Esmaspäev, 25. veebruar  

Välisminister vastas arupärimisele viisavabastusest Ameerika Ühendriikidega 

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Aadu Musta, Jaak Aabi, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Inara Luigase, Jaan Kundla ja Olga Sõtniku 18. veebruaril esitatud arupärimisele viisavabadusest Ameerika Ühendriikidega (nr 38). Arupärijad avaldavad oma muret, et seoses kavatsetava viisavabadusega soovib USA kehtestada Eestile, Tšehhile ja Kreekale ülejäänud Euroopa Liidu riikidest karmimad turvanõuded. Arupärijad soovisid teada missugusel põhjendusel on valitsus sellega nõus ja miks Eesti ei tegutse viisavabaduse küsimuses koostöös Euroopa Liiduga. 

Paet selgitas, et Eesti on viisavabaduse saavutamise nimel Ameerika Ühendriikidega tegutsenud juba päris pikka aega. Teatavasti oleme praegu üks 12 Euroopa Liidu liikmesriigist, kellel Ameerika Ühendriikidega viisavabadust ei ole. „Koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meie eesmärk vastastikuse viisavabaduse saavutamine Euroopa Liidu ja USA vahel tervikuna,“ kinnitas Paet . See tähendab olukorda, kus kõiki Euroopa Liidu liimesriike koheldakse võrdsetel alustel. „Eestil ei ole mitte mingisugust huvi ega kavatsust saavutada viisavabadust parematel või halvematel tingimustel kui teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Kõik uued viisavabastusprogrammiga liituvad Euroopa Liidu liikmesriigid ühinevad sellega samadel tingimustel ja samu tingimusi rakendatakse edaspidi ka neile, kellel on juba Ühendriikidega viisavabadus,“ ütles välisminister. See on tingitud USA Kongressi poolt 2007. aastal vastu võetud seadusemuudatusest, mis muu hulgas avab võimaluse ka uute riikide liitumiseks viisavabastusprogrammiga, kuid muudab ka programmi tingimusi tervikuna – ja seda kõigile. “Seega lõppkokkuvõttes mingeid olulisi erinevusi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ei tule,“ rõhutas Paet.

Vabas mikrofonis võttis sõna Mark Soosaar. 

Teisipäev, 26. veebruar 

Mihkel Oviir nimetati uuesti riigikontrolöriks  

Riigikogu nimetas Mihkel Oviiri uuesti riigikontrolöri ametisse alates 2008. aasta 1. aprillist. Otsuse poolt hääletas 68, vastu 22, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Justiitsminister Rein Lang andis Riigikogule ülevaate 2007. aasta kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest. Ülevaate kohaselt toimus 2007. aastal kriminaalpoliitikas oluline edasiminek. Olulisemad sammud on seotud mitmete organisatoorsete ja administratiivsete küsimustega, aga ka õigusloome arenguga. Esmakordselt rakendati kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimist, olulise koha saavutas kiirmenetlus kuritegude lahendamisel, samuti hakati esmakordselt rakendama lepitusmenetlust. Karistusseadustikus tugevdati küberkuritegude vastase võitluse sätteid. 2007. aastal loodi ka uus kohtuekspertiisi asutus. Kinnipeetavate arv vähenes seoses muudatustega seadusloomes, eelkõige ennetähtaegselt vabanemise paindlikuma regulatsiooniga, viimase 16 aasta kõige madalamale tasemele. Märkimist väärib ka elektroonilise järelevalve edukas rakendumine ning uue korruptsioonivastase strateegia valmimine. Ülevaates peatutakse veel inimkaubanduse ennetamisel, võitlusel rahapesu ja narkomaaniaga, ohvriabil jpm valdkondadel. Rein Lang vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher, Hanno Pevkur, Kalle Laanet ja Marek Strandberg. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud investeerimisfondide seaduse, tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) teine lugemine. Käesoleva seaduseelnõuga täpsustatakse investeerimisfondide võimalusi väärtpaberitesse investeerimisel ning börsiettevõtete ülevõtmispakkumiste korda, samuti parandatakse möödunud aastal vastu võetud mahuka „väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega” kaasnenud vead. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (174 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes käesolev eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 27. veebruar 

Riigikogu muutis laevandusega seotud seadusi 

Riigikogu võttis vastu 92 poolthäälega valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse täiendamise seaduse (160 SE), mille eesmärk on takistada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade tegevust, keelates ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate kalalaevade sadamasse sisenemise, prahtimise, oma lipu alla võtmise ja nende abistamise. Seadusega kehtestatud muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu vastavas määruses kehtestatud nõuetest, mis lähtuvad rahvusvahelistest kokkulepetest. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu (135 SE), mis võrreldes kehtiva reklaamiseadusega karmistab alkoholireklaamile esitatavaid nõudeid. Alkoholireklaam peab pärast kõnealuse eelnõu jõustumist sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.” Algataja kinnitusel on tegu suures osas eelnõuga, mida menetles eelmine Riigikogu ja mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu. Teise lugemise käigus on lisandunud säte, mis täpsustab nõudeid kiirlaenu reklaamile. Reklaamis, mis puudutab laenu alla 10 000 krooni või mille tagasimaksmise tähtaeg on kuni kuus kuud, tuleb teada anda ka krediidi kulukuse määr. 

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) eesmärk on täpsustada erinevate kaitsealade maamaksuga maksustamist ja rakendada paremini ühetaolise maksustamise põhimõtet.  Muudatused puudutavad looduskaitseseadusest tulenevaid erinevates kaitsevööndites majandustegevuse piiramisega seotud maamaksu vähendatud määrasid. Seni on need olnud 25, 50 või 75 protsenti maamaksu määrast. Eelnõu jätab alles vaid ühe vähendatud määra – 50 protsenti maamaksu määrast. Eesmärgiks on olukorra vältimine, kus samaväärsete looduskaitsealade suhtes kehtivad erinevad soodusmäärad. Nendelt looduskaitsealadelt, millelt seni tasuti maamaksu 25% edaspidi enam maamaksu ei võeta. 

Riigikogu katkestas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teise lugemise. Hääletustulemus: 55 poolt, 37 vastu. Eelnõu peamine eesmärk on  lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalve probleemid. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on tõhustada pakendimaterjalide taaskasutust. Kehtestatavad materjali taaskasutuse sihtarvud loovad võimaluse taaskasutuseesmärkide täitmisel keskenduda nendele materjalidele, mille kogumine ja taaskasutamine on majanduslikult otstarbekam.  

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Vilja Savisaare esitatud küsimusele riigieelarve, Karel Rüütli esitatud küsimusele tsiviilkontrolli ja Toomas Trapido esitatud küsimusele taastuvenergia teemaplaneeringu kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele teaduskompetentsi nõukogu tegevuse ja Mai Treiali esitatud küsimusele hariduspoliitika kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Ain Seppiku esitatud küsimusele Eesti politsei arengu kohta. 

Neljapäev, 28. veebruar 

Riigikogu täpsustas investeerimisfondide võimalusi väärtpaberitesse investeerimisel 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse, tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse (172 SE). Seadusega täpsustatakse investeerimisfondide võimalusi väärtpaberitesse investeerimisel ning börsiettevõtete ülevõtmispakkumiste korda, samuti parandatakse möödunud aastal vastu võetud mahuka „väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega” kaasnenud vead. Väärtpaberituru seaduses viiakse investeerimisfondide prospektirežiim (ehk prospektide koostamine ja avalikustamine) täpsemini kooskõlla Euroopa Liidu vastava õigusega. Prospekti all mõistetakse üldjuhul dokumenti, mis sisaldab lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomulikku teavet emitendi või investeerimisfondi ja avalikkusele pakutavate väärtpaberite või fondiosakute kohta, mis on investoritele vajalik, et teha teadlik investeerimisotsus. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) teine lugemine. Käesoleva eelnõuga sätestatakse Eesti Panga Nõukogu esimehele kui ka Eesti Panga presidendile akadeemilise kõrghariduse olemasolu nõue ilma eriala täpsustamata. Kehtivas seaduses peavad nimetatud ametikohtadel töötavad isikud olema majandus- või õigusalase kõrgharidusega. Täpsustatakse ka keskpanga ülesannete täitmiseks vajalikku asutusesisese teabe regulatsiooni siseriiklikus õiguses ning välisaudiitori nimetamisega seonduvat. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno 

Riigikogu pressitalitus