Esmaspäev, 11. veebruar

Peaminister vastas arupärimisele arhiivinõukogu tegevuse kohta

Ametivande andis Riigikogu asendusliige Tõnu Juul.

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Aadu Musta 13. detsembril esitatud arupärimisele arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamise kohta (nr 33). Arupärija leidis, et kuna riigisekretär ei ole juba paari aasta jooksul täitnud talle seadusega pandud kohustust kokku kutsuda arhiivinõukogu, võib seda kvalifitseerida arhiivinõukogu tegevuse eba­sea­dusliku lõpetamisena. Arupärija soovis teada valitsuse tegevuskava arhiivinduse ja dokumendihalduse eda­siseks arendamiseks.

Ansip ütles, et arhiivinõukogu tegevust ei ole lõpetatud. Arhiiviseaduse loojad nägid 1998. aastal ette riigisekretäri poolt juhitava nõuandva funktsiooniga arhiivinõukogu moodustamise. Esimesel tegevusaastal kogunes arhiivinõukogu päris tihti arutamaks rahvusarhiivi põhimäärust, arhivaari kutse omistamist ja muud. Seejärel on nii eelmise kui praeguse riigisekretäri ametiajal nõukogu koosolekuid korraldatud vaid valdkonna olulisemate arengusuundade vaagimiseks ning seoses riigiarhivaari valimistega. „Seetõttu on ilmne liialdus kvalifitseerida koosolekute korraldamise sageduse muutumist arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamisena,” selgitas peaminister. Juhuks, kui riigisekretäril kui arhiivinõukogu esimehel on jäänud mõni oluline küsimus tähelepanuta, annab arhiiviseadus ka arhiivinõukogu liikmetele õiguse nõuda nõukogu kokkukutsumist.

Arhiivinõukogu on kogu oma tegevuse jooksul arutanud nii rahvusarhiivi tegevust, asjaajamise ja arhiivinduse arengukava, rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegiate kui ka dokumendihalduse arengu põhisuundi. Viimaste aastate prioriteet dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonnas on üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele. „Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ülemineku paberivabale asjaajamisele avalikus sektoris 2011. aastaks. Selle saavutamiseks on viimastel aastatel tehtud palju tööd, millele toetudes otsustas valitsus eelmise aasta 4. oktoobril, et 2008. aasta jooksul lähevad kõik valitsusasutused üle elektroonilisele dokumendivahetusele,” märkis Ansip. Tänaseks on seda teinud üle poolte ministeeriumidest, ligi pooled maavalitsused ning veerand ametitest ja inspektsioonidest. Samuti on sellega toime tulnud üle kolmandiku kohalikest omavalitsustest. „Areneme selles valdkonnas jõudsalt,” kinnitas peaminister.

Ansip ütles, et eelmisel aastal kinnitas valitsus Rahvusarhiivi struktuurimuudatuse, millega loodi digitaalarhiivi büroo, kuna üleminek paberivabale asjaajamisele nõuab digitaalarhiivinduse ülesehitamist. Aasta lõpuks töötas Rahvusarhiivi välja digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, mille järgimine tagab riigiasutustes digitaaldokumentide säilimise. Lisaks soetas Rahvusarhiiv võimsad serverid, millega loodi digitaalainese säilitamiseks vajalikud tehnilised tingimused. „Sellega on Rahvusarhiiv saavutanud valmisoleku digitaaldokumentide vastuvõtuks ja säilitamiseks. Minu hinnangul on arhiivinõukogu oma strateegilise suunaandja rolliga väga hästi hakkama saanud,” märkis peaminister.

Teisipäev, 12. veebruar

Riigikogu nimetas Indrek Tederi õiguskantsleriks

Riigikogu võttis 80 poolthäälega (3 vastu, 1 erapooletu) vastu Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse ”Indrek Tederi õiguskantsleri ametisse nimetamine” (192 OE). President põhjendas, et vandeadvokaat Indrek Teder on kogenud ja tunnustatud jurist, kes tunneb väga hästi Eesti õigussüsteemi ja õiguspraktikat ning on oma senises kutsetegevuses pidevalt kokku puutunud põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega. Riigikogu nimetas Indrek Tederi õiguskantsleri ametisse seitsmeks aastaks alates 7. märtsist 2008.

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi (46 poolt, 9 vastu, 1 erapooletu) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 125 muutmise seaduse eelnõu (177 SE), millega sooviti korrastada riigieelarvest eraldatud vahendite jaotust Eestis registreeritud erakondade vahel.

Kolmapäev, 13. veebruar

Riigikogu asus muutma transpordi arengukava raudteevaldkonda

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ””Transpordi arengukava 2006–2013” raudteevaldkonna muutmine” eelnõu (163 OE) näeb ette kiita heaks "Transpordi arengukava 2006–2013" raudteevaldkonna muudatused. Täiendatud versioon lisab olukorra, kus AS Eesti Raudtee omandisuhe on muutunud. Lisatud on ka viide Eesti Raudtee äriplaanis sisalduvale ümberstruktureerimiskavale. Kava eeldab, et 2009. aasta alguses jagatakse ettevõte kolmeks iseseisvaks äriühinguks – AS Eesti Raudtee ning kaks tütarettevõtet. Üks neist hakkab tegelema infrastruktuuri majandamise ja teine kaubavedudega. Täiendatud on olukorra kirjeldust transiiti puudutavates lõikudes, sest arengukava ettevalmistamisel olid Venemaaga seotud ida-lääne suunalised transiidimahud kasvutrendis. 2007. aastal aga vähenesid oluliselt need mahud. Arengukavas on transiidimahu prognoosid korrigeeritud.

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõus (189 SE) on täpsemalt sätestatud maaparandusühistute puudutav regulatsioon. Täpsustatud on ka maaparandussüsteemide määramise aluseid ja maaparandussüsteemide registrisse kantavaid andmeid. Üldsuse paremaks teavitamiseks maaparandussüsteemidest, millest valdav osa paikneb varjatult maa all, on planeerimisseaduse muutmisega sätestatud maakonna ja valla üldplaneeringutes maaparandussüsteemide kajastamise kohustus.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (179 SE) eesmärk on korrastada liiklusalaste süütegude regulatsiooni, tõhustada sanktsioonisüsteemi ja muuta efektiivsemaks liiklusalaste süütegude menetlemine. Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku uue väärteo eest kohaldatava põhikaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine, mida praegu määratakse lisakaristusena. Eelnõu näeb ette võimaluse konfiskeerida ka liisingauto kasutaja varaline õigus, kui süüteo toimepanemise vahendiks oli ese, mida kasutati kasutuslepingu alusel. Praegu saab konfiskeerid vaid süüteo toimepanijale endale kuuluvat sõiduvahendit.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (185 SE) põhieesmärk on täiendada kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega ette nähtud meetmed, et tagada ühes liikmesriigis tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmisega seotud menetlustotsuste operatiivne ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginev täitmine teises liikmesriigis. Samuti täpsustatakse kriminaalmenetluse regulatsiooni seoses Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Eelnõuga muudetakse piiriülese jälgimise regulatsiooni, laiendatakse piirivalveameti uurimispädevust ning loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks ka välisriigi kodaniku pass. 

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 ”Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiiv. Selle direktiiviga lihtsustatakse ja ajakohastatakse kapitalinõuete direktiivi, et aidata kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et väheneks aktsionäride ja võlausaldajate kaitse.

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi küsimustele ressursimaksu, merereostuse ja reostajate tuvastamise, metsanduspoliitika ja Läänemeres võõrliikide leviku kohta! Rahandusminister Ivari Padar vastas küsimustele maksupoliitika, reservide ja eelarve kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas küsimustele välismissioonide, kinnipeetute olukorra ja kaitseväe arengu kohta.

Neljapäev, 14. veebruar

Riigihangete seaduse muutmine läbis esimese lugemise 

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE) esimene lugemine. Eelnõuga täpsustatakse riigihangete seaduse sätteid eesmärgiga muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. Seaduse vastuvõtmisel tunnistatakse muuhulgas kehtetuks ebaproportsionaalne regulatsioon, mille kohaselt välistatakse riigihangetelt isikud, kes on olnud maksuvõlglased 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva vältel arvates vastava tõendi esitamisest hankijale. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus