Esmaspäev, 18. veebruar 

Parts vastas arupärimisele liikluskultuuri parandamise kohta 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Jüri Ratase, Ain Seppiku, Vladimir Velmani, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Jaan Kundla, Lauri Laasi, Kadri Musta, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi 16. jaanuaril esitatud arupärimisele mootorsõidukijuhtide õpetamise järelevalvest ja liikluskultuuri parandamisest. Arupärijad soovisid teada, mida kavatseb ministeerium ette võtta olukorra parandamiseks.

Parts selgitas, et eelmise aasta novembris võttis valitsus vastu liiklusohutuse programmi nelja-aastase rakendusplaani 2008–2011. See rakendusplaan puudutab mitte ainult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, aga tegelikult kõikide liiklusega seotud ministeeriumide tegevust – siseministeeriumi, haridusministeeriumi, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi. „Ma usun, et see rakendusplaan on päris ambitsioonikas. Seal on erinevaid valdkondi, kokku kaheksa erinevat valdkonda – õigusloomes, koolituses, järelevalves, liikluskeskkonna osas, liiklusjärelevalve osas – ning loomulikult näeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium enda rolli koordineerida, tagada see, et liiklustemaatika oleks hästi koordineeritud ministeeriumide vahel. Meie otsene vastutus on loomulikult see, mis puudutab maanteeameti ja autoregistrikeskuse tegevust,“ ütles Parts.

Autokoolide kontrollisüsteem on järgmine: kõigepealt, kvaliteedikontrolli korraldab autoregistrikeskuse järelevalveosakond koostöös eksamiosakonnaga. Autoregistrikeskuse järelevalveosakonna ja siseauditi osakonna poolt koostatakse kvartaalse graafiku alusel kontrollitavad autoregistribürood ning teeninduspiirkonnas asuvaid autokoole kontrollitakse vähemalt kord aastas. Kontrollmeetoditeks on visuaalne kontrollvaatlus, juhtumipõhine kontrollimine õpilaste kaebuste ja avastatud rikkumiste ajendil, eksamitulemuste analüüsi alusel, koolitajate töö kvaliteedi jälgimine teooria ja praktilise õppe läbiviimisel ning koolitaja poolt säilitamisele kuuluva dokumentatsiooni kontrolli analüüs. Kontrollitakse koolitusloa kehtivust, õppevahendite, materjalide, õpperuumide vastavust, õppesõidukite korrasolekut, õppedokumentatsiooni ja õppetöösse kaasatud õpetajate tunnistuste kehtivust ning õppetunni vastavust teemadele. Autoregistrikeskuse poolt teostatav autokoolide järelevalve põhineb riskianalüüsil, st erinevate andmete võrdlemise tulemusena sõelutakse autokoolide hulgast välja need koolid, keda on põhjust sisulisemalt kontrollida. „Meie hinnangul on selline lähenemine mõistlik ja tagab olemasolevate ressursside otstarbeka kasutamise,“ märkis Parts. Ministri esitatud andmete kohaselt tegutseb Eestis praegu 206 autokooli.

***

Rahanduskomisjoni ettepanekul ei arutada neljapäevasel istungil Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE). 

Teisipäev, 19. veebruar 

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine läbis teise lugemise

Kultuurikomisjoni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (152 SE) näeb ette võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse. Kehtiva seaduse kohaselt kuuluvad lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindaja(d) ning kohaliku omavalitsuse esindaja. Seega ei ole hoolekogu töösse kaasatud õpetajaid, mis erineb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Eelnõu lõpphääletus on kavandatud neljapäevasele istungile.

Rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse, tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) ei arutatud seoses ettekandja haigestumise tõttu. 

Kolmapäev, 20. veebruar  

Riigikogu muutis kohtute seadust 

Riigikogu võttis vastu (52 poolt, 34 vastu) valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (114 SE), mis näeb ette alates 1. oktoobrist 2008 Viru Ringkonnakohtu likvideerimise. Viru Maakohus suunatakse Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Ümberkorralduse põhjendusena esitati Viru Ringkonnakohtu ebaefektiivsus: tulenevalt koormuse erinevusest läheb ühe asja lahendamine Viru Ringkonnakohtus praegu riigile maksma 53% rohkem kui Tallinna Ringkonnakohtus. Algataja andmetel on väikese koormusega Viru Ringkonnakohtus lahendamata tsiviilasjade arv tublisti suurenenud, samal ajal kui hoopis suurema töökoormusega Tallinna Ringkonnakohtus ei ole lahendamata asjade arv viimastel aastatel kasvanud ja haldusasjades on see aastatel 2004–2006 koguni vähenenud 44% võrra. 

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (166 SE) näeb ette karmistada arvutisüsteemi vastu toime pandud kuritegudega seotud karistusi. Eelnõu kohaselt karistatakse arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel rahalise karistuse või kolme- kuni viieaastase vangistusega (senise ühe kuni kolme aasta asemel). Samad karistusmäärad on ette nähtud ka nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest. Eelnõu on kavas panna lõpphääletusele neljapäevasel istungil. 

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) eesmärk on takistada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade tegevust, keelates ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate kalalaevade sadamasse sisenemise, prahtimise, oma lipu alla võtmise ja nende abistamise. Eelnõuga kehtestatavad muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu vastavast määrusest, mis lähtuvad sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE) muudab tööjõu sissetoomist puudutavaid sätteid. Muuhulgas tõstab eelnõu sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast, mis hinnanguliselt võimaldab aastas sisse tuua kuni 1300 spetsialisti. Eelnõuga seatakse tööandjale kohustus tasuda väljastpoolt Eestit värvatud töötajale palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Algataja hinnangul piirab see odava tööjõu sissetoomist ja tagab olukorra, et tööandaja on huvitatud ennekõike kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palkamisest. Eelnõu lühendab tööturuameti otsimisperioodi kahelt kuult kolmele nädalale ja näeb ette viisataotlejalt või viibimisaja pikendamise taotlejalt sõrmejälgede võtmise, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastavast määrusest. 

Riigikogu katkestas põhiseaduskomisjoni ettepanekul valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (67 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Eelnõu näeb ette võrdse kohtlemise voliniku ametisse nimetamise sotsiaalministri poolt viieks aastaks. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE) täiendab nende eritoitude loetelu, mille puhul tuleb nende turuleviimisest teavitada veterinaar- ja toiduametit. Lisatakse meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoit ja imiku piimasegu. Imiku piimasegu turuleviimisest teavitamisega soovivad järelevalveasutused saada paremat ülevaadet turule viidavatest toodetest, et seeläbi tõhustada järelevalvet. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse § 1028 muutmise seaduse eelnõu
(173 SE) näeb ette võimaldada Euroopa Liidus elavatel kolmandate riikide kodanikest kooliõpilastel osaleda kooliekskursioonidel viisavabalt. 

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kalev Kallo esitatud küsimusele sadamaoperatsioonide erastamise ja Arvo Sarapuu esitatud küsimusele Eesti Posti kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Karel Rüütli küsimusele tsiviilkontrolli ja Marika Tuusi esitatud küsimusele perekonnaseaduse kohta. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas Jaak Aabi ja Jaanus Marrandi esitatud küsimustele regionaalpoliitika kohta. 

Neljapäev, 21. veebruar 

Riigikogus oli välispoliitika arutelu 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

80 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seadus (152 SE), mis näeb ette võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse. Kehtiva seaduse kohaselt kuuluvad lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindajad ning kohaliku omavalitsuse esindaja. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (166 SE), mis näeb ette karmistada arvutisüsteemi vastu toime pandud kuritegudega seotud karistusi. Seaduse kohaselt karistatakse arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel rahalise karistuse või kolme- kuni viieaastase vangistusega (senise ühe kuni kolme aasta asemel). Samad karistusmäärad on ette nähtud ka nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest. 

Välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena 

Välisminister Urmas Paet tõi oma ettekande algul välja Eesti välispoliitika ülimad ülesanded. Need on Eesti julgeoleku kindlustamine ja meie inimeste heaolu kasvatamine, mille saavutamisele on suunatud kõik, mida valitsus ja välisministeerium teeb. Eesti välispoliitilist tegevust läbib siduva joonena ühiste väärtuste ruumi laiendamine, kus austatakse demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. „Üldise arvamuse kohaselt elame praegu suurte muutuste ajal. Räägime suurenevast lõhest arenenud riikide tuumiku ja mahajäänud ääremaailma vahel; Hiinast, kellest on juba saanud, ning Indiast, kellest peagi saab majandushiiglane. Teame, et aina enesekindlam Venemaa vastandab end demokraatlikule maailmale. Ees ootavad raskused energia hankimisel, maailma keskkonnaseisund halveneb üha,“ märkis Paet. Omaette väga oluline julgeolekuline ühenduskoht on NATO ja Euroopa Liidu koostöö. „Me mõtleme selle all nii koordineeritud tegevust operatsioonidel kui ka poliitilise dialoogi süvendamist. Loomulik ja vajalik oleks teha koostööd kriiside ärahoidmisel, rääkimata siis kriiside lahendamisest. Nii saaksime olemasolevaid võimalusi kõige paremini ära kasutada ja vältida inimelude ohtu sattumist missioonidel,“ rõhutas välisminister. Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku tagamise üheks peamiseks elemendiks on jätkuvalt Euroopa tavarelvastuse piiramise leping (CFE). „Toetame NATO liitlaste jõupingutusi leping Venemaa osavõtul säilitada. Eesti on omalt poolt valmis alustama kõnelusi kohandatud lepinguga liitumiseks niipea, kui see on jõustunud ja avatud uutele liitujatele,“ ütles Paet. Kahtlemata on julgeoleku seisukohast oluline ka Venemaa roll ja areng. „Sõltumata presidendivalimiste tulemustest pean väga oluliseks aktiivse dialoogi jätkumist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel,“ rõhutas välisminister. 

Paet selgitas Eesti ülesandeid Euroopa Liidus. Üks optimismiallikaid meie jaoks oli Eesti liitumine Schengeni ruumiga täpselt kaks kuud tagasi. „Meie kohesed ülesanded Euroopa Liidus on seotud aga eelkõige reformileppe jõustamisega. Loodame, et Riigikogu kiidab leppe heaks sel varakevadel ja et lepe jõustub 1. jaanuaril 2009,“ ütles Paet. 

Välisminister tõi välja perspektiivid, mis avanevad Lissaboni lepinguga Eestile ja Euroopale. Välispoliitilisest aspektist vaadates on lepingu tähtsus eeskätt selles, et ta annab Euroopa Liidule võimaluse mängida maailmas olulisemat rolli – enesekindlama ja ühtsema välis- ja julgeolekupoliitika kaudu. „Vähetähtis ei ole ka see, et leppe jõustumisega kaotab kehtivuse argument, et Euroopa Liit ei saa institutsioonilisel pinnal edasi laieneda,“ ütles välisminister. 

Paet ütles oma ettekande lõpus:“ Nüüdisaegne välissuhtlus on tihe ja kihiline – ammu enam ei otsustata küsimusi üksnes tippkohtumistel, aina tähtsam on spetsialistide ekspertiis, kvalifitseeritud arukus. Tööst Euroopa Liidu ja NATO institutsioonides on saanud meie selge prioriteet ja argipäev. Välissuhtluses ei osale mitte välisministeerium üksi, vaid kõik meie ministeeriumid ja asjatundjad. Meie välissuhtlus ja välispoliitika saab olla edukas vaid heas ja üksmeelses koostöös.“ 

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser tutvustas Riigikogu mitmetahulist välissuhtlust. Seda teostavad väliskomisjon, aga ka teised komisjonid, Riigikogu esimees ja juhatus, fraktsioonid, Riigikogu poolt moodustatud välisdelegatsioonid ja parlamentaarsed sõprusrühmad, mille loomisel Riigikogu see koosseis on olnud enneolematult aktiivne. „Tunnustust väärib, et üha rohkem saadikuid suudab kaasa rääkida sellistel teemadel, nagu arengukoostöö ja inimõiguste kaitsmine, mille tähendus ei piirdu meie vahetu lähiümbrusega,“ märkis Mikser. Väliskomisjoni esimees ütles, et energiajulgeolek on tõusnud mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailma julgeolekupoliitika võtmeküsimuseks. Energiajulgeolekuga on seotud keskkonnakaitse. Läänemere põhja kavandatavast gaasitrassi võimalik keskkonnaohtlikkus oli lõppenud aasta üheks enimvaieldud teemaks kogu Eesti avalikkuses. Kuna väljaspool Eesti majandusvööndit võib gaasijuhe siiski teoks saada, peame sellel Läänemere ülihaavatavat merekeskkonda ohtu seadval projektil silma peal hoidma ja manitsema seda tegema ka oma naaberriike. Küberjulgeoleku temaatika tungis Eesti ja maailma teadvusse mullukevadise rünnakuga Eesti riigiasutuste ja äriettevõtete veebilehekülgede vastu. „Küberkaitsest on Eesti jaoks saanud omamoodi visiitkaart ja loodetavasti aitab selle kinnistamisele ja sellele sisu andmisele kaasa ka peatselt NATO akrediteeringut ootav küberkaitse kompetentsikeskus,“ ütles Mikser. Väliskomisjoni esimees iseloomustas  suhteid naabritega Põhja- ja Baltimaades. „Tahan vaid märkida, et regulaarsed kohtumised Soome, Läti ja Leedu kolleegidega on Riigikogu väliskomisjoni liikmetele kasulik tööformaat mitte niivõrd omavaheliste suhete seadmiseks, kuivõrd ühisseisukohtade koordineerimiseks regionaalsete ja üleilmsete probleemide osas. Sama ülesannet täidab Põhja- ja Baltimaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumiste traditsioon,“ ütles Mikser. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson, Raivo Järvi, Ester Tuiksoo, Enn Eesmaa, Valdur Lahtvee, Sven Mikser, Silver Meikar, Urmas Reinsalu ja Jüri Tamm. 

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno 

Riigikogu pressitalitus