seadus annab Eesti Pangale õiguse tunnistada oma dokumente vaid asutusesiseks kasutamiseks. Seaduse kohaselt võib Eesti Pank tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek võib kahjustada hindade stabiilsust või finantsstabiilsust. Samuti teabe, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang Euroopa keskpankade süsteemis. Audiitorite määramise kohta on seaduses kirjas, et Eesti Panga Nõukogu nimetab Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks sõltumatud audiitorid, kes on soovitatud Euroopa Keskpanga nõukogu poolt ja heaks kiidetud Euroopa Liidu nõukogu poolt. 

69 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seadus (161 SE), mis täpsustab erinevate kaitsealade maamaksuga maksustamist. Seadus jätab alles vaid ühe määra – 50 protsenti maamaksu määrast - eesmärgiga  vältida olukorda, kus samaväärsete looduskaitsealade suhtes kehtivad erinevad soodusmäärad. Nendelt looduskaitsealadelt, millelt seni tasuti maamaksu 25% maamaksumäärast edaspidi enam maamaksu ei võeta.           

42 poolthäälega (28 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud reklaamiseadus (135 SE), mis karmistab alkoholireklaamile esitatavaid nõudeid. Alkoholireklaam peab sisaldama pärast seaduse jõustumist hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.” Seadus täpsustab nõudeid kiirlaenu reklaamile, mis puudutab laenu alla 10 000 krooni või mille tagasimaksmise tähtaeg on kuni kuus kuud. Seadus näeb ette krediidi kulukuse määra teavitamise. 

Riigikogu kuulas ära majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ettekande teemal riigi raudteepoliitikast. Parts märkis ettekannet kokkuvõttes, et riigi viimaste aastate olulisimaks otsuseks raudteevaldkonnas on olnud AS Eesti Raudtee aktsiate omandamine. Sellele järgnevalt on aga Eesti Raudteel veetavate kaupade maht, ettevõtte kasumlikkus ning sellest tulenevalt ka riigile kuuluvate aktsiate väärtus oluliselt vähenenud. Paraku tuleb sellele vaatamata leida rahalised võimalused raudteevaldkonnas lahendamist ootavatest probleemidest ülesaamiseks. Parts pidas siin silmas eelkõige reisirongiliiklust. „Millises mahus ja millise mahuga raudtee reisijateveoteenus on Eestis kättesaadav, määravad suuresti ära järgmise riigieelarve strateegia ja järgnevate aastate riigieelarvete koostamistel tehtavad otsused,“ ütles minister. Läbirääkimistel riigi raudteepoliitika kohta võtsid sõna ka Jürgen Ligi ja Kalev Kallo. 

39 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus ““Transpordi arengukava 2006-2013“ raudteevaldkonna muutmine“ (163 OE), millega kiideti heaks "Transpordi arengukava 2006–2013" raudteevaldkonna muudatused. Lisatud on ka viide Eesti Raudtee äriplaanis sisalduvale ümberstruktureerimiskavale. Kava eeldab, et 2009. aasta alguses jagatakse ettevõte kolmeks iseseisvaks äriühinguks – AS Eesti Raudtee ning kaks tütarettevõtjat, millest üks hakkab tegelema infrastruktuuri majandamisega ja teine kaubavedudega. Täiendatud on olukorra kirjeldust transiiti puudutavates lõikudes 1. peatükis. Arengukava ettevalmistamisel olid Venemaaga seotud ida-lääne suunalised transiidimahud pidevalt kasvavad. 2007. aastal on need mahud oluliselt vähenenud ning transiidi mahtusid puudutavad prognoosid on ümber tehtud. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (189 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada puudused, mis on ilmnenud pärast maaparandusseaduse jõustumist 1. juulil 2003. Kuna suurte maaparandussüsteemide korrashoidmine on võimalik ainult ühistegevuse kaudu, on eelnõus täpsemalt sätestatud maaparandusühistutesse puutuv regulatsioon. Eelnõus on täpsustatud ka maaparandussüsteemide määramise alused ja maaparandussüsteemide registrisse kantavate andmetega seotud nõuded. Planeerimisseaduse muutmisega sätestati maaparandussüsteemide kajastamise kohustus maakonna ja valla üldplaneeringutes. 

Infotunnis vastas minister Urve Palo küsimustele pere- ja rahvastikupoliitika kohta. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas küsimustele regionaalarengu ja regionaalpoliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimusele toidukaupade märgistamise kohta. 

Neljapäev, 13. märts 

Riigikogu muutis riigihangete seadust 

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse (170 SE). Käesoleva seadusega kõrvaldatakse piirangud, mis kitsendavad ettevõtete ringi osalemisel riigihangete menetluses ehk kehtivast seadusest jäetakse välja säte, mis välistab riigihangetelt isikud, kes on olnud maksuvõlglased 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva vältel arvates vastava tõendi esitamisest hankijale. Hankijal säilib võimalus põhjendatud kahtluse korral kontrollida riigihankes osalejate maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumist kogu hankemenetluse ajal. Võlgnevuse ilmnemisel kõrvaldatakse pakkuja või taotleja hankemenetlusest ehk säilib põhimõte, et maksuvõlglasega hankelepingut ei sõlmita. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Istungite stenogrammid leiate siit: 

Riigikogu pressitalitus